Liigu edasi põhisisu juurde

Eleringi senise ajaloo intensiivseim investeeringute periood langes aastatele 2011–2014, mille jooksul ehitati Eesti–Soome teine elektriühendus EstLink 2, avariireservelektrijaamad ja Tartu–Viljandi–Sindi 330/110-kV kõrgepingeliin ning omandati EstLink 1.  

Uus Tartu–Viljandi–Sindi 330/110-kV õhuliin valmis 2014. aasta sügisel. Ehituse peatöövõtjateks olid Empower AS ja Empower Oy. Kogu projekt vältas neli aastat. Elering investeeris uue liini ehitusse ligi 34 miljonit eurot.

Tartu–Viljandi–Sindi suurendab varustuskindlust Kesk- ja Lääne-Eestis, vähendades sõltuvust Ida-Virumaa kontsentreeritud elektrivõrgust. Tartu–Viljandi–Sindi liin on osaks kogu Eesti mandriosa hõlmavast 330-kV ringühendusest, mille viimaseks lüliks on 2020. aastal valmiv Harku–Lihula–Sindi 330/110-kV liin.

Ühtlasi kannab Tartu–Viljandi–Sindi liin olulist rolli ka strateegilise eesmärgi saavutamisel sünkroniseerida Balti riigid Euroopa elektrisüsteemiga.

Tartu-Viljandi-Sindi 330/110-kV õhuliin on 162 kilomeetrit pikk. Liinimastid kannavad terve liini ulatuses 330-kV liini ja 110-kV liini. Lõigul Paikuse alajaama juurest kuni Sindi alajaamani on samadele mastidele paigaldatud kokku kolm liini – üks 330-kV liin ja kaks 110-kV liini. Tegemist on unikaalase lahendusega Eleringi hallatavas võrgus. Eesti–Soome teine alalisvooluühendus EstLink 2 valmis 2014. aastal. Uue ühenduse käivitamine tõstis kahe riigi vahelise elektri ülekandevõimsuse varasemalt 350 MW-lt 1000 MW-ni.

TVS heinapallidega

Tartu–Viljandi–Sindi õhuliini keskkonnamõjude hindamine

Tartu–Viljandi–Sindi õhuliini ehitamisel oli projekti ettevalmistamise faasis toimunud keskkonnamõju hindamise kõrval oluline koht kaks korda aastas koostataval keskkonnaraportil. Raportis analüüsiti ning anti ülevaade aruandeperioodi keskkonnahoiualastest tegevusest ja tulemustest ning määrati järgmise perioodi prioriteedid.

Tähelepanu said nii liinide tähistamine lindude jaoks ning mastide aluse maapinna korrastamine kui ka looduskaitse all olevad maad – raportis pöörati tähelepanu teise kaitsekategooria kaitsealuste liikide ja NATURA alade läbimisel teostatavatele ehitustöödele. Lisaks jälgiti ehitustööde toestamist jõgede ületamisel, ajutiste teede rajamisel, mastide ümbruse korrastamisel ja ehitustegevuse jälgede likvideerimisel pärandkoosluse ja vääriselupaikade aladel.

Elektrisüsteem vajab avariireserve, et tagada süsteemi tõrgeteta töö rikete korral. Elering käivitas hanke avariireservvõimsuste ehitamiseks 2010. aastal ning avariireservelektrijaamad valmisid Kiisa lähistel aastatel 2013 ja 2014.

Kahe avariireservelektrijaama koguvõimsus on 250 megavatti ehk üle neljandiku aasta keskmisest tarbimisvõimsusest Eestis. Elering investeeris jaamadesse ligikaudu 135 miljonit eurot. Tegemist on Eleringi senise ajaloo suurima üksikinvesteeringuga. 

Jaamad töötavad maagaasi ja vajadusel ka diislikütusega ning on võimelised saavutama täisvõimsuse vähem kui 10 minutiga. Igapäevaselt avariireservelektrijaamad elektriturul ei osale — elektrisüsteemi  juhtimiskeskus käivitab need üksnes mõne igapäevaselt töötava elektrijaama või välisühenduse avarii korral. Avariireservelektrijaamade ehitamine oli oluline eeldus Eesti–Soome teise elektriühenduse EstLink 2 rajamiseks.  

Avariireservjaamad saavad tavapäraselt tööd paarisajal tunnil aastas. Jaamu on võimalik kasutada ka täielikult kustunud elektrisüsteemi taaskäivitamiseks. Enne avariireservelektrijaamade valmimist ostis Elering avariireservi teenust sisse Lätist.

​Eesti-Soome teine alalisvooluühendus EstLink 2 valmis 2014. aastal. Uue ühenduse käivitamine tõstis kahe riigi vahelise elektri ülekandevõimsuse varasemalt 350 MW-lt 1000 MW-ni.

EstLink 2 omanikeks on võrguhaldurid Fingrid Oyj ja Elering AS. EstLink 2 kogupikkus on ligikaudu 170 km, millest 14 km moodustab õhuliin Soomes, 145 km merekaabel Soome lahe põhjas ja 11 km maakaabel Eestis. Ühenduse mõlemas otsas on konverterjaamad, mis muundavad alalisvoolu vahelduvvooluks ja vastupidi. Merekaabel on ühendatud Soome põhivõrku Anttila 400-kV alajaamas Porvoos. Eestis on maakaabel ühendatud elektrivõrguga Püssi 330-kV alajaamas Ida-Virumaal.

Projekti kogumaksumus oli ligikaudu 320 miljonit eurot, mis jagunes Eleringi ja Soome elektrisüsteemihalduri Fingrid vahel. Euroopa Liit toetas projekti 100 miljoni euroga.

CEF logo

EstLink 1 on esimene Eesti ja Soome vaheline elektriühendus. Ühendus valmis 2006. aastal Balti riikide ja Soome energiafirmade kommertsprojektina. Alates 2010. aastast on ühendus täielikult elektrituru käsutuses.

Elering ja Soome süsteemioperaator Fingrid omandasid EstLink 1 selle varasematelt omanikelt 2013. aastal ning ühenduse ülekandevõimsust jaotab praegu Põhjamaade elektribörs Nord Pool. 

Alalisvooluühendusena töötav EstLink 1 algab Harku alajaamast Tallinna lähistel ning kulgeb Espoo alajaamani Soomes. Ühenduse kogupikkus on 105 km, millest 74 km paikneb meres. EstLink 1 ülekandevõimsus on 350 MW ja alalisvoolu pinge +/- 150 kV. EstLink 1 on esimene Eesti ja Soome vaheline elektriühendus. Ühendus valmis 2006. aastal Balti riikide ja Soome energiafirmade kommertsprojektina. Alates 2010. aastat on ühendus täielikult elektrituru käsutuses. Elering ja Soome süsteemioperaator Fingrid omandasid EstLink1 selle varasematelt omanikelt 2013. aastal ning ühenduse ülekandevõimsust jaotab praegu Põhjamaade elektribörs Nord Pool.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Uus Tartu–Viljandi–Sindi 330/110-kV õhuliin valmis 2014. aasta sügisel. Ehituse peatöövõtjateks olid Empower AS ja Empower Oy. Kogu projekt vältas neli aastat. Elering investeeris uue liini ehitusse ligi 34 miljonit eurot.

Tartu–Viljandi–Sindi suurendab varustuskindlust Kesk- ja Lääne-Eestis, vähendades sõltuvust Ida-Virumaa kontsentreeritud elektrivõrgust. Tartu–Viljandi–Sindi liin on osaks kogu Eesti mandriosa hõlmavast 330-kV ringühendusest, mille viimaseks lüliks on 2020. aastal valmiv Harku–Lihula–Sindi 330/110-kV liin.

Ühtlasi kannab Tartu–Viljandi–Sindi liin olulist rolli ka strateegilise eesmärgi saavutamisel sünkroniseerida Balti riigid Euroopa elektrisüsteemiga.

Tartu-Viljandi-Sindi 330/110-kV õhuliin on 162 kilomeetrit pikk. Liinimastid kannavad terve liini ulatuses 330-kV liini ja 110-kV liini. Lõigul Paikuse alajaama juurest kuni Sindi alajaamani on samadele mastidele paigaldatud kokku kolm liini – üks 330-kV liin ja kaks 110-kV liini. Tegemist on unikaalase lahendusega Eleringi hallatavas võrgus. Eesti–Soome teine alalisvooluühendus EstLink 2 valmis 2014. aastal. Uue ühenduse käivitamine tõstis kahe riigi vahelise elektri ülekandevõimsuse varasemalt 350 MW-lt 1000 MW-ni.

TVS heinapallidega

Tartu–Viljandi–Sindi õhuliini keskkonnamõjude hindamine

Tartu–Viljandi–Sindi õhuliini ehitamisel oli projekti ettevalmistamise faasis toimunud keskkonnamõju hindamise kõrval oluline koht kaks korda aastas koostataval keskkonnaraportil. Raportis analüüsiti ning anti ülevaade aruandeperioodi keskkonnahoiualastest tegevusest ja tulemustest ning määrati järgmise perioodi prioriteedid.

Tähelepanu said nii liinide tähistamine lindude jaoks ning mastide aluse maapinna korrastamine kui ka looduskaitse all olevad maad – raportis pöörati tähelepanu teise kaitsekategooria kaitsealuste liikide ja NATURA alade läbimisel teostatavatele ehitustöödele. Lisaks jälgiti ehitustööde toestamist jõgede ületamisel, ajutiste teede rajamisel, mastide ümbruse korrastamisel ja ehitustegevuse jälgede likvideerimisel pärandkoosluse ja vääriselupaikade aladel.

Elektrisüsteem vajab avariireserve, et tagada süsteemi tõrgeteta töö rikete korral. Elering käivitas hanke avariireservvõimsuste ehitamiseks 2010. aastal ning avariireservelektrijaamad valmisid Kiisa lähistel aastatel 2013 ja 2014.

Kahe avariireservelektrijaama koguvõimsus on 250 megavatti ehk üle neljandiku aasta keskmisest tarbimisvõimsusest Eestis. Elering investeeris jaamadesse ligikaudu 135 miljonit eurot. Tegemist on Eleringi senise ajaloo suurima üksikinvesteeringuga. 

Jaamad töötavad maagaasi ja vajadusel ka diislikütusega ning on võimelised saavutama täisvõimsuse vähem kui 10 minutiga. Igapäevaselt avariireservelektrijaamad elektriturul ei osale — elektrisüsteemi  juhtimiskeskus käivitab need üksnes mõne igapäevaselt töötava elektrijaama või välisühenduse avarii korral. Avariireservelektrijaamade ehitamine oli oluline eeldus Eesti–Soome teise elektriühenduse EstLink 2 rajamiseks.  

Avariireservjaamad saavad tavapäraselt tööd paarisajal tunnil aastas. Jaamu on võimalik kasutada ka täielikult kustunud elektrisüsteemi taaskäivitamiseks. Enne avariireservelektrijaamade valmimist ostis Elering avariireservi teenust sisse Lätist.

​Eesti-Soome teine alalisvooluühendus EstLink 2 valmis 2014. aastal. Uue ühenduse käivitamine tõstis kahe riigi vahelise elektri ülekandevõimsuse varasemalt 350 MW-lt 1000 MW-ni.

EstLink 2 omanikeks on võrguhaldurid Fingrid Oyj ja Elering AS. EstLink 2 kogupikkus on ligikaudu 170 km, millest 14 km moodustab õhuliin Soomes, 145 km merekaabel Soome lahe põhjas ja 11 km maakaabel Eestis. Ühenduse mõlemas otsas on konverterjaamad, mis muundavad alalisvoolu vahelduvvooluks ja vastupidi. Merekaabel on ühendatud Soome põhivõrku Anttila 400-kV alajaamas Porvoos. Eestis on maakaabel ühendatud elektrivõrguga Püssi 330-kV alajaamas Ida-Virumaal.

Projekti kogumaksumus oli ligikaudu 320 miljonit eurot, mis jagunes Eleringi ja Soome elektrisüsteemihalduri Fingrid vahel. Euroopa Liit toetas projekti 100 miljoni euroga.

CEF logo

EstLink 1 on esimene Eesti ja Soome vaheline elektriühendus. Ühendus valmis 2006. aastal Balti riikide ja Soome energiafirmade kommertsprojektina. Alates 2010. aastast on ühendus täielikult elektrituru käsutuses.

Elering ja Soome süsteemioperaator Fingrid omandasid EstLink 1 selle varasematelt omanikelt 2013. aastal ning ühenduse ülekandevõimsust jaotab praegu Põhjamaade elektribörs Nord Pool. 

Alalisvooluühendusena töötav EstLink 1 algab Harku alajaamast Tallinna lähistel ning kulgeb Espoo alajaamani Soomes. Ühenduse kogupikkus on 105 km, millest 74 km paikneb meres. EstLink 1 ülekandevõimsus on 350 MW ja alalisvoolu pinge +/- 150 kV. EstLink 1 on esimene Eesti ja Soome vaheline elektriühendus. Ühendus valmis 2006. aastal Balti riikide ja Soome energiafirmade kommertsprojektina. Alates 2010. aastat on ühendus täielikult elektrituru käsutuses. Elering ja Soome süsteemioperaator Fingrid omandasid EstLink1 selle varasematelt omanikelt 2013. aastal ning ühenduse ülekandevõimsust jaotab praegu Põhjamaade elektribörs Nord Pool.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Lihtlehekülg Uudis Failid Kontaktid Teadaanne Book page Konsultatsioon Hooldustööd