Põhjamaade-Balti vesinikukoridor
Nordic-Baltic Hydrogen Corridor ehk Põhjamaade-Balti vesinikukoridor on vesiniku ülekandetaristu projekt, mis võimaldaks vesiniku transportimist torustiku kaudu Soomes, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas ning Saksamaal.
Projekti osapoolteks on kuus gaasi süsteemihaldurit: Gasgrid, (Soome), Elering (Eesti), Conexus Baltic Grid (Läti), Amber Grid (Leedu), Gaz System (Poola) ja ONTRAS (Saksamaa).
Järelvaatamine: vesiniku infopäev 25.02.2026
Vesiniku uudised Vesiniku blogi
Miks vesinikukoridori vaja on
Euroopa energiapoliitikas on viimastel aastatel toimunud oluline nihe. Venemaa agressioon Ukrainas ja sellele järgnenud energiakriis näitasid selgelt, kui haavatav võib olla energiasüsteem, mis sõltub üksikutest tarnijatest või tarneahelatest. Seetõttu on Euroopa Liidu üheks keskseks eesmärgiks mitmekesistada energiallikad, tugevdada riikidevahelisi ühendusi ning luua taristu, mis võimaldab energiat paindlikult suunata sinna, kus seda parasjagu vajatakse. Vesinikutaristu on selles vaates oluline osa Euroopa energiajulgeoleku tugevdamisest.
Põhjamaade–Balti vesinikukoridor on rahvusvaheline projekt, mille eesmärk on rajada vesinikutorustik Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Saksamaa vahel. Tulevikus võimaldaks see vesinikku riikide vahel transportida sarnaselt sellele, kuidas liiguvad täna maagaas ja elekter. Projekt ühendaks vesiniku tootmispiirkonnad, tarbijad ja hoiustamisvõimalused ühtseks piirkondlikuks võrgustikuks ning looks aluse uue vesinikuturu tekkeks Läänemere piirkonnas.
Eesti jaoks tähendaks projekt võimalust saada osaks Euroopa tulevasest vesiniku tarnevõrgustikust ning teenida transiiditulu. Lisaks looks see Eestisse vesiniku põhitaristu, millega saaksid tulevikus liituda kohalikud tootjad ja tarbijad. See annaks uusi arenguvõimalusi ettevõtetele, toetaks investeeringute tulekut ning aitaks kaasa kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomisele.
Eesti planeering
Elering esitas 2025. aasta lõpus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile taotluse vesinikukoridori Eesti maismaa osa riigi eriplaneeringu algatamiseks. Märtsis 2026 algatas valitsus planeeringu vesinikukoridori rajamiseks. Oluline on rõhutada, et praegu ei ole tehtud ühtegi otsust torustiku rajamise ega konkreetse trassikoridori asukoha kohta – alles planeerimisprotsessi käigus hakatakse erinevate võimaluste põhjalikul ja avalikul kaalumisel vesinikukoridorile asukohta otsima.
Planeeringu käigus selgitatakse välja, kas ja millistel tingimustel oleks otstarbekas rajada Eesti territooriumile maa-alune vesiniku ülekandetorustik, mis ühendaks Soome ja Saksamaa. Selle käigus saab Eesti antud torustikule juurdepääsu, mis annab potentsiaalset majanduslikku ja strateegilist väärtust. Eeldatav planeeringu koostamise aeg on kuni 3 aastat. Trassi rajamine looks vajalikud eeldused Eesti ühendamiseks Põhjamaade ja Kesk-Euroopa vesinikuturuga ning tugevdaks meie energiajulgeolekut ja varustuskindlust. Uus taristu avaks uusi investeerimisvõimalusi nii energiasektoris kui ka tööstuses.
Ajakava
Projekti faasid
Projekti faasid
Eeluuringu järeldused
Eeluuringus tuvastati, et Põhjamaade ja Balti piirkonnal on märkimisväärne taastuvvesiniku potentsiaal — hinnanguliselt umbes 27,1 miljonit tonni taastuvvesiniku tootmist (kombineeritud maismaa- ja meretuule ning päikeseenergia baasil) aastaks 2040. See loob suure võimaluse vesinikuturu loomiseks ja ekspordipotentsiaaliks Mandri-Euroopa suunal, millega hakkab tegelema Põhjamaade-Balti vesinikukoridor (NBHC).
Aastaks 2040 prognoositakse, et koridor suudab igal aastal transportida kuni 2,7 miljonit tonni taastuvvesinikku riikidesse oma marsruudi ääres. Eeluuring näitas, et NBHC võib saada üheks esimeseks toimivaks piiriüleseks vesinikutorustikuks Euroopas. Torustiku läbimõõt on praeguste plaanide kohaselt 48 tolli (1 200 mm) ja pikkus ligikaudu 2 500 km.
Teostatavusuuring
Lähtudes eeluuringu tulemustest, alustasid Põhjamaade-Balti vesinikukoridori projekti partnerid 2024. aasta teises pooles teostatavusuuringuga, mis hõlmab projekti tehniliste, kaubanduslike ja majanduslike aspektide üksikasjalikku analüüsi. 2025. aastal eraldas Euroopa Komisjon 6,8 miljoni euro suuruse toetuse projekti teostatavusuuringute faasi läbiviimiseks kuues riigis.
Edasised sammud
Uuringu tulemused määravad kindlaks edasised sammud projekti elluviimisel ja tuleviku väljavaated uue piiriülese vesiniku koridori rajamiseks.
Vesinikukoridori projektipartnerid allkirjastasid Euroopa kaasrahastamise lepingu
Põhjamaade-Balti vesinikukoridori (Nordic Baltic Hydrogen Corridor – NBHC) projektipartnerid – Soome Gasgrid Vetyverkot Oy, Eesti Elering, Läti Conexus Baltic Grid, Leedu Amber Grid, Poola GAZ-SYSTEM, Saksamaa ONTRAS ja Euroopa Kliima-, Taristu- ja Keskkonna Rakendusamet (CINEA) – allkirjastasid lepingu Euroopa Liidu rahalise toetuse eraldamiseks vesinikutaristu arendamiseks 1. juulil 2025.
Information in different languages
| Common website | Lithuanian (Amber Grid) |
| Finnish (Gasgrid) | Polish (GAZ-SYSTEM) |
| Latvian (Conexus) | German (ONTRAS) |
