Euroopa Liidu Taastekava projektid
RRF ehk EU Recovery and Resilience Facility (eesti keeles Euroopa Liidu Taastekava) näeb ette erinevate valdkondade toetamist majandust elavdavate ning kliimaeesmärke täita aitavate investeeringute elluviimiseks.
Komisjoni terviklik Euroopa majanduse taastekava sätestab, kuidas hoogustada Euroopa majandust, edendada rohe- ja digipööret ning muuta majandus tulevaste põlvkondade jaoks õiglasemaks, vastupidavamaks ja jätkusuutlikumaks.
RRF projektid on kaasrahastatud Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kinnitas 05.10.2021 Eesti taaste- ja vastupidavuskava toetuse raames 30 miljoni eurose rahastuse Eleringi võrgu arendamiseks.
Kliimaministeerium eraldas Eleringile septembris 2023 täiendavad 6,2 miljonit eurot RRF vahendeid, tuues toetuse kogusummaks 36,2 miljonit eurot. RRF investeeringutoetus antakse põhivõrguettevõtjale tagastamatu abina. Kuna tagastamatu abi ei lähe võrgutasude arvestusse, siis väheneb surve võrgutasude tõusuks.
Elering analüüsis, millised investeeringud võiksid kõige efektiivsemal moel eelnimetatud eesmärke saavutada. Analüüsi tulemusena otsustati RRF toetust kasutada kahe põhilise eesmärgi täitmiseks:
Hõlbustada kliimaneutraalsele elektritootmisele üleminekut, lähtudes Eesti 2035 strateegiast
Hõlbustada kliimaneutraalsele elektritootmisele üleminekut, lähtudes Eesti 2035 strateegiast
Selle eesmärgi täitmiseks suurendati 110-330 kV võrgus olemasolevate õhuliinide läbilaskevõimet ning seoti 110 kV võrk tugevamini 330 kV transiitvõrguga, et vähendada riikidevaheliste võimsusvoogude mõju läbi kohaliku 110 kV elektrivõrgu, mille mõjul ummistatakse võimalused kohalikel tootjatel täiendavaid võimsusi ühendada.
Sealhulgas oli vaja 330 kV võrgus tugevdada ühendust Lääne- ja Ida-Eesti vahel. Selle raames rekonstrueeriti täies pikkuses läbilaskevõime suurendamiseks 330 kV Kiisa-Paide õhuliin L357 ning osaliselt tõsteti ühistele mastidele 110 kV õhuliin Paide-Rapla L187. Viru-Paide 330 kV õhuliin L356 demonteeriti Viru alajaamast kuni uue Mustvee alajaamani ning Mustvee alajaamast kuni Paide alajaamani rekonstrueeriti olemasolev õhuliin (liinikoridor vähenes umbes 85 km) ehk Viru-Paide liini asemel tekkis Mustvee-Paide liin. Mustvee-Paide liini rajamisel kasutati ühisriputuse võimalust 110 kV liiniga Mustvee-Kantküla.
Samuti ehitati Lihulasse uus 330/110 kV alajaam. Uue alajaama abil lühenevad lääne piirkonna 110 kV liinide pikkused, tänu millele vähenevad pingelangudest põhjustatud negatiivsed mõjud ja kaod, suureneb varustuskindlus ning paraneb 330 kV ja 110 kV võrgu seotus. Uue 330 kV alajaamaga väheneb põhja-lõuna suunaliste transiitvoogude mõju läbi Lääne-Eesti 110 kV võrgu, lisaks on uue Lihula alajaama abil võimalik luua lahutuspunkte transiitvoogude täielikuks elimineerimiseks, eriti nõrgematel liinidel.
Tõsta võrkude tormikindlust
Tõsta võrkude tormikindlust
Selle eesmärgi täitmiseks suurendati Saaremaa ja Muhu varustuskindlust, rekonstrueerides mandrilt saari toitvad liinid Lihula alajaamast Rõuste ja Virtsu alajaamani ning rajati Rõustest L170 Lihula-Virtsu liinini uus 110 kV õhuliinilõik ehk tekkis kolme otsaga Lihula-Rõuste-Virtsu 110 kV õhuliin.
Samuti rajati Muhul Võiküla-Orissaare paralleelliin eraldi mastidele, kuna Saaremaad, Hiiumaad ja osaliselt Muhut toitvad liinid olid eelnevalt ühistel mastidel ehk masti purunemise korral oleks katkenud täielikult toide mandriga.
Sikassaare piirkonna varustuskindluse tõstmiseks rajati eraldi mastidele ka Sikassaare alajaama suunduvad liinid.
Keskkonnamõjude vähendamiseks ja ilmastikukindluse tõstmiseks oli vajalik viia kaablisse üle Väikese väina tammi kulgev õhuliinilõik. Eelnevalt üle Väinatammi kulgenud õhuliin läbis lindude rändekoridori ning kuna liin kulges üle mere, siis oli sellel ka tavapärasest suurem jäiteoht ja avatus tuultele.
Lisaks tõsteti läbilaskevõime suurendamiseks Lääne-Eesti ja saarte piirkonnas olemasolevate 110 kV liinide gabariite ehk suurendati maapinna ja juhtme vahelist kaugust.
RRF projektide tegevused Eleringis algasid 2021. aastal. Esimesel aastal toimusid renoveerimise ettevalmistustööd, sealhulgas projekteerimine, hangete avalikustamine ning vajalike menetluste algatamine. Ehitustöödega alustati 2022. aastal ning viimased tööd lõpetati 2026. aasta juunis.
Taastuvenergia liitumise võimekuse tõstmise mahust tehtud investeeringud
Taastuvenergia liitumise võimekuse tõstmise mahust tehtud investeeringud
Taastuvenergia liitumise võimekuse tõstmise mahust tehtud investeeringud
L356 Mustvee-Paide rekonstrueerimine
L357 Kiisa - Paide õhuliini rekonstrueerimine
L175 Leisi-Sikassaare eraldi mastidele rajamine L176 Sikassaare-Valjala liinist
L174 Rõuste-Leisi gabariitide tõstmine
L177 Orissaare - Valjala juhtme vahetus ja gabariitide tõstmine
L176 Sikassaare - Valjala gabariitide tõstmine
L175A Valjala haru gabariitide tõstmine
L175 Sikassaare - Leisi gabariitide tõstmine
L036 Rõuste-Virtsu 110 kV õhuliini ehitus
L170 Lihula - Virtsu 110 kV õhuliini ehitus
L017 Kiisa-Rummu rekonstrueerimine
L185 Kiisa - Kohila gabariitide tõstmine
L186 Kohila - Rapla gabariitide tõstmine
L173 Võiküla - Orissaare paralleelliini ehitamine
Lihula 330/110 kV alajaam
Orissaare 110 kV alajaama laiendustööd
L174 Rõuste-Leisi 110 kV kaabelliini lõik Väikeses väinas- ehitus
Programmi raames tehtud investeeringud on kujutatud allolevatel joonistel:
