Liigu edasi põhisisu juurde

NB! Kuna 6. juulil 2020 kell 05-06 hommikul (Eesti aja järgi) oli Eesti hinnapiirkonnas esmakordselt börsihind negatiivne, siis sellel tunnil toodetud elektrienergia eest tootja ei saa taastuvenergia ega tõhusa koostootmise toetust. (Alus: Elektrituruseadus § 591 lg 2 p 4)

Vastavalt elektrituruseadusele maksab toetused välja põhivõrguettevõtja ehk Elering. Toetuse rahastamisest tekkiva kulu kannab tarbija vastavalt võrguteenuse tarbimise mahule ning otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogusele.  Toetuse rahastamine on lähemalt kirjeldatud taastuvenergia tasu peatükis.

Tuult energiaallikana kasutav tootja võib vastavalt elektrituruseaduse § 591-le saada toetust, kuni kalendriaastas on toetust makstud Eestis kokku 600 GWh tuuleenergiast toodetud elektrienergia eest. Arvestust peetakse iga kalendriaasta kohta eraldi.

Eesti riik sai Euroopa Komisjonilt 2017. aasta detsembris taastuvenergia toetusskeemile uue riigiabi loa, mis on avaldatud Euroopa Komisjoni veebilehel ning samas on avaldatud keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised aastateks 2014-2020.

 

Taastuvenergia toetust makstakse elektrituruseaduse (ELTS) § 59 lõike 2alusel  alla 50 kW elektrilise võimsusega tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest, kui elektrienergiat toodetakse1 hiljemalt 2020. aasta 31. detsembril ning tootmisseadme rajamiseks ei ole saadud investeeringutoetust.

Toetuse maksmine alates 1.07.2020 tootmist alustanud tootmisseadmetele

1.07.2020 jõustus elektrituruseaduse muudatus, millega sätestati taastuvenergiast elektri tootmise tegevusabi andmine kuni 50 kW elektrilise võimsusega tootmisseadmetele Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 alusel grupierandina antava riigiabina. Seaduse järgi kehtivad sellele abile vastava määruse tingimused. Grupierandi alusel antava riigiabina saavad toetust tootjad, kelle tootmisseadme on võrguettevõtja tunnistanud võrgueeskirja nõuetele vastavaks alates 1.07.2020. Grupierandina antava riigiabi puhul peab abi taotleja esitama Eleringile taotluse järgnevas vormis. Vormi täitmist selgitava näidise leiate siit ja saate alla laadida allpool asuvast manuste loetelust.

Elektrituruseaduses toodud toetuse määr on 5,37 s/kWh kohta ja toetusperiood on 12 aastat eeldusel, et tootmisseade vastab EL nr 651/2017 määruse järgmistele tingimustele:

  1. „Maksimaalne tasuvusmäär, mida kasutatakse tasandatud kulude arvutamisel, ei tohi ületada asjakohast vahetustehingute intressimäära pluss 100 baaspunkti suurune preemia. Asjakohane vahetustehingute intressimäär on abi andmise vääringu vahetustehingute intressimäär tähtaja puhul, mis kajastab abi saava käitise amortisatsiooniperioodi“ (määruse artikkel 43 punkt 6). Tulenevalt eelnevast on projekti lubatud tasuvusmääraks  1,04% seisuga 16. september 2020.
  2.  „Abi antakse ainult seni, kuni käitis on täielikult amortiseeritud vastavalt üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele. Varem saadud investeeringuteks ettenähtud abi tuleb tegevusabist lahutada“ (määruse artikkel 43 punkt 7). 

Tulenevalt eelnevast juhib Elering toetuse taotlejate tähelepanu asjaolule, et ELTS-is toodud toetusmäär ei pruugi kõikide tootmisseadmete puhul olla rakendatav ning võib viia üle kompenseerimiseni. Üle kompenseeritud riigiabi tuleb tagastada koos intressiga. Tootmisseadmete puhul, mille osas on kahtlusi, et projekti tasuvusmäär  ületab lubatud tasuvusmäära, võib tekkida tasuvuse kontrolli vajadus.

Elering võib esitada (EL) nr 651/2014 määruse alusel toetusskeemi registreeritud tootjatele täiendavaid küsimusi ning paluda informatsiooni esitamist, et kontrollida tootmisseadme vastavust lubatud tasuvusmäärale (sh tehtud investeeringu ja kulude andmeid ning seotud dokumente).

Tasuvusmäära kontroll viiakse läbi tulenevalt abi andja veebilehel avaldatava metoodika alusel.

Reeglid, kuni 50 kW tootmisseadmetele, mis pole 31.12.2020 seisuga tunnistatud võrguettevõtja poolt võrgueeskirja nõuetele vastavaks (liitumine võrguga pole valmis ehitatud), registreerimiseks toetusskeemi

Elektrituruseaduse (ELTS) § 59 lõike 25 järgi on kuni 50 kW (k.a) võimsusega tootmisseadmetega elektrienergia tootjatel võimalik taotleda Eleringilt ELTS § 59 lõikes 2 nimetatud toetust, kui selle tootmisseadmega toodetakse elektrienergiat hiljemalt 31.12.2020. Selle kohaselt peab tootja toetusskeemi kvalifitseerumiseks käesoleva aasta lõpu seisuga tõendama, et toetusskeemis osalev tootmisseade on komplekteeritud täies mahus (sh. inverterid ja paneelid) ja on hiljemalt 31.12.2020 valmis elektrienergiat ettenähtud võimsusel tootma.

1. Tootmisseadme registreerimiseks toetusskeemi, mis ei ole  31.12.2020 seisuga võrguettevõtja poolt võrgueeskirja nõuetele vastavaks tunnistatud, kuid mis on täielikult komplekteeritud, paigaldatud ja võimelised tootma, tuleb:

1.1.    Esitada avaldus resupport@elering.ee e-posti aadressile. Avaldusi võtab Elering vastu perioodil 1.12.2020- 31.01.2021;
1.2.   Esitada tootja või tootja juhatuse liikme kinnituskiri tootmisseadme täiskomplekteerituse osas ja võimekuse osas toota elektrienergiat seisuga 31.12.2020;
1.3.   Esitada tööde ja elektripaigaldise üleandmise- vastuvõtmise akt(id), mis peavad olema mõlema osapoole poolt allkirjastatud hiljemalt seisuga 31.12.2020;
1.4.  Esitada tootmisseadme valmidust tõendavad fotod tootmisseadme osas, kusjuures pildistatud peab olema inverter(id) detailvaates kui paigaldatud paneelid üldvaates, fotod peavad  olema varustatud pildistamise kuupäevadega;
1.5.   Tootmisseade peab olema läbinud seadme ohutuse seaduse (SeOS) § 5 ja § 8 alusel ning MKM 11.07.2015 määruse „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“ alusel auditi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt akrediteeritud tehnilise audiitori poolt hiljemalt 31.12.2020 seisuga ning auditi tulemus peab olema salvestatud SeOS § 12 nimetatud TTJA digitaalses infosüsteemis hiljemalt 31.01.2021. Info auditi ja audiitorite osas on siin https://www.ttja.ee/et/ettevottele-organisatsioonile/elekter/elektripaigaldised/elektripaigaldise-audit.

2. Eleringil on õigus korraldada täiendavaid kontrolle ja kohapealseid vaatlusi  esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks ning veendumaks, et tootmisseadme kõik komponendid on paigaldatud ja tootmisseade on tootmisvalmiduses.

Tulenevalt MKM selgitusele on tootmisseade ELTS § 3 punktide 9 ja 25 koosmõjus elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum. Päikesepaneeli puhul on inverterid ja paneelid kogu tootmisseadme lahutamatuks osaks ehk tootmisseade ei ole talitluslik kogum, kui üks neist komponentidest puudub. See tähendab ühtlasi, et kui taotletakse § 59 nimetatud toetust 50 kW võimsusega tootmisseadmega toodetud energia eest, peab see tootmisseade 2020. aasta 31. detsembris sama võimsuse ulatuses ka olema komplekteeritud. Kui see tootmisseade on seisuga 2020. aasta 31 detsember võimsusega näiteks 10 kW, saab ainult selles ulatuses seda tootmisseadet ka § 59 nimetatud toetuse kõlbulikuks arvestada.“

3. Tootmisseadmed registreeritakse toetusskeemi kandidaadiks hiljemalt 31.03.2021 ning Elering väljastab tootmisseadmele unikaalse tootmisseadme EIC koodi. Tootmisseadme kvalifitseerimiseks toetusskeemi, tuleb tootjal esitada eraldi Eleringi kodulehel olev taotlus (https://elering.ee/taastuvenergia-toetus) ja võrguleping peale võrgulepingu sõlmimist ning võrguettevõtja poolt tootmisseadme võrgueeskirja nõuetele vastavaks tunnistamist. Tootmisseade registreeritakse Eleringi Taastuvenergia infosüsteemis aadressil green.elering.ee.

Toetuse maksmine alates 1.01.2019-30.06.2020 tootmist alustanud tootmisseadmetele

Kuni 50 kW elektrilise võimsusega tootmisseadmega tootjatel, kelle tootmisseade on võrguettevõtja poolt tunnistatud nõuetekohaseks vahemikus 1.01.2019 kuni 30.06,2020, on võimalik taotleda ELTS § 59 lõikes 25 nimetatud taastuvenergia toetust vähese tähtsusega abina (VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel. Vähese tähtsusega abi kogusumma ühe toetuse saaja kohta võib olla kolme aasta jooksul kuni 200 000 eurot ja abi jääki saab kontrollida riiklikus vähese tähtsusega abi registris. Toetuse taotluse leiate siit.

Toetust makstakse kaksteist aastat alates kuupäevast, mil võrguettevõtja on tunnistanud tootmisseadme võrgueeskirja ja elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja alusel nõuetekohaseks tootmisseadmega otseses või kaudses ühenduses oleva võrgu liitumispunkti suhtes.

Taastuvenergia toetuse määr on 5,37 s/kWh ehk 0,0537 eurot kilovatt-tunni kohta. 

Tõhusa koostootmise toetuse määr on 3,2 s/kWh ehk 0,032 eurot kilovatt-tunni kohta. 

Toetusalune elektrienergia kogus arvutatakse tootmisseadmega seotud kõikide liitumispunktide lõikes saldeeritud tunniandmete alusel (võrku antud elektrienergia miinus võrgust võetud elektrienergia igas tunnis).

Pärast 2018. aasta 31. detsembrit olemasoleva tootmisseadme juurde rajatud täiendava tootmisseadmega (lisandunud võimsusega) toodetud elektrienergia eest, kui olemasoleva ja täiendava tootmisseadme elektripaigaldisel on ühine liitumispunkt võrguettevõtja võrguga, makstakse toetust üksnes vähempakkumise võitjaks osutumise korral. Täiendava tootmisseadme rajamine (tootmisseadme võimsuse suurendamine) ei mõjuta olemasoleva tootmisseadmega selle võimsuse ulatuses toodetud elektrienergia eest toetuse maksmist ega toetuse maksmise perioodi.

Toetust makstakse maksimaalselt igas tunnis selle tootmisvõimsuse ulatuses, mille võrguettevõtja on tunnistanud võrgueeskirja nõuetekohaseks ja mille osas tootmisseade on kvalifitseeritud toetuse saajaks.

Taotlus toetuse saamiseks tuleb esitada 7. kuupäevaks ja toetus makstakse taotluses näidatud pangakontole 21. kuupäeval või sellele järgneval tööpäeval.
Toetuse minimaalne väljamakse on 5 eurot ehk toetuse taotlust saab esitada, kui toetuse summaks on kogunenud vähemalt 5 eurot.

Toetuse saajate ja makstud toetuse kohta avaldatakse info Eleringi veebilehel ja Rahandusministeeriumi hallatavas riigiabi registris.

Tootmisseadme või tootja andmete muutumisel, sh. tootmisseadmega seotud mõõtepunktide andmete muutumisel peab tootja saatma sellekohase info viivitamata e-posti aadressile: resupport@elering.ee.

Toetus on tootmisseadmepõhine. Tootmisseadme omaniku ehk tootja vahetumine ei too kaasa muutusi toetusperioodi alguse ja lõpu osas.

 

 

Tootmisseadme registreerimine ja kvalifitseerimine toetuse saajaks

 

Toetuse esmakordsel taotlemisel tuleb tootmisseade registreerida toetuse saajaks. Palume Teil sisse logida Taastuvenergia infosüsteemi aadressil green.elering.ee ja täita registreerimise vorm. Samasse infosüsteemi palume  salvestada võrguettevõtjaga kahepoolselt allkirjastatud võrguleping ja siin veebilehel allpool lisatud tootmisseadme toetuse saajaks registreerimise taotlus. Kuna alates 01.01.2019 ei saa tootmise toetust tootmisseade, mis on saanud riigipoolset investeerimistoetust (nt KredExilt, KIKilt, PRIAlt jne.), siis tuleb avalduses tootjal kinnitada, et tema tootmisseade ei ole sanud investeeringutoetust.

Tootmisseadet saavad infosüsteemis registreerida võrgulepingu omanikud ja äriühingute puhul esindusõigust omavad juhatuse liikmed.

Kui Te ei tooda elektrienergiat päikesepaneelidega, ei oma ettevõtte esindusõigust või soovite saada tõhusa koostootmise toetust, siis palume saata toetuse taotlus koos võrgulepinguga e-posti aadressile resupport@elering.ee.

Peale sooviavalduse kättesaamist kontrollime esitatud andmeid ja vajadusel küsime lisainfot. Hiljemalt 30 päeva jooksul anname Teile e-posti teel teada tootmisseadme taastuvenergia toetuse saajaks kvalifitseerimise otsusest

Toetusperioodi alguskuupäevaks loetakse Elektrituruseaduse § 108 lg 3 alusel võrguettevõtja poolt tootmisseadme nõuetekohaseks tunnistamise kuupäeva. Kuni 500 kW tootmisseadmetel sisaldub reeglina vastav kuupäev võrgulepingus, selle puudumisel väljastab võrguettevõtja eraldi kinnituskirja.

Peale registreerimist ja kvalifitseerimist näete oma tootmisseadme, toodangu ja toetuse andmeid  green.elering.ee infosüsteemis, kus saate igakuiselt esitada toetuse taotlusi.

Eraisikud

Taastuvenergia toetuse taotlemine toimub green.elering.ee veebiaadressil asuva taastuvenergia infosüsteemi vahendusel. Toetust makstakse kalendrikuu kaupa, kuid taotluse võib esitada ka mitme kuu kohta korraga.
Toetuse minimaalne väljamakse on 5 eurot, ehk siis toetuse taotlust saab esitada, kui toetuse summa on vähemalt 5 eurot.

Eraisikutel on võimalus ise seadistada soovitav toetuse väljamaksete sagedus ja miinimumsumma, sellisel juhul ei pea ise igakuiselt taotlust esitama.

Äriühingud (sh. kõik käibemaksukohustuslased)

Maksu- ja Tolliameti suuniste kohaselt ei ole taastuvenergia toetus käsitletav käibena ja seega ei ole see alates 01.05.2020 enam käibemaksuobjektiks. Seega peavad ka käibemaksukohustuslased (äriühingud ja ettevõtjad) esitama alates sellest kuupäevast toetuse saamiseks vaid taotlusi Taastuvenergia Infosüsteemi kaudu ning Elering arveid vastu ei võta. 

  1. Toetuskõlblikud tootmisseadmed peavad olema registreeritud Eleringi „Taastuvenergia infosüsteemis“, mis asub aadressil https://green.elering.ee.
  2. Toetusaluse elektrienergia koguse ja toetuse summa eelneva perioodi kohta arvestab infosüsteem iga kuu kolmandaks kuupäevaks.
  3. Infosüsteem genereerib tootjale tema tootmisseadme kohta taotluse eelvaate. Tootja esindaja peab esitama taotluse hiljemalt seitsmendaks (7.) kuupäevaks, mis tagab toetuse väljamakse sama kuu 21.  kuupäeval (või sellele järgneval tööpäeval). 
  4. Tootja esindusõiguslik isik saab https://green.elering.ee infosüsteemis anda volituse raamatupidajale vm. toetuse taotluse esitamiseks (selleks tuleb infosüsteemi sisse logides valida menüüpunkt ANDMETE HALDUS ja seejärel selle alammenüü VOLITUSTE HALDAMINE) .

Koostootmisjaamad ja tõhusa koostootmise toetuse saajad

Kehtivad üldjoontes samad nõuded, mis eelmainitud äriühingute toetuse taotlemise puhul. Täiendavalt tuleb koostootmisjaamade puhul, mille kohta taotletakse tõhusa koostootmise või biomassist elektrienergia tootmise toetust, enne taotluse esitamist hiljemalt viiendaks (5.) kuupäevaks sisestada https://green.elering.ee infosüsteemis andmed eelmisel kalendrikuul või vastaval toetuse taotluse perioodil elektrienergia tootmiseks kasutatud kütuste kohta (s.o kasutatuse kütuse nimetus, kogus ja alumine kütteväärtus, elektrienergia netotoodang, koostootmise režiimil toodetud kasuliku soojusenergia hulk ja kasutusviis). Jälgida tuleb, et taastuvenergia infosüsteemi oleks edastatud teave tootmisseadme elektrilise ja soojusliku nimikasuteguri kohta ning leitud arvutuslik primaarenergia sääst.

NB! Arveid ei võeta ühelgi kujul vastu alates 1. mai 2020. Olenemata sellest, mis perioodi kohta taotlust esitatakse, sellest kuupäevast alates toimub toetuse väljamaksmine ilma käibemaksuta otse Taastuvenergia Infosüsteemi kaudu esitatud taotluse alusel.

Juhised otseliiniga tootjatele taastuvenergia toetuse saajaks registreerimiseks ja mõõteandmete edastamiseks

Otseliini mõiste

Võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv liin, millel puudub eraldi võrguühendus võrguga, kuid mis võib olla võrguga kaudses ühenduses tootja või tarbija elektripaigaldise kaudu ning mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast teise või teisele turuosalisele kas oma tarbeks kasutamiseks, edasimüügiks või edastamiseks; (Elektrituruseaduse (edaspidi: ELTS) § 3, lõige 20)

Liinivaldaja mõiste

Liinivaldaja on elektriettevõtja, kes kasutab elektrienergia edastamiseks otseliini või riigipiiri ületavat alalisvooluliini. (ELTS § 9)

 

Tootja otseliini registreerimiseks taastuvenergia toetuse saamiseks tuleb esitada e-posti aadressile resupport@elering.ee taotlus järgmiste lisadega:

  1. Võrguettevõtja kirjalik nõusolek otseliini rajamise kohta oma teeninduspiirkonda;
  2. Võrguettevõtja väljastatud kinnitus tootmisseadme nõuetekohasuse osas (Elektrilevi võrguklientidel sisaldub vastav kinnitus kuni 500 kW tootmisseadmete puhul võrgulepingus);
  3. Kui tegemist on alates 2019. aastast tööd alustanud tootmisseadmega, siis tootja kinnituskiri selle kohta, et seade ei ole saanud investeeringutoetust;
  4. Kui tegemist on üle 200 kW netovõimsusega tootmisseadmega, siis on vajalik Konkurentsiameti väljastatud tegevusluba elektrienergia tootmiseks;
  5. Kui on tegemist üle 500 kW netovõimsusega tootmisseadmega, siis on täiendavalt tarvilik ka Konkurentsiameti ettevõtjale väljastatud tegevusluba otseliini kaudu elektrienergia edastamiseks;
  6. Tootja või tarbija elektripaigaldise võrguleping(ud), mille alusel tootmisseade on kaudses (või otseses) ühenduses elektrivõrguga;
  7. Elektripaigaldise skeem  koos seletuskirjaga, mil viisil toimub elektrienergia edastamine lõpptarbijale (või võrku) ja kuidas on korraldatud elektrienergia mõõtmine;
  8. Kui tootja ei ole võrgulepingu omanik tuleb esitada  võrgulepingu omaniku nõusolek tootmise võimaldamise osas (nõusoleku vorm on manusena lisatud allpool).

Toetuse saamise ja taastuvenergia tasu maksmise aluseks olevate mõõteandmete Andmelattu edastamiseks vajalikud tegevused:

  1. Sõlmida liinivaldajana andmelao kasutamise leping
    1. Lepingu alus täita vajalike andmetega ning edastada allkirjastamata kujul Eleringi: kajali.kotsar@elering.ee
  2. Registreerida otseliini mõõtepunktid andmelaos:
    1. Laadida „Mõõtepunktid“ lehel vastavalt juhendile üles otseliini mõõtepunkti info (link – ptk 6, lk 12)
  3. Tagada nõuetekohane mõõteandmete edastus andmelattu (link – ptk 8, lk 19)

Liinivaldaja (ehk tootja, kes kasutab otseliini elektrienergia edastamiseks) kohustus tasuda taastuvenergia tasu:

  1. Tootjal on õigus otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia eest saada taastuvenergia toetust ja liinivaldajal (ehk tootjal, kes kasutab otseliini elektrienergia edastamiseks) on kohustus otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia eest maksta taastuvenergia tasu.
    1. Samast kuupäevast, millest alates on tootjal õigus taastuvenergia toetust saada, on liinivaldajal kohustus otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia eest maksta taastuvenergia tasu.
    2. Eleringi poolt esitatava taastuvenergia tasu arve aluseks olev info tuleb liinivaldajal igakuiselt hiljemalt 5. kuupäevaks (tööpäevaks) saata vabas vormis e-postiaadressile resupport@elering.ee.
    3. Elering esitab saadud andmete põhjal (või õigeaegsete andmete puudumisel prognoosi alusel) liinivaldajale arve. Esitatud andmete korrigeerimine ja prognoosi korrektsioon tegelike andmete selgumisel on võimalik järgmise kuu andmete ja arvega koos.

 

Toetuse arvestamise algus otseliini edastatud elektrienergiale

Otseliini kaudu edastatud elektrienergiale hakatakse toetust arvestama kuupäevast, mil Konkurentsiamet on väljastanud tegevusloa üle 500 kW võimusega tootmisseadme otseliinile või kui tootja on esitanud Eleringile koos taotlusega kõik vajalikud dokumendid otseliini registreerimiseks ja Elering on saatnud tootja e-posti aadressile kinnituse otseliini registreerimise kohta green.elering.ee infosüsteemis. Kuni otseliini registreerimiseni arvestatakse taastuvenergia toetust ainult võrku edastatud elektrienergia eest.

Arvestuspõhimõtted otseliini kasutamise korral

ELTS § 58 lg 2 alusel elektrienergia kogus, mille eest makstakse toetust, määratakse kindlaks kauglugemisseadmega ja arvesse võetakse võrku antud saldeeritud toodang ja otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia kogus. Kui otseliini mõõtmisseade ja võrgu mõõtmisseade asetsevad jadamisi, siis loetakse tarbimiseks otseliini mõõteseadmega mõõdetud elektrienergia kogus, millest on maha arvestatud samal tunnil võrku edastatud elektrienergia.

Nõuded otseliini arvestitele

Mõõtmisel kasutatavad arvestid peavad  vastama mõõtevahendite direktiivist tulenevatele nõuetele. Samuti määruse „Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele esitatavad nõuded“ nõuetele ja omama kehtivat taatlust vastavalt määrusele „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“.

Arvestite vastavuse eest vastutab liinivaldaja.

 

Väljavõte elektrienergia mõõtmise ja andmeedastuse aluseks olevatest õigusaktidest:

  • ELTS § 58 lg 2 alusel see elektrienergia kogus,  mille kohta antakse ELTS §-s 581 nimetatud päritolutunnistus, samuti elektrienergia kogus, mille eest tervikuna või osaliselt makstakse §-s 59, 594, 595 või 596 nimetatud toetust, määratakse kindlaks kauglugemisseadmega ning selleks loetakse tootja elektrijaama kõikides liitumispunktides kokku kauplemisperioodi jooksul tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku antud saldeeritud toodang ja käesoleva seaduse kohase otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia kogus. ELTS §-s 1081 nimetatud juhul määratakse elektrienergia kogus, mille eest makstakse toetust või mille kohta väljastatakse päritolutunnistus, kindlaks iga elektritootmiseks kasutatava elektripaigaldise põhiselt eraldi selleks ettenähtud kauglugemisseadmega.
  • Elektrituru toimimise võrgueeskirja § 3  järgi toimub turuosaliste andmevahetus andmevahetusplatvormi kaudu (edaspidi AVP).
  • Elektrituru toimimise võrgueeskirja § 7 põhjal edastab võrguettevõtja, liinivaldaja või suletud jaotusvõrgu valdaja AVP-le iga oma mõõtepunkti kohta järgmised andmed:
  1. Elektrituru toimimise võrgueeskirja § 5 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed;
  2. võrgulepingu, liinivaldaja või suletud jaotusvõrgu valdaja puhul võrgu kasutamise lepingu sõlminud turuosalise äriregistri kood või füüsilise isiku puhul isikukood;
  3. andmete esmakordse esitamise korral avatud tarnija EIC-koodi (X-koodi);
  4. tehnilised andmed;
  5. muudatused varem edastatud andmetes;
  6. tunnipõhised kahesuunalised mõõteandmed;
  • Elektrituru toimimise võrgueeskirja § 9 lg 2 alusel võrguettevõtja, liinivaldaja ja suletud jaotusvõrgu valdaja esitab AVP-le igal tööpäeval eelmise tööpäeva ning puhkepäevale järgneval tööpäeval eelmise tööpäeva ja eelnenud puhkepäevade kohta kaugloetava arvestiga mõõdetud mõõteandmed.  
    Liinivaldaja vastutab, et otseliini mõõtepunkti kaudu edastatud mõõteandmed oleksid sünkroonis võrgumõõtepunkti kaudu edastatud mõõteandmetega.

 

 

Elektrituruseaduse järgi on taastuvenergiast ja tõhusa koostootmise režiimis elektrit tootvatel tootjatel (edaspidi Tootja) alljärgnevad igakuised kohustused:

  • 5. kuupäev (tööpäev) - Tootja hoolitseb selle eest, et põhivõrguettevõtjale on kättesaadavad tootmisseadmete kaupa andmed eelmise kalendrikuu kogu elektrienergia toodangu kohta ja selle kohta, kui palju ta tootis eelmise kalendrikuu jooksul elektrienergiat taastuvatest energiaallikatest või tõhusa koostootmise režiimil. Andmed esitatakse igatunniselt kaugloetavate arvestite kaudu elektroonselt Eleringi hallatavale andmevahetusplatvormile.
  • 7. kuupäev (tööpäev) – Tootja esitab Taastuvenergia Infosüsteemi kaudu taotluse eelmisel kuul toodetud ja tunniti saldeeritud võrku antud elektrienergia eest toetuse saamiseks.
  • 21. kuupäev (või sellele järgnev tööpäev) – Elering teostab toetuse taotluse alusel väljamakse.

Iga-aastased kohustused seoses taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetuste rahastamise lisakulu määramisega:

  • 1. november - Tootjad saadavad Eleringile oma järgmise kalendriaasta toodangu prognoosi. Jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja saadavad Eleringile järgmise kalendriaasta osutatavate võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbimiseks edastatava elektrienergia koguse prognoosi.
  • 1. detsember -  Elering avaldab järgmise kalendriaasta taastuvelektri ja tõhusa koostootmise toetuse rahastamise lisakulu kohta andmed oma kodulehel.

 

ÜLEVAADE TAASTUVENERGIA PROJEKTIDE HINDAMISE PÕHIMÕTETEST JA MENETLUSEST

 

Üldpõhimõtted:

1. Elektrituruseaduse (ELTS) § 59 lg 23 sätestab Elering AS-ile põhivõrguettevõtjana kohustuse hinnata tootja taotluse alusel, kas tootja investeerimisprojekt vastab ELTS § 59 lg 2 nimetatud taastuvenergia toetuse saamise tingimustele.
2. ELTS § 59 lg 2 nimetatud toetus on riigiabi, mille täpsemad tingimused on sätestatud vastavas riigiabi otsuses ja Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistes. Investeerimisprojektide hindamisel lähtub Elering AS riigiabi otsusest, viidatud suunistest, ELTS-ist, haldusmenetluse seadusest ning Elering AS-i elektritootjatele toetuse maksmise korras toodust.
3. Elering AS allub riigiabi andmisel Euroopa Komisjoni järelevalvele.
4. Hinnangu andmine on haldusmenetlus, mille tulemusena annab Elering AS haldusakti lähtuvalt haldusmenetluse seadusele.
5. Taotluste menetlemiseks ja hinnangu andmiseks on Elering AS-is moodustatud juhatuse esimehe käskkirjaga vastavasisuline komisjon, kes kaasab oma töösse vajalikke eksperte (nt juriidilised ning majandus-, taastuvenergia- ja ehitusalased eksperdid). Ekspertide kaasamine sõltub vastava taotluse sisust. Komisjoni liikmed ja eksperdid taandavad ennast komisjoni tööst, kui esineb huvide konflikt või huvide konflikti oht.

Hinnangu andmise protsess:

1. Investeerimisprojektile hinnangu saamiseks peab taotleja esitama vastavasisulise taotluse lähtuvalt ELTS § 59 lg 23 . Taotluses tuleb ära märkida taotluse alus (ELTS § 59 lg 22 ):
a. elektrienergia tootmise alustamine;
b. investeerimisprojekti puudutavate ehitustöödega alustamine;
c. kindla kohustuse võtmine tootmisseadme rajamiseks seadmete tellimiseks, või
d. mis tahes muu kohustuse võtmine, mis muudab selle investeerimisprojekti pöördumatuks; seejuures ei loeta investeerimisprojekti pöördumatuks muutvate kohustuste hulka tootmisseadmealuse kinnistu omandamist, lubade hankimist ega ettevalmistustöid.


2. Vastavasisulise taotluse saamisel registreeritakse taotlus Elering AS-i dokumendiregistris ning nimetatud kuupäevast hakkab kulgema ELTS § 59 lg 23 sätestatud 90 päeva pikkune menetlusaeg. Taotluse menetlemise tähtaeg peatub, kui põhivõrguettevõtjale ei ole esitatud otsuse tegemiseks vajalikku teavet (näiteks järelpäringute esitamise aeg).


3. Pärast taotluse registreerimist teostab komisjon taotluse esmase kontrolli, analüüsides, kas formaalsed taotluse esitamise tingimused on täidetud – eelkõige esitatud investeerimisprojekti andmed, taotluse esitamise alus, tõendid taotluses esitatud asjaolude kohta.


4. Esitatud taotluses toodud informatsiooni hinnatakse 31.12.2016 kuupäeva seisuga. Lähtuvalt ELTS § 59 lg 22 hinnatakse investeerimisprojekte ning nende valmidusastet või nende suhtes pöördumatu kohustuse võtmist 31.12.2016 kuupäeva seisuga. Iga investeerimisprojekti hinnatakse vastava projekti asjaolude kohaselt.


5. Pärast esmast taotluse kontrolli otsustab Elering AS, kas taotluse menetlemiseks on vaja täiendavat informatsiooni. Täiendava informatsiooni saamiseks võib Elering AS esitada järelpäringu otse taotlejale või küsida informatsiooni kolmandatelt isikutelt (nt kohalikud omavalitsused, erinevad ametiasutused, Euroopa Komisjon jne). Lisaks kaasab komisjon vajadusel oma töösse väliseid eksperte. Ekspertide kaasamine võib olla vajalik näiteks ehitustööde mahu hindamiseks jne.


6. Taotlejal on õigus menetluse käigus vastuväidete esitamisele ja ärakuulamisele. Kui taotleja ise selleks soovi ei avalda, siis võib Elering AS esitada vastava soovi ise, et tagada kõikide asjaolude õige mõistmine. Juhul kui ärakuulamise käigus tuvastatakse täiendavaid asjaolusid, siis annab Elering AS taotlejale täiendava tähtaja vastavate tõendite esitamiseks. Nimetatud tähtajaks taotluse menetlemise aeg peatub.


7. Komisjon hindab esitatud taotlust ning tõendeid kogumis lähtudes riigiabi otsuses, Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistes ning ELTS-is ja teistes asjaomastes õigusaktides toodud tingimustest. Komisjon koostab vastava hinnangu otsuse projekti ning esitab selle Elering AS-i taastuvenergia talituse juhatajale otsuse tegemiseks.


8. Otsus edastatakse viivitamatult taotlejale. Otsus on konfidentsiaalne. Juhul kui Elering AS-ile esitatakse teabenõue otsuse väljastamiseks, siis palub Elering AS taotlejal enne otsuse väljastamist ärisaladusega seotud informatsioon otsuses ära märkida.


9. Taotlejal, kes ei nõustu Elering AS poolt antud otsusega, on õigus otsuse peale esitada vaie Elering AS-ile või kaebus halduskohtusse. Vaide esitamisel lahendab Elering AS vaide üldjuhul 10 päeva jooksul selle saamisest arvates (kui vaiet on vaja täiendavalt uurida, siis võib vaide lahendamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra).

Taotluse esitamise ning menetlemise kohta täiendava informatsiooni saamiseks palume pöörduda Elering AS-i taastuvenergia talituse poole aadressil temenetlus@elering.ee.

Taastuvenergia toetust makstakse elektrituruseaduse (ELTS) § 59 lõike 2alusel  alla 50 kW elektrilise võimsusega tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest, kui elektrienergiat toodetakse1 hiljemalt 2020. aasta 31. detsembril ning tootmisseadme rajamiseks ei ole saadud investeeringutoetust.

Toetuse maksmine alates 1.07.2020 tootmist alustanud tootmisseadmetele

1.07.2020 jõustus elektrituruseaduse muudatus, millega sätestati taastuvenergiast elektri tootmise tegevusabi andmine kuni 50 kW elektrilise võimsusega tootmisseadmetele Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 alusel grupierandina antava riigiabina. Seaduse järgi kehtivad sellele abile vastava määruse tingimused. Grupierandi alusel antava riigiabina saavad toetust tootjad, kelle tootmisseadme on võrguettevõtja tunnistanud võrgueeskirja nõuetele vastavaks alates 1.07.2020. Grupierandina antava riigiabi puhul peab abi taotleja esitama Eleringile taotluse järgnevas vormis. Vormi täitmist selgitava näidise leiate siit ja saate alla laadida allpool asuvast manuste loetelust.

Elektrituruseaduses toodud toetuse määr on 5,37 s/kWh kohta ja toetusperiood on 12 aastat eeldusel, et tootmisseade vastab EL nr 651/2017 määruse järgmistele tingimustele:

  1. „Maksimaalne tasuvusmäär, mida kasutatakse tasandatud kulude arvutamisel, ei tohi ületada asjakohast vahetustehingute intressimäära pluss 100 baaspunkti suurune preemia. Asjakohane vahetustehingute intressimäär on abi andmise vääringu vahetustehingute intressimäär tähtaja puhul, mis kajastab abi saava käitise amortisatsiooniperioodi“ (määruse artikkel 43 punkt 6). Tulenevalt eelnevast on projekti lubatud tasuvusmääraks  1,04% seisuga 16. september 2020.
  2.  „Abi antakse ainult seni, kuni käitis on täielikult amortiseeritud vastavalt üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele. Varem saadud investeeringuteks ettenähtud abi tuleb tegevusabist lahutada“ (määruse artikkel 43 punkt 7). 

Tulenevalt eelnevast juhib Elering toetuse taotlejate tähelepanu asjaolule, et ELTS-is toodud toetusmäär ei pruugi kõikide tootmisseadmete puhul olla rakendatav ning võib viia üle kompenseerimiseni. Üle kompenseeritud riigiabi tuleb tagastada koos intressiga. Tootmisseadmete puhul, mille osas on kahtlusi, et projekti tasuvusmäär  ületab lubatud tasuvusmäära, võib tekkida tasuvuse kontrolli vajadus.

Elering võib esitada (EL) nr 651/2014 määruse alusel toetusskeemi registreeritud tootjatele täiendavaid küsimusi ning paluda informatsiooni esitamist, et kontrollida tootmisseadme vastavust lubatud tasuvusmäärale (sh tehtud investeeringu ja kulude andmeid ning seotud dokumente).

Tasuvusmäära kontroll viiakse läbi tulenevalt abi andja veebilehel avaldatava metoodika alusel.

Reeglid, kuni 50 kW tootmisseadmetele, mis pole 31.12.2020 seisuga tunnistatud võrguettevõtja poolt võrgueeskirja nõuetele vastavaks (liitumine võrguga pole valmis ehitatud), registreerimiseks toetusskeemi

Elektrituruseaduse (ELTS) § 59 lõike 25 järgi on kuni 50 kW (k.a) võimsusega tootmisseadmetega elektrienergia tootjatel võimalik taotleda Eleringilt ELTS § 59 lõikes 2 nimetatud toetust, kui selle tootmisseadmega toodetakse elektrienergiat hiljemalt 31.12.2020. Selle kohaselt peab tootja toetusskeemi kvalifitseerumiseks käesoleva aasta lõpu seisuga tõendama, et toetusskeemis osalev tootmisseade on komplekteeritud täies mahus (sh. inverterid ja paneelid) ja on hiljemalt 31.12.2020 valmis elektrienergiat ettenähtud võimsusel tootma.

1. Tootmisseadme registreerimiseks toetusskeemi, mis ei ole  31.12.2020 seisuga võrguettevõtja poolt võrgueeskirja nõuetele vastavaks tunnistatud, kuid mis on täielikult komplekteeritud, paigaldatud ja võimelised tootma, tuleb:

1.1.    Esitada avaldus resupport@elering.ee e-posti aadressile. Avaldusi võtab Elering vastu perioodil 1.12.2020- 31.01.2021;
1.2.   Esitada tootja või tootja juhatuse liikme kinnituskiri tootmisseadme täiskomplekteerituse osas ja võimekuse osas toota elektrienergiat seisuga 31.12.2020;
1.3.   Esitada tööde ja elektripaigaldise üleandmise- vastuvõtmise akt(id), mis peavad olema mõlema osapoole poolt allkirjastatud hiljemalt seisuga 31.12.2020;
1.4.  Esitada tootmisseadme valmidust tõendavad fotod tootmisseadme osas, kusjuures pildistatud peab olema inverter(id) detailvaates kui paigaldatud paneelid üldvaates, fotod peavad  olema varustatud pildistamise kuupäevadega;
1.5.   Tootmisseade peab olema läbinud seadme ohutuse seaduse (SeOS) § 5 ja § 8 alusel ning MKM 11.07.2015 määruse „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“ alusel auditi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt akrediteeritud tehnilise audiitori poolt hiljemalt 31.12.2020 seisuga ning auditi tulemus peab olema salvestatud SeOS § 12 nimetatud TTJA digitaalses infosüsteemis hiljemalt 31.01.2021. Info auditi ja audiitorite osas on siin https://www.ttja.ee/et/ettevottele-organisatsioonile/elekter/elektripaigaldised/elektripaigaldise-audit.

2. Eleringil on õigus korraldada täiendavaid kontrolle ja kohapealseid vaatlusi  esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks ning veendumaks, et tootmisseadme kõik komponendid on paigaldatud ja tootmisseade on tootmisvalmiduses.

Tulenevalt MKM selgitusele on tootmisseade ELTS § 3 punktide 9 ja 25 koosmõjus elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum. Päikesepaneeli puhul on inverterid ja paneelid kogu tootmisseadme lahutamatuks osaks ehk tootmisseade ei ole talitluslik kogum, kui üks neist komponentidest puudub. See tähendab ühtlasi, et kui taotletakse § 59 nimetatud toetust 50 kW võimsusega tootmisseadmega toodetud energia eest, peab see tootmisseade 2020. aasta 31. detsembris sama võimsuse ulatuses ka olema komplekteeritud. Kui see tootmisseade on seisuga 2020. aasta 31 detsember võimsusega näiteks 10 kW, saab ainult selles ulatuses seda tootmisseadet ka § 59 nimetatud toetuse kõlbulikuks arvestada.“

3. Tootmisseadmed registreeritakse toetusskeemi kandidaadiks hiljemalt 31.03.2021 ning Elering väljastab tootmisseadmele unikaalse tootmisseadme EIC koodi. Tootmisseadme kvalifitseerimiseks toetusskeemi, tuleb tootjal esitada eraldi Eleringi kodulehel olev taotlus (https://elering.ee/taastuvenergia-toetus) ja võrguleping peale võrgulepingu sõlmimist ning võrguettevõtja poolt tootmisseadme võrgueeskirja nõuetele vastavaks tunnistamist. Tootmisseade registreeritakse Eleringi Taastuvenergia infosüsteemis aadressil green.elering.ee.

Toetuse maksmine alates 1.01.2019-30.06.2020 tootmist alustanud tootmisseadmetele

Kuni 50 kW elektrilise võimsusega tootmisseadmega tootjatel, kelle tootmisseade on võrguettevõtja poolt tunnistatud nõuetekohaseks vahemikus 1.01.2019 kuni 30.06,2020, on võimalik taotleda ELTS § 59 lõikes 25 nimetatud taastuvenergia toetust vähese tähtsusega abina (VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel. Vähese tähtsusega abi kogusumma ühe toetuse saaja kohta võib olla kolme aasta jooksul kuni 200 000 eurot ja abi jääki saab kontrollida riiklikus vähese tähtsusega abi registris. Toetuse taotluse leiate siit.

Toetust makstakse kaksteist aastat alates kuupäevast, mil võrguettevõtja on tunnistanud tootmisseadme võrgueeskirja ja elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja alusel nõuetekohaseks tootmisseadmega otseses või kaudses ühenduses oleva võrgu liitumispunkti suhtes.

Taastuvenergia toetuse määr on 5,37 s/kWh ehk 0,0537 eurot kilovatt-tunni kohta. 

Tõhusa koostootmise toetuse määr on 3,2 s/kWh ehk 0,032 eurot kilovatt-tunni kohta. 

Toetusalune elektrienergia kogus arvutatakse tootmisseadmega seotud kõikide liitumispunktide lõikes saldeeritud tunniandmete alusel (võrku antud elektrienergia miinus võrgust võetud elektrienergia igas tunnis).

Pärast 2018. aasta 31. detsembrit olemasoleva tootmisseadme juurde rajatud täiendava tootmisseadmega (lisandunud võimsusega) toodetud elektrienergia eest, kui olemasoleva ja täiendava tootmisseadme elektripaigaldisel on ühine liitumispunkt võrguettevõtja võrguga, makstakse toetust üksnes vähempakkumise võitjaks osutumise korral. Täiendava tootmisseadme rajamine (tootmisseadme võimsuse suurendamine) ei mõjuta olemasoleva tootmisseadmega selle võimsuse ulatuses toodetud elektrienergia eest toetuse maksmist ega toetuse maksmise perioodi.

Toetust makstakse maksimaalselt igas tunnis selle tootmisvõimsuse ulatuses, mille võrguettevõtja on tunnistanud võrgueeskirja nõuetekohaseks ja mille osas tootmisseade on kvalifitseeritud toetuse saajaks.

Taotlus toetuse saamiseks tuleb esitada 7. kuupäevaks ja toetus makstakse taotluses näidatud pangakontole 21. kuupäeval või sellele järgneval tööpäeval.
Toetuse minimaalne väljamakse on 5 eurot ehk toetuse taotlust saab esitada, kui toetuse summaks on kogunenud vähemalt 5 eurot.

Toetuse saajate ja makstud toetuse kohta avaldatakse info Eleringi veebilehel ja Rahandusministeeriumi hallatavas riigiabi registris.

Tootmisseadme või tootja andmete muutumisel, sh. tootmisseadmega seotud mõõtepunktide andmete muutumisel peab tootja saatma sellekohase info viivitamata e-posti aadressile: resupport@elering.ee.

Toetus on tootmisseadmepõhine. Tootmisseadme omaniku ehk tootja vahetumine ei too kaasa muutusi toetusperioodi alguse ja lõpu osas.

 

 

Tootmisseadme registreerimine ja kvalifitseerimine toetuse saajaks

 

Toetuse esmakordsel taotlemisel tuleb tootmisseade registreerida toetuse saajaks. Palume Teil sisse logida Taastuvenergia infosüsteemi aadressil green.elering.ee ja täita registreerimise vorm. Samasse infosüsteemi palume  salvestada võrguettevõtjaga kahepoolselt allkirjastatud võrguleping ja siin veebilehel allpool lisatud tootmisseadme toetuse saajaks registreerimise taotlus. Kuna alates 01.01.2019 ei saa tootmise toetust tootmisseade, mis on saanud riigipoolset investeerimistoetust (nt KredExilt, KIKilt, PRIAlt jne.), siis tuleb avalduses tootjal kinnitada, et tema tootmisseade ei ole sanud investeeringutoetust.

Tootmisseadet saavad infosüsteemis registreerida võrgulepingu omanikud ja äriühingute puhul esindusõigust omavad juhatuse liikmed.

Kui Te ei tooda elektrienergiat päikesepaneelidega, ei oma ettevõtte esindusõigust või soovite saada tõhusa koostootmise toetust, siis palume saata toetuse taotlus koos võrgulepinguga e-posti aadressile resupport@elering.ee.

Peale sooviavalduse kättesaamist kontrollime esitatud andmeid ja vajadusel küsime lisainfot. Hiljemalt 30 päeva jooksul anname Teile e-posti teel teada tootmisseadme taastuvenergia toetuse saajaks kvalifitseerimise otsusest

Toetusperioodi alguskuupäevaks loetakse Elektrituruseaduse § 108 lg 3 alusel võrguettevõtja poolt tootmisseadme nõuetekohaseks tunnistamise kuupäeva. Kuni 500 kW tootmisseadmetel sisaldub reeglina vastav kuupäev võrgulepingus, selle puudumisel väljastab võrguettevõtja eraldi kinnituskirja.

Peale registreerimist ja kvalifitseerimist näete oma tootmisseadme, toodangu ja toetuse andmeid  green.elering.ee infosüsteemis, kus saate igakuiselt esitada toetuse taotlusi.

Eraisikud

Taastuvenergia toetuse taotlemine toimub green.elering.ee veebiaadressil asuva taastuvenergia infosüsteemi vahendusel. Toetust makstakse kalendrikuu kaupa, kuid taotluse võib esitada ka mitme kuu kohta korraga.
Toetuse minimaalne väljamakse on 5 eurot, ehk siis toetuse taotlust saab esitada, kui toetuse summa on vähemalt 5 eurot.

Eraisikutel on võimalus ise seadistada soovitav toetuse väljamaksete sagedus ja miinimumsumma, sellisel juhul ei pea ise igakuiselt taotlust esitama.

Äriühingud (sh. kõik käibemaksukohustuslased)

Maksu- ja Tolliameti suuniste kohaselt ei ole taastuvenergia toetus käsitletav käibena ja seega ei ole see alates 01.05.2020 enam käibemaksuobjektiks. Seega peavad ka käibemaksukohustuslased (äriühingud ja ettevõtjad) esitama alates sellest kuupäevast toetuse saamiseks vaid taotlusi Taastuvenergia Infosüsteemi kaudu ning Elering arveid vastu ei võta. 

  1. Toetuskõlblikud tootmisseadmed peavad olema registreeritud Eleringi „Taastuvenergia infosüsteemis“, mis asub aadressil https://green.elering.ee.
  2. Toetusaluse elektrienergia koguse ja toetuse summa eelneva perioodi kohta arvestab infosüsteem iga kuu kolmandaks kuupäevaks.
  3. Infosüsteem genereerib tootjale tema tootmisseadme kohta taotluse eelvaate. Tootja esindaja peab esitama taotluse hiljemalt seitsmendaks (7.) kuupäevaks, mis tagab toetuse väljamakse sama kuu 21.  kuupäeval (või sellele järgneval tööpäeval). 
  4. Tootja esindusõiguslik isik saab https://green.elering.ee infosüsteemis anda volituse raamatupidajale vm. toetuse taotluse esitamiseks (selleks tuleb infosüsteemi sisse logides valida menüüpunkt ANDMETE HALDUS ja seejärel selle alammenüü VOLITUSTE HALDAMINE) .

Koostootmisjaamad ja tõhusa koostootmise toetuse saajad

Kehtivad üldjoontes samad nõuded, mis eelmainitud äriühingute toetuse taotlemise puhul. Täiendavalt tuleb koostootmisjaamade puhul, mille kohta taotletakse tõhusa koostootmise või biomassist elektrienergia tootmise toetust, enne taotluse esitamist hiljemalt viiendaks (5.) kuupäevaks sisestada https://green.elering.ee infosüsteemis andmed eelmisel kalendrikuul või vastaval toetuse taotluse perioodil elektrienergia tootmiseks kasutatud kütuste kohta (s.o kasutatuse kütuse nimetus, kogus ja alumine kütteväärtus, elektrienergia netotoodang, koostootmise režiimil toodetud kasuliku soojusenergia hulk ja kasutusviis). Jälgida tuleb, et taastuvenergia infosüsteemi oleks edastatud teave tootmisseadme elektrilise ja soojusliku nimikasuteguri kohta ning leitud arvutuslik primaarenergia sääst.

NB! Arveid ei võeta ühelgi kujul vastu alates 1. mai 2020. Olenemata sellest, mis perioodi kohta taotlust esitatakse, sellest kuupäevast alates toimub toetuse väljamaksmine ilma käibemaksuta otse Taastuvenergia Infosüsteemi kaudu esitatud taotluse alusel.

Juhised otseliiniga tootjatele taastuvenergia toetuse saajaks registreerimiseks ja mõõteandmete edastamiseks

Otseliini mõiste

Võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv liin, millel puudub eraldi võrguühendus võrguga, kuid mis võib olla võrguga kaudses ühenduses tootja või tarbija elektripaigaldise kaudu ning mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast teise või teisele turuosalisele kas oma tarbeks kasutamiseks, edasimüügiks või edastamiseks; (Elektrituruseaduse (edaspidi: ELTS) § 3, lõige 20)

Liinivaldaja mõiste

Liinivaldaja on elektriettevõtja, kes kasutab elektrienergia edastamiseks otseliini või riigipiiri ületavat alalisvooluliini. (ELTS § 9)

 

Tootja otseliini registreerimiseks taastuvenergia toetuse saamiseks tuleb esitada e-posti aadressile resupport@elering.ee taotlus järgmiste lisadega:

  1. Võrguettevõtja kirjalik nõusolek otseliini rajamise kohta oma teeninduspiirkonda;
  2. Võrguettevõtja väljastatud kinnitus tootmisseadme nõuetekohasuse osas (Elektrilevi võrguklientidel sisaldub vastav kinnitus kuni 500 kW tootmisseadmete puhul võrgulepingus);
  3. Kui tegemist on alates 2019. aastast tööd alustanud tootmisseadmega, siis tootja kinnituskiri selle kohta, et seade ei ole saanud investeeringutoetust;
  4. Kui tegemist on üle 200 kW netovõimsusega tootmisseadmega, siis on vajalik Konkurentsiameti väljastatud tegevusluba elektrienergia tootmiseks;
  5. Kui on tegemist üle 500 kW netovõimsusega tootmisseadmega, siis on täiendavalt tarvilik ka Konkurentsiameti ettevõtjale väljastatud tegevusluba otseliini kaudu elektrienergia edastamiseks;
  6. Tootja või tarbija elektripaigaldise võrguleping(ud), mille alusel tootmisseade on kaudses (või otseses) ühenduses elektrivõrguga;
  7. Elektripaigaldise skeem  koos seletuskirjaga, mil viisil toimub elektrienergia edastamine lõpptarbijale (või võrku) ja kuidas on korraldatud elektrienergia mõõtmine;
  8. Kui tootja ei ole võrgulepingu omanik tuleb esitada  võrgulepingu omaniku nõusolek tootmise võimaldamise osas (nõusoleku vorm on manusena lisatud allpool).

Toetuse saamise ja taastuvenergia tasu maksmise aluseks olevate mõõteandmete Andmelattu edastamiseks vajalikud tegevused:

  1. Sõlmida liinivaldajana andmelao kasutamise leping
    1. Lepingu alus täita vajalike andmetega ning edastada allkirjastamata kujul Eleringi: kajali.kotsar@elering.ee
  2. Registreerida otseliini mõõtepunktid andmelaos:
    1. Laadida „Mõõtepunktid“ lehel vastavalt juhendile üles otseliini mõõtepunkti info (link – ptk 6, lk 12)
  3. Tagada nõuetekohane mõõteandmete edastus andmelattu (link – ptk 8, lk 19)

Liinivaldaja (ehk tootja, kes kasutab otseliini elektrienergia edastamiseks) kohustus tasuda taastuvenergia tasu:

  1. Tootjal on õigus otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia eest saada taastuvenergia toetust ja liinivaldajal (ehk tootjal, kes kasutab otseliini elektrienergia edastamiseks) on kohustus otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia eest maksta taastuvenergia tasu.
    1. Samast kuupäevast, millest alates on tootjal õigus taastuvenergia toetust saada, on liinivaldajal kohustus otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia eest maksta taastuvenergia tasu.
    2. Eleringi poolt esitatava taastuvenergia tasu arve aluseks olev info tuleb liinivaldajal igakuiselt hiljemalt 5. kuupäevaks (tööpäevaks) saata vabas vormis e-postiaadressile resupport@elering.ee.
    3. Elering esitab saadud andmete põhjal (või õigeaegsete andmete puudumisel prognoosi alusel) liinivaldajale arve. Esitatud andmete korrigeerimine ja prognoosi korrektsioon tegelike andmete selgumisel on võimalik järgmise kuu andmete ja arvega koos.

 

Toetuse arvestamise algus otseliini edastatud elektrienergiale

Otseliini kaudu edastatud elektrienergiale hakatakse toetust arvestama kuupäevast, mil Konkurentsiamet on väljastanud tegevusloa üle 500 kW võimusega tootmisseadme otseliinile või kui tootja on esitanud Eleringile koos taotlusega kõik vajalikud dokumendid otseliini registreerimiseks ja Elering on saatnud tootja e-posti aadressile kinnituse otseliini registreerimise kohta green.elering.ee infosüsteemis. Kuni otseliini registreerimiseni arvestatakse taastuvenergia toetust ainult võrku edastatud elektrienergia eest.

Arvestuspõhimõtted otseliini kasutamise korral

ELTS § 58 lg 2 alusel elektrienergia kogus, mille eest makstakse toetust, määratakse kindlaks kauglugemisseadmega ja arvesse võetakse võrku antud saldeeritud toodang ja otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia kogus. Kui otseliini mõõtmisseade ja võrgu mõõtmisseade asetsevad jadamisi, siis loetakse tarbimiseks otseliini mõõteseadmega mõõdetud elektrienergia kogus, millest on maha arvestatud samal tunnil võrku edastatud elektrienergia.

Nõuded otseliini arvestitele

Mõõtmisel kasutatavad arvestid peavad  vastama mõõtevahendite direktiivist tulenevatele nõuetele. Samuti määruse „Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele esitatavad nõuded“ nõuetele ja omama kehtivat taatlust vastavalt määrusele „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“.

Arvestite vastavuse eest vastutab liinivaldaja.

 

Väljavõte elektrienergia mõõtmise ja andmeedastuse aluseks olevatest õigusaktidest:

  • ELTS § 58 lg 2 alusel see elektrienergia kogus,  mille kohta antakse ELTS §-s 581 nimetatud päritolutunnistus, samuti elektrienergia kogus, mille eest tervikuna või osaliselt makstakse §-s 59, 594, 595 või 596 nimetatud toetust, määratakse kindlaks kauglugemisseadmega ning selleks loetakse tootja elektrijaama kõikides liitumispunktides kokku kauplemisperioodi jooksul tegevusloa alusel tegutseva võrguettevõtja võrku antud saldeeritud toodang ja käesoleva seaduse kohase otseliini kaudu tarbijale edastatud elektrienergia kogus. ELTS §-s 1081 nimetatud juhul määratakse elektrienergia kogus, mille eest makstakse toetust või mille kohta väljastatakse päritolutunnistus, kindlaks iga elektritootmiseks kasutatava elektripaigaldise põhiselt eraldi selleks ettenähtud kauglugemisseadmega.
  • Elektrituru toimimise võrgueeskirja § 3  järgi toimub turuosaliste andmevahetus andmevahetusplatvormi kaudu (edaspidi AVP).
  • Elektrituru toimimise võrgueeskirja § 7 põhjal edastab võrguettevõtja, liinivaldaja või suletud jaotusvõrgu valdaja AVP-le iga oma mõõtepunkti kohta järgmised andmed:
  1. Elektrituru toimimise võrgueeskirja § 5 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed;
  2. võrgulepingu, liinivaldaja või suletud jaotusvõrgu valdaja puhul võrgu kasutamise lepingu sõlminud turuosalise äriregistri kood või füüsilise isiku puhul isikukood;
  3. andmete esmakordse esitamise korral avatud tarnija EIC-koodi (X-koodi);
  4. tehnilised andmed;
  5. muudatused varem edastatud andmetes;
  6. tunnipõhised kahesuunalised mõõteandmed;
  • Elektrituru toimimise võrgueeskirja § 9 lg 2 alusel võrguettevõtja, liinivaldaja ja suletud jaotusvõrgu valdaja esitab AVP-le igal tööpäeval eelmise tööpäeva ning puhkepäevale järgneval tööpäeval eelmise tööpäeva ja eelnenud puhkepäevade kohta kaugloetava arvestiga mõõdetud mõõteandmed.  
    Liinivaldaja vastutab, et otseliini mõõtepunkti kaudu edastatud mõõteandmed oleksid sünkroonis võrgumõõtepunkti kaudu edastatud mõõteandmetega.

 

 

Elektrituruseaduse järgi on taastuvenergiast ja tõhusa koostootmise režiimis elektrit tootvatel tootjatel (edaspidi Tootja) alljärgnevad igakuised kohustused:

  • 5. kuupäev (tööpäev) - Tootja hoolitseb selle eest, et põhivõrguettevõtjale on kättesaadavad tootmisseadmete kaupa andmed eelmise kalendrikuu kogu elektrienergia toodangu kohta ja selle kohta, kui palju ta tootis eelmise kalendrikuu jooksul elektrienergiat taastuvatest energiaallikatest või tõhusa koostootmise režiimil. Andmed esitatakse igatunniselt kaugloetavate arvestite kaudu elektroonselt Eleringi hallatavale andmevahetusplatvormile.
  • 7. kuupäev (tööpäev) – Tootja esitab Taastuvenergia Infosüsteemi kaudu taotluse eelmisel kuul toodetud ja tunniti saldeeritud võrku antud elektrienergia eest toetuse saamiseks.
  • 21. kuupäev (või sellele järgnev tööpäev) – Elering teostab toetuse taotluse alusel väljamakse.

Iga-aastased kohustused seoses taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetuste rahastamise lisakulu määramisega:

  • 1. november - Tootjad saadavad Eleringile oma järgmise kalendriaasta toodangu prognoosi. Jaotusvõrguettevõtja ja liinivaldaja saadavad Eleringile järgmise kalendriaasta osutatavate võrguteenuste mahu ja otseliini kaudu tarbimiseks edastatava elektrienergia koguse prognoosi.
  • 1. detsember -  Elering avaldab järgmise kalendriaasta taastuvelektri ja tõhusa koostootmise toetuse rahastamise lisakulu kohta andmed oma kodulehel.

 

ÜLEVAADE TAASTUVENERGIA PROJEKTIDE HINDAMISE PÕHIMÕTETEST JA MENETLUSEST

 

Üldpõhimõtted:

1. Elektrituruseaduse (ELTS) § 59 lg 23 sätestab Elering AS-ile põhivõrguettevõtjana kohustuse hinnata tootja taotluse alusel, kas tootja investeerimisprojekt vastab ELTS § 59 lg 2 nimetatud taastuvenergia toetuse saamise tingimustele.
2. ELTS § 59 lg 2 nimetatud toetus on riigiabi, mille täpsemad tingimused on sätestatud vastavas riigiabi otsuses ja Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistes. Investeerimisprojektide hindamisel lähtub Elering AS riigiabi otsusest, viidatud suunistest, ELTS-ist, haldusmenetluse seadusest ning Elering AS-i elektritootjatele toetuse maksmise korras toodust.
3. Elering AS allub riigiabi andmisel Euroopa Komisjoni järelevalvele.
4. Hinnangu andmine on haldusmenetlus, mille tulemusena annab Elering AS haldusakti lähtuvalt haldusmenetluse seadusele.
5. Taotluste menetlemiseks ja hinnangu andmiseks on Elering AS-is moodustatud juhatuse esimehe käskkirjaga vastavasisuline komisjon, kes kaasab oma töösse vajalikke eksperte (nt juriidilised ning majandus-, taastuvenergia- ja ehitusalased eksperdid). Ekspertide kaasamine sõltub vastava taotluse sisust. Komisjoni liikmed ja eksperdid taandavad ennast komisjoni tööst, kui esineb huvide konflikt või huvide konflikti oht.

Hinnangu andmise protsess:

1. Investeerimisprojektile hinnangu saamiseks peab taotleja esitama vastavasisulise taotluse lähtuvalt ELTS § 59 lg 23 . Taotluses tuleb ära märkida taotluse alus (ELTS § 59 lg 22 ):
a. elektrienergia tootmise alustamine;
b. investeerimisprojekti puudutavate ehitustöödega alustamine;
c. kindla kohustuse võtmine tootmisseadme rajamiseks seadmete tellimiseks, või
d. mis tahes muu kohustuse võtmine, mis muudab selle investeerimisprojekti pöördumatuks; seejuures ei loeta investeerimisprojekti pöördumatuks muutvate kohustuste hulka tootmisseadmealuse kinnistu omandamist, lubade hankimist ega ettevalmistustöid.


2. Vastavasisulise taotluse saamisel registreeritakse taotlus Elering AS-i dokumendiregistris ning nimetatud kuupäevast hakkab kulgema ELTS § 59 lg 23 sätestatud 90 päeva pikkune menetlusaeg. Taotluse menetlemise tähtaeg peatub, kui põhivõrguettevõtjale ei ole esitatud otsuse tegemiseks vajalikku teavet (näiteks järelpäringute esitamise aeg).


3. Pärast taotluse registreerimist teostab komisjon taotluse esmase kontrolli, analüüsides, kas formaalsed taotluse esitamise tingimused on täidetud – eelkõige esitatud investeerimisprojekti andmed, taotluse esitamise alus, tõendid taotluses esitatud asjaolude kohta.


4. Esitatud taotluses toodud informatsiooni hinnatakse 31.12.2016 kuupäeva seisuga. Lähtuvalt ELTS § 59 lg 22 hinnatakse investeerimisprojekte ning nende valmidusastet või nende suhtes pöördumatu kohustuse võtmist 31.12.2016 kuupäeva seisuga. Iga investeerimisprojekti hinnatakse vastava projekti asjaolude kohaselt.


5. Pärast esmast taotluse kontrolli otsustab Elering AS, kas taotluse menetlemiseks on vaja täiendavat informatsiooni. Täiendava informatsiooni saamiseks võib Elering AS esitada järelpäringu otse taotlejale või küsida informatsiooni kolmandatelt isikutelt (nt kohalikud omavalitsused, erinevad ametiasutused, Euroopa Komisjon jne). Lisaks kaasab komisjon vajadusel oma töösse väliseid eksperte. Ekspertide kaasamine võib olla vajalik näiteks ehitustööde mahu hindamiseks jne.


6. Taotlejal on õigus menetluse käigus vastuväidete esitamisele ja ärakuulamisele. Kui taotleja ise selleks soovi ei avalda, siis võib Elering AS esitada vastava soovi ise, et tagada kõikide asjaolude õige mõistmine. Juhul kui ärakuulamise käigus tuvastatakse täiendavaid asjaolusid, siis annab Elering AS taotlejale täiendava tähtaja vastavate tõendite esitamiseks. Nimetatud tähtajaks taotluse menetlemise aeg peatub.


7. Komisjon hindab esitatud taotlust ning tõendeid kogumis lähtudes riigiabi otsuses, Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistes ning ELTS-is ja teistes asjaomastes õigusaktides toodud tingimustest. Komisjon koostab vastava hinnangu otsuse projekti ning esitab selle Elering AS-i taastuvenergia talituse juhatajale otsuse tegemiseks.


8. Otsus edastatakse viivitamatult taotlejale. Otsus on konfidentsiaalne. Juhul kui Elering AS-ile esitatakse teabenõue otsuse väljastamiseks, siis palub Elering AS taotlejal enne otsuse väljastamist ärisaladusega seotud informatsioon otsuses ära märkida.


9. Taotlejal, kes ei nõustu Elering AS poolt antud otsusega, on õigus otsuse peale esitada vaie Elering AS-ile või kaebus halduskohtusse. Vaide esitamisel lahendab Elering AS vaide üldjuhul 10 päeva jooksul selle saamisest arvates (kui vaiet on vaja täiendavalt uurida, siis võib vaide lahendamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra).

Taotluse esitamise ning menetlemise kohta täiendava informatsiooni saamiseks palume pöörduda Elering AS-i taastuvenergia talituse poole aadressil temenetlus@elering.ee.

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Lihtlehekülg Uudis Book page Hooldustööd Konsultatsioon Kontaktid