Liigu edasi põhisisu juurde

Energiamajanduse korralduse seaduse järgi on Elering süsteemihaldajana ka vesiniku päritolutunnistuste väljastaja. Elering teeb ka vesiniku ülekandetaristu arendamise eeluuringud, mis on kavas algatada koostöös naaberriikidega. 2022. aastal sõlmis Elering koostöökokkuleppe Soome, Läti, Leedu, Poola ja ühe Saksamaa gaasisüsteemihalduriga, et uurida üheskoos vesiniku ülekandetorustiku loomist Soomest läbi Eesti Saksamaale.

2023. aastal valminud Eesti vesiniku teekaardis kirjeldatakse, et Elering on üks 31 põhivõrguoperaatorist, kes on ühinenud Euroopa veinikuvõrgu algatusega (European Hydrogen Backbone), millega luuakse kogu Euroopa Liitu hõlmav vesiniku ülekandetaristu 2040. aastaks. Vesiniku ülekandetaristu peaks läbima 21 riiki ning selle pikkus peaks olema ca 40 000 km. Vesinikuvõrgu algatusega hinnatakse muu hulgas võimalusi RePowerEU-s nimetatud 20 miljoni tonni vesiniku ülekandevõime loomiseks 2030. aastaks. Naaberriikides on vesiniku väärtusahela planeerimine ja selleteemaline seadusloome alles algusjärgus. Seetõttu on riiklikul tasemel piirkondliku koostöö raamistik alles kujunemisel.

2020. aastal esitles Euroopa Komisjon teatist „Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegiat“, millega seati prioriteediks arendada rohelist vesinikku ja nähti ette selle järkjärgulist laialdast kasutuselevõttu aastaks 2050 koos taastuvenergia uute tootmisvõimsuste loomisega. Kirjeldatud eesmärgid on ka Euroopa Komisjoni kliima- ja energiaõigustiku „Eesmärk 55“ lähtekohaks. Vesiniku tootmine loetakse süsinikuneutraalseks, kui tootmise protsessis ei emiteerita süsinikdioksiidi või kui see on kinni püütud või taaskasutatud. Puhas, taastuv või roheline vesinik tekib vee elektrolüüsil, kasutades taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit.

Leia teema kohta rohkem informatsiooni "Gaasituru käsiraamatust".