Lõppenud konsultatsioonid

Gaasisüsteemi tasakaalustamise võrgueeskirjast (EL) nr 312/2014 tulenevalt peab igas gaasisüsteemis olema kohtloetavate arvestite prognoosandmete edastaja, kelle ülesandeks on prognoosida iga võrgukasutaja kohtloetavate mõõtepunktide tarbimist vastavalt eeskirjas reguleeritud ajakavale. Eelmainitud eeskirja kohaselt määrab kohtloetavate arvestite prognoosandmete edastaja regulaator (312/2014 Art. 39 (5)). Konkurentsiameti otsusega nr 7-29-001 määrati prognoosivaks pooleks Eesti bilansipiirkonnas süsteemihaldur Elering AS.

Käesolevaga konsulteerib Elering AS Eesti gaasisüsteemi prognoosandmete metoodikat, mis näeb ette prognooside koostamist andmevahetusplatvormi andmete alusel.

Konsultatsioonidokument on leitav siit.

Avalik konsultatsioon kestab kuni 08.08.2019. Tagasiside palume saata kaisa.sarekanno@elering.ee

Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2017/2195, 23. november 2017, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri (inglise keeles: Guidelines on Electricity Balancing ehk GL EB) näeb ette 15 minuti selgitusperioodi (inglise keeles: Imbalance Settlement Period) rakendamist. Vastavalt GL EB artiklile 53 peab 15 minuti selgitusperiood olema rakendatud 2020 aasta lõpuks. Vastavaks tähtajaks 15 minutilise selgitusperioodi mitterakendamine nõuab regulaatori luba (erandit).

Sellest tulenevalt on Balti süsteemihaldurid Elering AS, AS Augstsprieguma tīkls ja LITGRID AB koostanud vastavasisulise kontseptsiooni dokumendi („Baltic 15 minute imbalance settlement implementation concept document“), mis hõlmab Balti süsteemihaldurite ettepanekuid 15 minuti selgitusperioodi rakendamise kohta päevasisese kauplemise, reguleerimisturu, mõõteandmete jaotamise ja bilansiselgituse reeglite osas sh on dokumendis antud ülevaade 15 minuti selgitusperioodi rakendamise tegevuskava kohta.

Konsultatsioonidokumendid:

• Kaaskiri (link)
• Konseptsioonidokument (link)
• Konsultatsiooni küsimustik (link)

Uuendatud konseptsioonidokument ja avaliku konsultatsiooni vastused ja süsteemihaldurite kommentaarid:

• Uuendatud konseptsioonidokument (link)
• Avalikule konsultatsioonile laekunud tagasiside (link)

Eesti ja Läti süsteemihaldurid, koostöös Leedu ja Soome süsteemihalduritega, on välja töötanud 2020. aastal loodava ühise Eesti-Läti bilansitsooni ülepiirilise ülekandeteenuse reeglid ja bilansireeglid.

Käesolevaga ootavad süsteemihaldurid turuosaliste tagasisidet väljatöötatud reeglite osas. Pärast avalikku konsultatsiooni hindavad süsteemihaldurid turuosaliste kommentaare, vajadusel uuendavad reegleid ning esitavad need ühiselt Eesti ja Läti regulaatoritele kinnitamiseks. Konsultatsioonile laekunud kommentaarid ning süsteemihaldurite vastused püstitatud küsimustele avalikustatakse.

Konsultatsioonidokumendid:

• Ühised gaasi bilansireeglid (link)
• Ühised gaasi ülepiirilise ülekandeteenuse reeglid (link - uuendatud 15.03)
• Konsultatsiooni küsimustik (link)

Avalik konsultatsioon kestab kuni 05.04.2019. Turuosaliste tagasiside palume saata kaisa.sarekanno@elering.ee (võimalusel inglise keeles)

* Vana versioon - Ühised gaasi ülepiirilise ülekandeteenuse reeglid (link)

Avaliku konsultatsiooni vastused ja süsteemihaldurite kommentaarid:

• Bilansireeglitele laekunud tagasiside (link)
• Ülepiirilise ülekandeteenuse reeglitele laekunud tagasiside (link)

Käesolevaga kutsume turuosalisi osalema avalikul konsultatsioonil Balticconnectori ühenduslepingu peatükkide osas, mis puudutavad turuosalisi (INT NC artikkel 4 lõige 1 alusel). Avalik konsultatsioon Soomes korraldatakse Soome regulaatori poolt. Olulisemad turuosalistega konsulteeritavad teemad on tarnete kooskõlastamine, avaliku võimsuste jaotamist, kommunikatsioon erakorralistes olukordades. Oodatud on kõikide turuosaliste tagasiside.

Konsultatsioonidokument on leitav siit (link)

Avalik konsultatsioon kestab kuni 05.04.2019. Tagasiside palume saata kaisa.sarekanno@elering.ee(võimalusel inglise keeles)

Baltikumi ja Soome ministeeriumid, energeetika regulaatorid ja süsteemihaldurid on seadnud eesmärgiks gaasiturgude suurema harmoniseerimise regioonis. Seal hulgas on Eesti, Soome ja Läti süsteemihaldurid sõlminud ühiste kavatsuste protokolli ja allkirjastanud süsteemihaldurite vahelise kompenseerimise (ITC) lepingu ühise turupiirkonna loomiseks Eesti, Soome ja Läti piires. Eesti, Soome ja Läti energeetika regulaatorid on samuti sõlminud ühiste kavatsuste protokolli ühise turupiirkonna loomiseks Eesti, Soome ja Läti piires aastast 2020. Ühise turupiirkonna puhul võrdsustatakse sisendtasud Eesti, Soome ja Läti gaasivõrku sisenemisel ning kaotatakse ülekandetasud riikide omavahelistel piiridel (Eesti-Soome ja Eesti- Läti) ja Läti gaasihoidlal.

Käesolevaga konsulteerib Elering Eesti, Soome ja Läti energeetika regulaatorite ja süsteemihaldurite vahel kokku lepitud sisendtasude ettepanekut. Antud sisendtasud rakenduvad heakskiitmise korral Imatra, Narva, Värska, Izborski ja Kiemenai sisendpunktides alates 1. jaanuarist 2020 aastal.

Käesoleva avaliku konsultatsiooni eesmärk on Soome, Eesti ja Läti piirkonnas samaaegselt ühiste sisendtasude ettepanekule tagasiside küsimine. Eesti lõplik ülekandetasu koos sisend- ja väljundtasudega konsulteeritakse avalikult Komisjoni Määruse (EL) 2017/460 (TAR NC) kohaselt Konkurentsiameti poolt tariifimenetluse osana 2019. aastal.

Sisendtasu avaliku konsultatsiooni periood on 15.02.2019 kuni 31.03.2019. Turuosaliste tagasiside palume saata info@elering.ee ja erkki.sapp@elering.ee.

Vastavalt Komisjoni määrusele (EL) 2017/2196, millega kehtestatakse elektrivõrgu hädaolukorra ja taastamise eeskiri võib põhivõrguettevõtja teatud tingimustel ajutiselt peatada teatud turupõhised tegevused. Vastavalt eelpool nimetatud määruse artiklile 36(1) peab iga põhivõrguettevõtja töötama välja ettepaneku turupõhise tegevuse peatamise ja taastamise eeskirja vastuvõtmiseks. Sama määruse artikli 39(1) kohaselt töötab iga põhivõrguettevõtja välja ettepaneku tasakaalu(ebabilansi)arvelduse ning tasakaalustamis(reguleerimis)võimsuse ja tasakaalustamis(reguleerimis)energia arvelduse eeskirjade kohta, mida kohaldatakse selliste tasakaalu(ebabilansi)arveldusperioodide suhtes, mille jooksul turupõhine tegevus oli peatatud.

Lisatud dokumendis on esitatud Eleringi ettepanekud turupõhise tegevuse peatamise ja taastamise eeskirja osas. Ootame turuosaliste tagasisidet ettepanekute osas kuni 22.01.2019 e-kirja aadressil Jan.Lukki-Lukin@elering.ee. Tagasiside võib olla kas eesti või inglise keeles.

Avaliku konsultatsiooni järel teeb Elering võimalusel vajalikud korrektuurid ning esitab eeskirja Konkurentsiametile kooskõlastamiseks.

Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2016/631 (edaspidi: RfG) jõustumisega seonduvalt tuleb Elering AS-il uuendada alates 27.04.2019 oma elektri põhivõrguga liitumise protsesse ning nõudeid, mida reguleerib  dokument „Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tingimused“ ning sellega seotud dokumente. Elering esitas uuendatud liitumistingimused ja dokumendi „Elering AS liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika“ Konkurentsiametile kooskõlastamiseks ja avaliku konsultatsiooni läbi viimiseks 29.12.2018.

Ülejäänud elektri põhivõrguga liitumist reguleerivate dokumentide osas algatab Elering aga samaaegse avaliku konsultatsiooni, et tagada kõikide uuenduste osas Eleringi klientide ja sidusrühmade kaasamine.

Selgitame, et peamise uuendusena on muudetud liitumistingimuste ülesehitust, selle põhiosast ning lisadest on eraldatud klientide ja Eleringi elektripaigaldistele kohalduvad tehnilised nõuded, mille kehtestamine jääb vastavalt võrgueeskirja § 32 lg-le 5 Eleringi pädevusse. Toodud nõuded on koondatud teemade kaupa järgmistesse juhenditesse (edaspidi juhendid):

• Kliendi elektripaigaldise tehnilised nõuded;
• Kliendi elektripaigaldisega seotud andmevahetuse nõuded;
• Kliendi elektriosa projekti koostamise ja modelleerimise nõuded;
• Kliendi tootmismooduli katsetamise ja katsekava koostamise nõuded;
• Põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste tehnilised põhimõtted ja lahendused.

Liitumistingimuste üldosasse koondati liitumismenetluse protseduurilised tingimused ning lisadena sinna juurde kuuluvad taotluste vormid ja liitumislepingu tekst.

Teise suurema uuendusena on klientidel liitumisprotsessis aja võitmiseks võimalus täiendava tasu eest tellida Eleringilt enne liitumistaotluse esitamiseks vajalike toimingute lõpetamist oma elektripaigaldise liitumiseks võrgu eeluuringu läbiviimine ning hankedokumentide koostamine. Tegemist on liitumisele eelneva toiminguga, mille käigus koostatud tehnilised tingimused ning hankedokumendid on võimalik liitumislepingu täitmisel kasutusele võtta juhul kui liitumislepingus ette nähtud tööde maht ei ole muutunud ning põhivõrguettevõtjale liitumislepingu täitmisel kohalduvad tehniliste lahenduste põhimõtted ei ole muutunud. Toodud teenust hakkab reguleerima dokument „Elering AS elektri põhivõrguga liitumise lisateenuste tingimused“, mis on käesolevale kirjale lisatud arvamuse esitamiseks.

Järgnevalt on ära toodud ülevaade liitumismenetlustesse ja selle juhenditesse sisse viidud suurematest muudatustest:

• Vähendasime ja täpsustasime elektriosa projektiga kliendilt küsitavate andmete hulka. Samuti võtsime liitumistingimustest välja kliendi kohustuse esitada elektriosa projekt Eleringile 6 kuud enne võrguühenduse pingestamist. Uute liitumistingimuste kohaselt tuleb elektriosa projekt esitada kooskõlastamiseks 50 päeva enne soovitavat pingestamist või sünkroniseerimist, kuid selle täiendamise vajadusel pingestamise või sünkroniseerimise soovitud aja edasi lükkumise risk jääb kliendile.
• Oluliselt on klientide jaoks täpsustunud põhivõrguettevõtja ning kliendi poolt mõõtmiste, oleku- ning juhtimissignaalide ning nende edastamise tingimused. Lahti on kirjutatud sideühenduse nõuded ning andmemahud tootmismooduli (ka jaotusvõrkudega liituvate tootmismoodulite) tüübi kaupa.
• Katsetuste ning elektriosa projekti koostamise juhendites toodud nõuded täna kehtivate nõuetega võrreldes oluliselt ei muutunud. Nõudeid on seoses RfG jõustumisega täpsustatud ning selgemalt esitatud.
• Juhendis „Põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste tehnilised põhimõtted ja lahendused“ on selgemini välja toodud, et antud juhendi järgi kavandab Elering oma elektrivõrgu tehnilisi lahendusi juhul kui liitumine tingib uue alajaama ehitust. Selline regulatsioon lubab olemasolevates alajaamades kasutada klientidele liitumise ühenduse rajamiseks paindlikumaid lahendusi, kuid jätab lõpliku lahenduse otsustamisel kaalutlusõiguse Eleringile.
• Uuena on Põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste tehniliste põhimõtete ja lahenduste juhendis välja toodud põhimõte, et 2-tunnise rikkelise katkestusaja likvideerimise tingimuseks on kahe üheahelalise alajaama toiteliinide rajamine. Tarbimiskoha osas, mille toiteks on rajatud või rajatakse üks kaheahelaline õhuliin, on täiendatud põhivõrguettevõtja õigust plaanilise toitekatkestuse saamiseks.
• Juhendites on läbivalt uuendatud mõisteid, tehtud täpsustusi ning teisi vähemolulisi muudatusi.

Palume turuosalistel esitada omapoolsed ettepanekud ja seisukohad juhendite ja lisateenuste tingimuste kohta hiljemalt 21. jaanuariks 2019.a kirjalikult aadressil mirjam.pihlak@elering.ee. Liitumistingimuste ja metoodikaga seotud arvamuste esitamiseks palume Teil jälgida avaliku konsultatsiooni tingimusi Konkurentsiameti veebilehelt.

Seoses tuleviku muutustega energiasüsteemis, seal hulgas hajatootmise, salvestustehnoloogiate ja otseliinide kasutusele võtmisega, on ülekandevõrk muutumas üha enam energia kandjast varustuskindluse tagajaks. Selleks, et ühiskond ei peaks maksma kinni ebamõistlikult suurte võimsuste ülevalhoidmist riskide maandamiseks kohtades, kus see ei ole mõistlik, tuleb anda õiged hinnasignaalid, mis indikeeriksid selgemalt tegelikke võrgu varustuskindluse tagamise kulusid. Sellega seoses teeb Elering ettepaneku tänane võrgust võetava energia põhine võrgutasu viia teatud osas tarbimisvõimsuse ülevalhoidmise põhiseks võrgutasuks. All on toodud Eleringi ettepanekut kirjeldavad slaidid ja vastavad muudatusettepanekud Elering AS elektri võrgulepingu tüüptingimustesse.

Võimsuskomponendi rakendamise ja võrgulepingu tüüptingimuste muudatuste osas palume ettepanekud ja küsimused saata kuni 01.09.2018 meiliaadressidel info@elering.ee ja erkki.sapp@elering.ee.

Elering avaldab turuosalistega konsulteerimiseks tarbimise ühendamise võrgueeskirja jaoks siseriiklikult määratavad sätted.

Alljärgnevas dokumendis on esitatud Eleringi ettepanekud tarbimise ühendamise kohta (DCC – Demand Connection Code).

Ootame turuosaliste motiveeritud (põhjendatud) tagasisidet ettepanekute osas kuni 19.07.2018 e-kirja aadressil vorgueeskirjad@elering.ee .

Avaliku konsultatsiooni järel teeb Elering võimalusel vajalikud korrektuurid ning esitab Konkurentsiametile kooskõlastamiseks.

Vastavalt Määruse 2016/1719 (FCA NC) artiklitele 51 ja 48 on Elering kohustatud pikaajalisi võimsuse jaotamise instrumente (Long-Term Transmission Rights – LTTR) pakkuma üle-euroopaliste harmoniseeritud reeglite (HAR) alusel ja Artikli 48 kohasel üle-euroopalisel ühisel platvormil (Singel Allocation Platform –SAP). Vastavalt FCA NC Artiklile 52(3) võib HAR sisaldada ka piirkondikke või pakkumispiirkonna piirile omaseid nõudeid (Border Specific Annex).

Käesolevaga paneb Elering avalikule konsultatsioonile EE-LV piiri regionaalse lisa „Estonia-Latvia Bidding Zone Border Specific Annex for the Baltic Capacity Calculation Region to the All TSOs' Proposal for Harmonised Allocation Rules for Long-term Transmission Rights in Accordance with Article 52(3) of Commision Regulation (EU) 2016/1719 of 26 September 2016 Establishing a Guideline on Forward Capacity Allocation“.

Konsultatsioon dokumentidega tutvumiseks ja konsultatsioonile vastamiseks palume kasutada ENTSO-E keskkonda järgneval veebilehel: https://consultations.entsoe.eu/markets/estonia-latvia-bidding-zone-border-specific-annex/consult_view

Elering avaldab turuosalistega konsulteerimiseks teise ringi siseriiklikult reguleeritavate sätete ja ettepanekute kohta tootmisüksuste võrku ühendamise nõuete osas (RfG – Requirements for Generators).

14.04.2016 avaldati Euroopa Liidu Teatajas liikmesriikides otsekohalduv Euroopa Komisjoni määrus 2016/631 tootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (RfG – Requirements for Generators). Määrus jõustus Euroopa Liidus 17.05.2016. Liikmesriikides (sh Eestis) kohaldatakse määrust alates 14.04.2019. Määrus kohaldub vaid uutele tootmisseadmetele. RfG sisaldab nii EL-i tasandil reguleeritavaid sätteid (otsekohalduvad) kui ka siseriiklikult reguleeritavaid sätteid. Siseriiklikult reguleeritavad sätted kehtestatakse põhivõrguettevõtja (Eestis Elering AS) ettepanekul ning Konkurentsiameti kooskõlastusel. Uue regulatsiooni jõustumisel muudetakse kehtivat võrgueeskirja, et tagada EL-i ja Eesti õigusaktide vastavus.

Alljärgnevas dokumendis on esitatud Eleringi teise ringi ettepanekud Euroopa Komisjoni määruse 2016/631 siseriiklikult reguleeritavate sätete osas.

Ootame turuosaliste motiveeritud (põhjendatud) tagasisidet ettepanekute osas kuni 15.03.2018 e-kirja aadressil vorgueeskirjad@elering.ee. Avaliku konsultatsiooni järel teeb Elering võimalusel vajalikud muudatused ning esitab ettepanekud Konkurentsiametile kooskõlastamiseks.

Elering AS koos teiste Balti koordineeritud võimsusarvutusala süsteemihalduritega avas ENTSO-E vahendusel avaliku konsultatsiooni ühise koormuste koordineeritud ümberjaotamise ja vahetuskauba tegemise metoodika ettepaneku üle (inglise keeles Baltic CCR countertrading and redispatching methodology). Ettepanek käsitleb vastavalt Määruse 2015/1222 (CACM) artiklile 35 lahendust.

Konsultatsioon on avatud 20. jaanuarist kuni 22. veebruarini 2018. aastal.

Dokumendid ja täpsem informatsioon konsultatsioonil osalemiseks ENTSO-E veebilehel (https://consultations.entsoe.eu/markets/all-baltic-ccr-tsos-common-methodology-for-coordin/

Euroopa elektriturg on olulises muutumises, eelkõige tulenevalt energiasektori dekarboniseerimise eesmärkidest, turgude ühendamisest ja riikide energiapoliitikatest. Dekarboniseerimine toob kaasa fossiilsetel kütustel tootmise sulgemise ning asendumise muutliku tootmisega taastuvenergiaallikatega, mis paneb tugeva surve elektri varustuskindlusele. Elering näeb, et sellises olukorras varustuskindluse tagamiseks peab elektriturg andma väga täpseid signaale, milliseid tootmise, tarbimise, salvestamise või muid ressursse elektriturul vaja on. Täna ei ole selge, kas kehtiv elektrituru ülesehitus on väljakutsetega toimetulemiseks piisav.

Elering avaldas käesoleva aasta Varustuskindluse aruande osana Eleringi elektrituru visiooni ehk nägemuse efektiivsest turukorraldusest toetamaks muutuvat süsteemi. Dokument käsitleb Eleringi vaadet praeguse disaini kitsaskohtadele ning pakub välja tegevused, mis toetaksid turu arengut soovitud suunas. Avaliku konsultatsiooni kirjale on lisatud Eleringi elektrituru visioon, mõnevõrra värskendatuna võrreldes Varustuskindluse aruandega. Eelkõige oleme lisanud digitaliseerimise vaadet, kuna selle olulisus on meie hinnangul üha kasvamas. Käesoleva avaliku konsultatsiooniga palub Elering Eesti turuosaliste arvamust ja ettepanekuid elektrituru arendamiseks võttes aluseks Eleringi visiooni ja välja pakutud konkreetsed ettepanekud ja tegevused.

Konsultatsiooni dokument on struktureeritud kahte ossa. Esimeses osas küsime tagasisidet Eleringi elektrituru visioonile üldisemas vaates ja teises osas küsime tagasisidet eesmärgini liikumiseks välja pakutud konkreetsetele ettepanekutele ja tegevustele.

Elering kasutab turuosaliste tagasisidet turuvisiooni vormimiseks ja tegevuste täiendamiseks, et meie töö elektrituru arendamisel oleks võimalikult mõjus. Avaliku konsultatsiooni tähtaeg on 12. jaanuar 2018. Avaliku konsultatsiooni vastused palume saata info@elering.ee ja erkki.sapp@elering.ee. Elering avaldab anonüümsel kujul avaliku konsultatsiooni vastused ning omapoolsed kommentaarid vastustele.

Baltikumi elektri süsteemihaldurite ühise raporti „Tarbimise juhtimine agregeerimise kaudu – harmoniseeritud lähenemine Baltikumis“ avaliku konsultatsiooni tulemused

2017. aasta lõpus toimus Baltikumi süsteemihaldurite Elering AS, AS Augstsprieguma tīkls ja LITGRID AB ühise raporti “Demand Response through Aggregation – a Harmonized Approach in the Baltic Region” avalik konsultatsioon.

Konsultatsiooni eesmärk oli saada turuosaliste tagasisidet otsese tarbimise juhtimise ja uute turuosaliste, agregaatorite, turule toomiseks väljapakutud mudelite osas. Avalikule konsultatsioonile laekus kaheksa vastust erinevatelt Baltikumi bilansituru vastu huvi tundvatelt osapooltelt: müüjatelt, võrguettevõtjatelt, agregaatoritelt ja regulaatoritelt.

Süsteemihaldurid tänavad kõiki avalikule konsultatsioonile vastanud osapooli. Tagasiside annab ülevaate turuosaliste vaadetest ning aitab süsteemihalduritel raamistiku väljatöötamisel turuosaliste arvamust arvesse võtta.

Süsteemihaldurid analüüsisid turuosaliste tagasisidet ning avaldavad ühise vastuse, kokkuvõtte tehtud järeldustest ja ülevaate järgmistest sammudest.

Dokumendid:

• Avaliku konsultatsiooni vastuste kokkuvõte
• Avaliku konsultatsiooni vastused ja süsteemihaldurite kommentaarid
• Avalikult konsultatsioonil olnud raport (“Demand Response through Aggregation – a Harmonized Approach in the Baltic Region”)

Huvi korral Baltikumi tarbimise juhtimise pilootprojektide vastu palume võtta ühendust:

• Elering AS – Ms Karin Maria Lehtmets (karin.lehtmets@elering.ee)
• AS Augstsprieguma tikls – Ms Liga Sadovica (liga.sadovica@ast.lv)
• LITGRID AB – Mr Andrius Maneikis (Andrius.Maneikis@litgrid.eu)

Täiendavate küsimuste/kommentaaride tekkimisel võtke ühendust ülalmainitud kontaktidega.

Baltikumi gaasi süsteemihaldurid AB Amber Grid, AS Conexus Baltic Grid ja Elering AS korraldavad ühise avaliku konsultatsiooni Baltikumi ühise gaasituru kontseptsioonide osas.

Täpsem informatsioon on kättesaadav konsultatsioonidokumendis.

Konsulteetritavad aruanded: 

• Principles for transmission capacity management in common Baltic gas market
• Concept Model for the Coordinated Balancing Zone

Kommentarid ja ettepanekud on oodatud inglise keeles 23. novembrini 2017 aadressil Airi.Noor@elering.ee.

Elering avaldab turuosalistega konsulteerimiseks siseriiklikult reguleeritavad sätted ja ettepanekud tootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (RfG – Requirements for Generators).

14.04.2016 avaldati Euroopa Liidu Teatajas liikmesriikides otsekohalduv Euroopa Komisjoni määrus 2016/631 tootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (RfG – Requirements for Generators). Määrus jõustus Euroopa Liidus 17.05.2016. Liikmesriikides (sh Eestis) kohaldatakse määrust alates 14.04.2019. Määrus kohaldub vaid uutele tootmisseadmetele. RfG sisaldab nii EL-i tasandil reguleeritavaid sätteid (otsekohalduvad) kui ka siseriiklikult reguleeritavaid sätteid. Siseriiklikult reguleeritavad sätted kehtestatakse põhivõrguettevõtja (Eestis Elering AS) ettepanekul ning Konkurentsiameti kooskõlastusel. Uue regulatsiooni jõustumisel muudetakse kehtivat võrgueeskirja, et tagada EL-i ja Eesti õigusaktide vastavus.

Alljärgnevas dokumendis on esitatud Eleringi ettepanekud Euroopa Komisjoni määruse 2016/631 siseriiklikult reguleeritavate sätete osas. Ühtlustamaks Balti riikide elektrituru regulatsiooni, on ettepanekud kooskõlastatud ning ühtlustatud kõigi Balti riikide põhivõrguettevõtjate (AST, Litgrid, Elering AS) vahel, välja arvatud lühiseläbimise võimekuse nõue, mille defineerimisel on arvestatud releekaitse ja automaatika rakendamise aegasid eri riikides. Muudatused on nähtavad ka 2016/631 eestikeelses täisversioonis.

Ootame turuosaliste motiveeritud (põhjendatud) tagasisidet ettepanekute osas kuni 15.11.2017 e-kirja aadressil vorgueeskirjad@elering.ee. Avaliku konsultatsiooni järel teeb Elering võimalusel vajalikud muudatused ning esitab ettepanekud Konkurentsiametile kooskõlastamiseks.

Avalik konsultatsioon maagaasi ülekandesüsteemihaldurite vahelise ühenduslepingu (Interconnection Agreement) põhimõtete osas.

Vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele 2015/703, millega kehtestati maagaasi ülekandesüsteeme käsitlev võrgueeskiri koostalitlus- ja andmevahetuseeskirjade kohta, peavad kõrvuti asuvate piirkondade maagaasi ülekandesüsteemide haldurid tagama, et iga piiriülese ühenduspunkti suhtes on nn. ühendusleping (Interconnection Agreement).

Kolme Balti gaasisüsteemihalduri vahelises koostöös on välja töötatud ja kooskõlastatud nn. näidisühendusleping, kus on käsitletud eelpool mainitud Euroopa Komisjoni määruse poolt ettenähtud teemasid ning lisaks nendele teemadele täiendavalt kirjeldatud ka teisi teemasid, mis on olulised igapäevase gaasisüsteemi opereerimise seisukohalt nagu nt. transiidiküsimused, ülekandevõimsusi mõjutavate hoolduste kooskõlastamised jms. Näidisühenduslepingu põhjal sõlmitakse lähitulevikus kahepoolsed lepingud Eesti ja Läti ning Läti ja Leedu gaasisüsteemihaldurite vahel.

Järgnevalt viivad kõik kolm Balti gaasisüsteemihaldurit läbi avaliku konsultatsiooni näidisühenduslepingu nende põhimõtete osas, millede puhul on avaliku konsultatsiooni kohustus. Vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 2015/703 artiklile 4(2) kehtib selline kohustus sobitamismenetluste juhiste (matching process), gaasikoguste jaotamise juhiste (rules for the allocation of gas quantities) ja erakorraliste sündmuste suhtlusmenetluste kirjelduse (communication procedures in case of exceptional events) puhul. Avaliku konsultatsiooni jaoks koostatakse eraldi dokument "Public Consultation on Provision of Interconnection Agreement for the Gas Transmission Systems Interconnection Point between Estonia and Latvia", milles on ära kirjeldatud nende kolme teema põhimõtted, milledele laieneb avaliku konsultatsiooni kohustus. 

! Palume arvamused ja kommentaarid muudatuste kohta saata e-kirja teel aadressile airi.noor@elering.ee hiljemalt 2. maiks 2017. Vastavalt avaliku konsultatsiooni tulemusele korrigeeritakse vajadusel  näidisühenduslepingu teksti.

Avalik konsultatsioon „Gaasi ülekandevõimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise metoodika ning tingimused piiriülesele taristule juurdepääsuks“ muutmiseks

Balti riikide süsteemihaldurid Elering AS, AB Amber Grid ja Latvijas Gaze otsivad võimalusi Leedu, Läti ja Eesti gaasiturgude tihedamaks integreerimiseks, mis toetaks piiriülest kaubandust ja konkurentsitiheda regionaalse turu arengut. Sellest lähtuvalt on süsteemihaldurid otsustanud riikidevahelise lühiajaliste toodetega kauplemisel juurutada võimsuste jaotamise kaudse (implicit) meetodi. Võimsuste kaudse jaotamise meetodi korral saab börsil kaubelda naabersüsteemi virtuaalse kauplemispunktiga, sõlmides koos gaasi ostu-müügitehinguga automaatselt tehingu ka gaasi ülekandmiseks. Gaasi tegeliku transpordi kauplemispunktide vahel organiseerib süsteemihalduriga lepingu sõlminud börs.

Jaanuaris andsid kõigi kolme Balti riigi regulaatorid omapoolse heakskiidu Balti riikide piiridel kaudse võimsuste jaotamise meetodite rakendamiseks. 23. jaanuaril sõlmisid süsteemihaldurid koostöölepingu kaudse meetodi rakendamiseks ja vajaliku teenusepakkuja leidmiseks. Kaudsel meetodil võimsuse jaotamise rakendamiseks on Elering viinud sisse vajalikud muudatusettepanekud  Metoodikasse (“Gaasi ülekandevõimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise metoodika ning tingimused piiriülesele taristule juurdepääsuks”).

Vastavalt maagaasiseaduse  § 22 lg 15¹ esitab võrguettevõtja Konkurentsiametile tingimused piiriülesele taristule juurdepääsuks ning metoodika võimsuse jaotamiseks ja ülekoormusega tegelemiseks. Peale käesoleva avaliku konsultatsiooni lõpetamist esitab Elering avaliku konsultatsiooni tulemuste põhjal täiendatud Metoodika ülevaatamiseks Konkurentsiametile. Muudetud Metoodikat on kavas rakendada alates 1. juulist 2017.

! Palume arvamused ja kommentaarid muudatuste kohta saata e-kirja teel aadressile airi.noor@elering.ee hiljemalt 24. aprilliks 2017.

Gaasi ülekandevõimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise metoodika ning tingimused piiriülesele taristule juurdepääsuks 04.04.2017

Implicit allocation – model

Balti riikide gaasiturud on varases arengufaasis ning madala likviidsusega. Samas on turgude vahel olemas füüsilised ühendused ning likviidsust oleks võimalik tõsta, suurendades ülepiirilist kauplemist turgude vahel. Seetõttu otsivad Balti riikide süsteemihaldurid AB Amber Grid, Elering ja Latvijas Gaze võimalusi Leedu, Läti ja Eesti gaasiturgude tihedamaks integreerimiseks, mis toetaks piiriülest kaubandust ja konkurentsitiheda regionaalse turu arengut.

Võttes arvesse eeltoodut, kaaluvad süsteemihaldurid riikidevahelise lühiajaliste toodetega kauplemisel juurutada võimsuste jaotamise kaudset (implicit) meetodit. Võimsuste kaudse jaotamise meetodi korral saab börsil kaubelda naabersüsteemi virtuaalse kauplemispunktiga, sõlmides koos gaasi ostu-müügitehinguga automaatselt tehingu ka gaasi ülekandmiseks. Gaasi tegeliku transpordi kauplemispunktide vahel organiseerib süsteemihalduriga lepingu sõlminud börs. Sel viisil oleksid gaasiturud vaba ülekandevõimsuse ulatuses omavahel ühendatud.

Selleks, et võtta arvesse turuosaluste ja teiste seotud osapoolte arvamust ning saada regulaatorite kinnitus, käivitavad Balti riikide TSO-d võimsuste jaotamise kaudse meetodi avaliku konsultatsiooni. Avaliku konsultatsiooni kutse ja mudeli detailne kirjeldus on kättesaadavad allpool olevates failides. Palume arvamused ja kommentaarid saata inglise keeles e-kirja teel aadressile consultation@ambergrid.lt hiljemalt 28. oktoobriks 2016. Küsimuste korral palume võtta ühendust järgmistel kontaktidel:

• Amber Grid AB esindaja Mindaugas Beržanskis – m.berzanskis@ambergid.lt
• Eleringi esindaja Airi Noor – airi.noor@elering.ee
• Latvijas Gaze esindaja Jānis Eisaks, janis.eisaks@lg.lv

Implicit allocation – announcement
Implicit allocation – model