Põhjamaade-Balti vesinikukoridor
Nordic-Baltic Hydrogen Corridor ehk Põhjamaade-Balti vesinikukoridor on vesiniku ülekandetaristu projekt, mis võimaldaks vesiniku transportimist torustiku kaudu Soomes, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas ning Saksamaal.
Projekti osapoolteks on kuus gaasi süsteemihaldurit: Gasgrid, (Soome), Elering (Eesti), Conexus Baltic Grid (Läti), Amber Grid (Leedu), Gaz System (Poola) ja ONTRAS (Saksamaa).
Põhjamaade-Balti vesinikukoridor võimaldab Läänemere regioonis ühendada vesiniku tootmis-, tarbimis- ning hoiustamise punkte, luues ühtse regionaalse vesinikusüsteemi ja -turu.
Vesiniku uudised Eesti vesinikutaristu arendamise küsitlus
Arendushuvi küsimustik (avatud kuni 31.03.2026)
Miks vesinikukoridori vaja on
Eesti energiasüsteemi arengusse on jõudnud uus ja seni vähe tuntud teema – vesinik. Nii nagu aastate jooksul on rajatud elektri- ja gaasivõrke, vaadatakse nüüd ka tulevikulahendusi, mis seovad Eestit tihedamalt Euroopa energiasüsteemiga. Üks sellistest algatustest on Põhjamaade-Balti vesinikukoridor – ulatuslik rahvusvaheline koostööprojekt, milles osaleb ka Elering.
Euroopa energiapoliitikas on viimastel aastatel toimunud oluline nihe. Venemaa agressioon Ukrainas ja sellele järgnenud energiakriis näitasid selgelt, kui haavatav võib olla energiasüsteem, mis sõltub üksikutest tarnijatest või tarneahelatest. Seetõttu on Euroopa Liidu üheks keskseks eesmärgiks mitmekesistada energiallikad, tugevdada riikidevahelisi ühendusi ning luua taristu, mis võimaldab energiat paindlikult suunata sinna, kus seda parasjagu vajatakse. Vesinikutaristu on selles vaates oluline osa Euroopa energiajulgeoleku tugevdamisest.
Elering esitas 2025. aasta lõpus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile taotluse vesinikukoridori Eesti osa riigi eriplaneeringu algatamiseks. Oluline on rõhutada, et praegu ei ole tehtud ühtegi otsust torustiku rajamise ega konkreetse trassikoridori asukoha kohta – alles planeerimisprotsessi käigus hakatakse erinevate võimaluste põhjalikul ja avalikul kaalumisel vesinikukoridorile asukohta otsima.
Planeeringu käigus selgitatakse välja, kas ja millistel tingimustel oleks otstarbekas rajada Eesti territooriumile maa-alune vesiniku ülekandetorustik, mis ühendaks Soome ja Saksamaa. Selle käigus saab Eesti antud torustikule juurdepääsu, mis annab potentsiaalset majanduslikku ja strateegilist väärtust. Eeldatav planeeringu koostamise aeg on kuni 3 aastat. Trassi rajamine looks vajalikud eeldused Eesti ühendamiseks Põhjamaade ja Kesk-Euroopa vesinikuturuga ning tugevdaks meie energiajulgeolekut ja varustuskindlust. Uus taristu avaks uusi investeerimisvõimalusi nii energiasektoris kui ka tööstuses.
Projekti faasid
Eeluuringu järeldused
Eeluuringus tuvastati, et Põhjamaade ja Balti piirkonnal on märkimisväärne taastuvvesiniku potentsiaal — hinnanguliselt umbes 27,1 miljonit tonni taastuvvesiniku tootmist (kombineeritud maismaa- ja meretuule ning päikeseenergia baasil) aastaks 2040. See loob suure võimaluse vesinikuturu loomiseks ja ekspordipotentsiaaliks Mandri-Euroopa suunal, millega hakkab tegelema Põhjamaade-Balti vesinikukoridor (NBHC).
Aastaks 2040 prognoositakse, et koridor suudab igal aastal transportida kuni 2,7 miljonit tonni taastuvvesinikku riikidesse oma marsruudi ääres. Eeluuring näitas, et NBHC võib saada üheks esimeseks toimivaks piiriüleseks vesinikutorustikuks Euroopas. Torustiku läbimõõt on praeguste plaanide kohaselt 48 tolli (1 200 mm) ja pikkus ligikaudu 2 500 km.
Teostatavusuuring
Lähtudes eeluuringu tulemustest, alustasid Põhjamaade-Balti vesinikukoridori projekti partnerid 2024. aasta teises pooles teostatavusuuringuga, mis hõlmab projekti tehniliste, kaubanduslike ja majanduslike aspektide üksikasjalikku analüüsi.
Edasised sammud
Uuringu tulemused määravad kindlaks edasised sammud projekti elluviimisel ja tuleviku väljavaated uue piiriülese vesiniku koridori rajamiseks.
Vesinikukoridori projektipartnerid allkirjastasid Euroopa kaasrahastamise lepingu
Põhjamaade-Balti vesinikukoridori (Nordic Baltic Hydrogen Corridor – NBHC) projektipartnerid – Soome Gasgrid Vetyverkot Oy, Eesti Elering, Läti Conexus Baltic Grid, Leedu Amber Grid, Poola GAZ-SYSTEM, Saksamaa ONTRAS ja Euroopa Kliima-, Taristu- ja Keskkonna Rakendusamet (CINEA) – allkirjastasid lepingu Euroopa Liidu rahalise toetuse eraldamiseks vesinikutaristu arendamiseks 1. juulil 2025.
28. 11.23 väljakuulutatud Euroopa ühishuviprojektid
Information in different languages