Eesti-Läti neljas elektriühendus
Eesti elektrisüsteemihaldur Elering esitas oktoobris 2023 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks. Planeeringuga selgitatakse välja, kas ja kuidas täpselt on mõistlik rajada Eesti-Läti neljanda elektriühenduse Eestis paiknev osa algusega Paidest läbi Muhu ja Saaremaa Sõrve poolsaareni.
Ülevaade ühenduse maismaaosast
Uus ühendus algaks Paide alajaamast Kesk-Eestis. Rajada tuleks uued 330-kilovoldised liinid Paidest Lihula kaudu Virtsuni. Seal tuleks jõuda liinidega Saaremaa läänerannikule, kust algaks Läti-suunaline merekaabel. Eesti-Läti vaheline merekaabli trass valitakse planeeringuprotsessist eraldi hoonestusloaga.
Riigi eriplaneering koostatakse sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Enne uue elektriühenduse ehitamist uuritakse selle kasu ühiskonnale. Lisaks tehnilistele töödele tuleb hinnata ka mõju loodusele ja kohalikele inimestele. Ehitama hakatakse alles siis, kui on selge, et see ühendus on meie regioonile laiemalt vajalik. Riikidevaheliste elektriühenduste rajamiseks võib kuluda kümmekond aastat.
Miks?
Uue ühenduse läbi Saaremaa rajamise võimaluste väljaselgitamiseks on suunise andnud Eleringi omanik ehk kliimaminister. Loodav ühendus suurendab varustuskindlust ning loob võimalused suurema hulga taastuvenergia vastuvõtmiseks Lääne-Eesti võrku, aidates kaasa riigi kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisele.
Millal?
Uue elektriühenduse planeerimine võtab aega mitmeid aastaid. Enne tehniliste töödega alustamisega otsitakse liinile sobivaim asukoht ning hinnatakse mõju loodusele ja kohalikele inimestele ning ühiskonnale riigi eriplaneeringu käigus. Kui leitakse sobivad trassid ja ühenduse rajamine on majanduslikult mõistlik, siis enne ehitustöödega alustamist viiakse läbi veel projekteerimine, ehituslubade protsess ning sõlmitakse kõigi maaomanikega vastavad kasutusõiguslepingud. Füüsilised ehitustööd ei algaks enne järgmist kümnendit.
Kuhu ja mida?
Eesti-Läti neljanda elektriühenduse rajamiseks on peale saartel paiknevate uute liinide vaja leida ka liinikoridor uuele Paide ja Lihula vahelisele 330kV õhuliinile, mis tagab 330- kilovoldises võrgus mandrisiseselt varustuskindluse.
Elektriühendus kavandatakse maismaal valdavalt 330 kV õhuliinidena. Kohtades, kus õhuliini pole võimalik kavandada, planeeritakse maakaabel. Merealal hakkab paiknema merekaabel. Vajalik on kavandada ka alajaamad. Konkreetsed asukohad ei ole hetkel veel paigas. Oleme teinud planeeringuala ettepaneku piisavalt suurena, et oleks võimalik leida erinevate alternatiivide vahel parim võimalik asukoht. Planeerimisprotsessist on võimalik kõigil huvilistel osa võtta, sellest annab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teada peale planeeringu algatamist.
Kes selle eest maksab?
Juhul, kui Eesti-Läti neljanda elektriühenduse ehitus on majanduslikult mõistlik, taotletakse EL rahastust, et ehitamise kulu ei mõjutaks tarbija makstavat võrgutasu.
Kas ja kuidas saan protsessis kaasa rääkida?
Planeerimisprotsessist on võimalik kõigil huvilistel osa võtta. Planeeringu käigus kogutud info ja ettepanekud avalikustatakse ning selle üle toimuvad avalikud arutelud. Täpsemalt annab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kaasarääkimise võimalustest teada pärast riigi eriplaneeringu algatamist.
Ühenduse mereosa
Elering esitas 8. mail 2024 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) hoonestusloa taotluse Eesti-Läti neljanda elektriühenduse merekaabli rajamiseks. Uus ühendus suurendab oluliselt Eesti ja Läti vahel elektrienergia ülekandevõimsust ning aitab tugevdada varustuskindlust.
Hoonestusloa menetluse algatamine
TTJA algatas 23. detsembril 2024 otsusega nr 1-7/24-422 hoonestusloa menetluse koos keskkonnamõju hindamise (KMH) protsessiga , mille raames hinnatakse ka võimalikke piiriüleseid mõjusid. KMH on kohustuslik, kuna tegevus võib kaasa tuua olulist keskkonnamõju, sh ulatuslikku merepõhja süvendamist ja võimalikku mõju Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele.
