Liigu edasi põhisisu juurde

Praktikas pole turuosalised iga tunni sees tarbimise ja tootmise tasakaalu võimelised tagama. Seepärast peab igal turuosalisel olema ühe tarnijaga leping, millega tagatakse puudujääva elektrienergia müük ja ülejääva energia ost ehk nõndanimetatud avatud tarne. Sellist avatud tarnijat, kellel on omakorda avatud tarne leping süsteemihalduriga, nimetatakse bilansihalduriks.

Bilansihalduritena tegutsevad:

Elering vastutab süsteemihaldurina Eesti elektrisüsteemi bilansi tagamise ja bilansihaldurite bilansside selgitamise eest. Eesti elektrisüsteemi ebabilansi katteks on Eleringil koos teiste Balti süsteemihalduritega sõlmitud avatud tarne leping InterRaoga, keda esindab Baltikumis InterRao Lietuva.

Bilansihalduri ja süsteemihalduri vahelist avatud tarne lepingut nimetatakse bilansilepinguks, mille tüüptingimused on avalikud ja samad kõikidele bilansihalduritele. Bilansiteenus, mida selle lepingu alusel osutatakse, sisaldab bilansihalduse korda ning bilansienergia ostu ja müügi tingimusi.

Süsteemihalduri bilansihaldusprotsess koosneb kolmest etapist:

  • Bilansi planeerimine
  • Bilansi juhtimine
  • Bilansi selgitamine

 

Bilansivastutus

  • Allareguleerimine – süsteemihalduri poolt täiendava elektrienergia koguse müümine, mis on tingitud prognoositust väiksemast energia tarbimisest või suuremast energia tootmisest süsteemis.
  • Aruandeperiood – üks kalendrikuu.
  • Avatud tarne – turuosalisele kogu temale vajaliku elektrienergia müümine või turuosalisele tema bilansi tagamiseks kauplemisperioodil puudu jääva elektrienergia koguse müümine või temalt kauplemisperioodil ülejääva elektrienergia koguse ostmine.
  • Avariireservide käivitused – süsteemihalduri sõlmitud lepingu alusel ostetav avariireservvõimsuse tarne, mida süsteemihaldur kasutab elektrisüsteemi normaaltalitluse taastamiseks tootmisvõimsuse või ülekandevõimsuse ootamatu väljalangemise korral.
  • Bilansienergia – elektrienergia, mida bilansi hoidmise eesmärgil ostab ja müüb süsteemihaldur bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu alusel.
  • Bilansihaldur – isik, kes on oma bilansi tagamiseks sõlminud süsteemihalduriga bilansilepingu ETS-i (Elektrituruseadus) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.
  • Bilansiplaan – bilansihalduri planeeritud andmetega plaan tema bilansipiirkonnas tarbimise, tootmise ja piiriülese kaubanduse kohta.
  • Bilansipiirkond – bilansihaldur ja tema katkematus avatud tarnete ahelas olevad turuosalised, kelle bilansi selgitamisel võetakse aluseks bilansihalduriga bilansilepingus kokkulepitud mõõtepunktide mõõteandmed.
  • Bilansi selgitamine – bilansi kindlaksmääramine viisil, mis võimaldab igal kauplemisperioodil koostada turuosalise bilansi ja selgitada avatud tarne suuruse ning bilansist kõrvalekaldumise korral koostada selle kohta aruande.
  • Bilansileping – süsteemihalduri ja bilansihalduri vahel sõlmitud avatud tarne leping, mille alusel süsteemihaldur müüb bilansihaldurile või ostab temalt igal kauplemisperioodil bilansi tagamiseks vajaliku koguse bilansienergiat.
  • Bilansivastutus – turuosalise kohustus tagada, et tema poolt kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud elektrienergia kogus ning tema poolt samal kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud elektrienergia kogus on tasakaalus.
  • Bilanss – turuosalise poolt kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud elektrienergia koguse ning tema poolt samal kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud elektrienergia koguse tasakaal.
  • Juhtimistarne – reguleerimistarne ja/või avariireservide käivituse tarne.
  • Elektribörs – organiseeritud turg elektrienergiaga kauplemiseks sama või järgmise päeva või tunnisiseste tarnetega.
  • Elektribörsi korraldaja – elektribörsi korraldaja on isik, kes tagab süsteemihalduriga sõlmitud lepingu alusel elektribörsi toimimise ja seal elektrienergiaga kauplemise võimaluse.
  • Elektrisüsteem – elektri tootmise ja edastamise tehniline süsteem, mille moodustavad Eesti territooriumil asuvad elektrijaamad ning neid üksteisega ja tarbijatega ühendav võrk koos vastavate juhtimis-, kaitse- ja sidesüsteemidega.
  • Kauplemisperiood – täistund. Päeva esimene tund on 00.00 kuni 01.00 ja viimane tund on 23.00 kuni 00.00.
  • Kuu – üks kalendrikuu.
  • Leping – Bilansihalduri ja süsteemihalduri vahel sõlmitud bilansileping koos kõigi selle muudatuste, lisade ja lahutamatute osadega, sealhulgas tüüptingimustega.
  • Mõõtesüsteem – mõõtevahendite ja lisaseadmete kogum, mis on ette nähtud võrgust tarbitud või võrku antud elektrienergia parameetrite hulga määramiseks.
  • Määratud tarned – turuosalisele temaga kauplemisperioodiks kokkulepitud sellise elektrienergiakoguse müümine, millest on süsteemihaldurile ette teatatud käesolevas seaduses ja võrgueeskirjas sätestatud korras.
  • Reguleerimistarne – süsteemihalduri sõlmitud lepingu alusel ostetav reguleerimisvõimsuse tarne, mida süsteemihaldur kasutab tootmise ja tarbimise suurendamiseks või vähendamiseks.
  • Süsteemihaldur – põhivõrguettevõtja, kellel lasub süsteemivastutus.
  • Süsteemivastutus – süsteemihalduri tegevused mis kindlustavad seadusaktides sätestatuid kohustusi, milledest tähtsamad on süsteemi varustuskindluse -ja süsteemi bilansi tagamine.
  • Tarbimiskoht – turuosalise elektripaigaldise liitumispunkt või kogum liitumispunkte, mis on turuosalise elektripaigaldise kaudu omavahel elektriliselt ühendatud.
  • Turuosalised – elektriettevõtja, tarbija ja bilansihaldur.
  • Võimsus – elektrienergia hulk ühes tunnis.
  • Ülekoormus – olukord, milles siseriiklike põhivõrkude vaheline ühendus ei suuda asjaomaste võrkudevaheliste ühenduste ja/või siseriiklike põhivõrkude võimsuse puudumise tõttu mahutada kõiki tegelikke elektrivooge, mis turuosalised rahvusvahelise kaubanduse raames nõuavad.
  • Ülesreguleerimine – süsteemihalduri poolt täiendava energiakoguse ostmine, mis on tingitud prognoositust suuremast energia tarbimisest või väiksemast energia tootmisest.

Elektrisüsteemi bilansi planeerimise eesmärk on tagada see, et igal ajahetkel oleks elektrienergia tootmine ja tarbimine omavahel tasakaalus.

Bilansihaldurid peavad vastavalt bilansilepingu tüüptingimustes toodud ajakavale esitama oma bilansipiirkonna kohta tootmisplaanid, prognoositud tarbimise ja planeeritud kauplemise teiste turuosalistega.

Elering kui süsteemihaldur kontrollib kõikide bilansiplaanide puhul, kas:

  • planeeritud talitlus on elektrisüsteemi töökindluse seisukohast lubatav;
  • bilansihaldurite esitatud plaanid on tasakaalus;
  • esitatud määratud tarned (kauplemise andmed) klapivad vastaspoole esitatud andmetega sama tarne kohta;
  • süsteemi töövõime tagamiseks erakorralises olukorras on olemas vajalikud võimsusreservid.

Kui kõik andmed sobivad, kinnitab süsteemihaldur bilansihaldurite plaanid. Kinnitatud süsteemiplaan läheb elektrisüsteemi juhtimiskeskuse vahetuse ülemale ning on aluseks Eesti elektrisüsteemi bilansi reaalajas juhtimisele.

Bilansiplaneerimise reeglid ja tähtajad, esitatavate andmete nimekiri ning muu bilansiplaneerijale vajalik info on kirjas bilansilepingu tüüptingimustes.

Bilansi juhtimise eesmärk on tagada reaalajas Eesti elektrisüsteemi bilanss reguleerimisvõimsustega. 

Bilansi korrigeerimine päevasiseselt võib toimuda kas kauplemisega päevasisesel elektribörsil või kauplemisega turuosaliste vahel.

Päevasisesel elektribörsil saab kauplemist järgmise päeva kauplemisperioodide kohta alustada pärast järgmise päeva bilansiplaani kinnitamist süsteemihalduri poolt.

Juhul kui bilansihaldur on kaubelnud päevasisesel elektribörsil, esitab ta vastava bilansiplaani muudatuse süsteemihaldurile hiljemalt 50 minutit enne vastava kauplemisperioodi algust.

Päevasisese bilansi korrigeerimise reeglid on toodud bilansilepingu tüüptingimuste punktis 7.

Tunnisiseselt tagab elektrisüsteemi kui terviku planeeritud bilansi süsteemihaldur.

Genereerimisest, võrguhäiretest ja tarbimise muutumisest põhjustatud bilansi tunnisiseste kõrvalekallete kompenseerimiseks kasutab süsteemihaldur võimsuse reserve. Selleks sõlmib ta avariireservi- ja reguleerimislepingud vastavat teenust pakkuvate elektrijaamade ja naabersüsteemide süsteemihalduritega.

Kuna Eesti elektrisüsteem töötab ühises sageduspiirkonnas Venemaa, Valgevene, Läti ja Leedu põhivõrkudega ehk nn BRELLi elektrisüsteemide ühenduses, on  Eesti süsteemihalduri kohustuseks hoida Eesti vahelduvvoolusaldo ebabilanssi tunnis piirdes +/- 30 MWh. Sarnased kohustused on ka Valgevene, Läti ja Leedu süsteemihalduritel. Süsteemihalduri dispetšer korraldab vahelduvvoolu saldo lubatud piiridesse viimise kas reguleerimistarnete või avariireservide kasutamisega.

Juhul kui päeva sees toimuvad muutused riikidevahelistes läbilaskevõimetes (näiteks mingi võrguhäire tagajärjel) on süsteemihalduril kohustus teavitada sellest turuosalisi tunni aja jooksul alates vastava info saamisest. Turuosaliste teavitamine toimub vastavalt elektribörsi korraldaja poolt kehtestatud reeglitele Kiirete Turu Teadete ehk UMM-idega (Urgent Market Message).

Bilansi tagamise ehk tasakaalustuseeskirjad

Manustest leiate kokkuvõtva info bilansi tagamise eeskirjadest ning reguleerimisreservide pakkumiste tingimuste kohta.

Kontakt ja lisainfo reguleerimislepingute sõlmimiseks:

Lisainfo
Märt Allika
Juhtimiskeskuse juhataja
Telefon: 71 51 231
E-post: Mart.Allika@elering.ee

Bilansi selgitamise eesmärk on teha kindlaks Eesti elektrisüsteemis ja bilansihaldurite bilansipiirkondades kauplemisperioodi avatud tarne suurus ja maksumus.

Bilansi selgitamise vastutust kannab avatud tarne ahelas hierarhiliselt kõrgemal olev avatud tarnija: süsteemihaldur selgitab bilansihaldurite bilansid, bilansihaldurid selgitavad oma piirkonna turuosaliste bilansid. Bilansi selgituseks vajalike andmete voog on aga üksikult üldisele tasemele. See tähendab järgmist: avatud tarne ehk ebabilanss selgub, kui pärast kauplemisperioodi on teada iga turuosalise mõõtepunktides mõõdetud tarned.

Süsteemihaldur arvutab bilansienergia koguse igaks kauplemisperioodiks summana:

  • selle kauplemisperioodi bilansihalduri bilansipiirkonna mõõtmispunktide summaarsetest mõõdetud tarnetest;
  • summaarsetest määratud tarnetest;
  • ning süsteemihalduri ja bilansihalduri bilansipiirkonnas olevate turuosaliste vahel süsteemi elektribilansi juhtimiseks teostatud summaarsetest tarnetest.

Süsteemihaldur esitab bilansihaldurile iga kauplemisperioodi kohta bilansiaruande, mis sisaldab järgmisi andmeid:

  • bilansihalduri summaarsed mõõdetud tarned bilansihalduri bilansipiirkonnas;
  • bilansihalduri summaarsed määratud tarned;
  • tehingud süsteemihalduri ja bilansihalduri bilansipiirkonnas olevate turuosaliste vahel, mis olid seotud riikliku elektribilansi juhtimisega;
  • bilansihalduri bilansienergia kogus;
  • bilansienergia ostu- ning müügihinnad ja ostetud või müüdud bilansienergia kogumaksumus, mis saadakse bilansienergia koguse ja selle hinna korrutamise teel;
  • eelmistel perioodidel müüdud ning ostetud bilansienergia koguste ja/või hindade parandused.

Süsteemihaldur kasutab bilansihaldusega seotud andmevahetuseks formaate bilansiplaanidele ja reguleerimispakkumistele.

Bilansiplaanide esitamise vormid

Bilansiplaanide esitamise formaat põhineb ETSO XML sõnumite standardil. Formaadi detailne kirjeldus on toodud bilansilepingu lisaga nr 2 ja ENTSO-E veebilehel aadressil https://www.entsoe.eu/publications/electronic-data-interchange-edi-library/Pages/default.aspx.

Bilansiplaanid esitatakse süsteemihaldurile elektroonselt e-postile bms@estbms.eu.

Bilansiplaani formaadi näidis ja juhend

 

  • Allareguleerimine – süsteemihalduri poolt täiendava elektrienergia koguse müümine, mis on tingitud prognoositust väiksemast energia tarbimisest või suuremast energia tootmisest süsteemis.
  • Aruandeperiood – üks kalendrikuu.
  • Avatud tarne – turuosalisele kogu temale vajaliku elektrienergia müümine või turuosalisele tema bilansi tagamiseks kauplemisperioodil puudu jääva elektrienergia koguse müümine või temalt kauplemisperioodil ülejääva elektrienergia koguse ostmine.
  • Avariireservide käivitused – süsteemihalduri sõlmitud lepingu alusel ostetav avariireservvõimsuse tarne, mida süsteemihaldur kasutab elektrisüsteemi normaaltalitluse taastamiseks tootmisvõimsuse või ülekandevõimsuse ootamatu väljalangemise korral.
  • Bilansienergia – elektrienergia, mida bilansi hoidmise eesmärgil ostab ja müüb süsteemihaldur bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu alusel.
  • Bilansihaldur – isik, kes on oma bilansi tagamiseks sõlminud süsteemihalduriga bilansilepingu ETS-i (Elektrituruseadus) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.
  • Bilansiplaan – bilansihalduri planeeritud andmetega plaan tema bilansipiirkonnas tarbimise, tootmise ja piiriülese kaubanduse kohta.
  • Bilansipiirkond – bilansihaldur ja tema katkematus avatud tarnete ahelas olevad turuosalised, kelle bilansi selgitamisel võetakse aluseks bilansihalduriga bilansilepingus kokkulepitud mõõtepunktide mõõteandmed.
  • Bilansi selgitamine – bilansi kindlaksmääramine viisil, mis võimaldab igal kauplemisperioodil koostada turuosalise bilansi ja selgitada avatud tarne suuruse ning bilansist kõrvalekaldumise korral koostada selle kohta aruande.
  • Bilansileping – süsteemihalduri ja bilansihalduri vahel sõlmitud avatud tarne leping, mille alusel süsteemihaldur müüb bilansihaldurile või ostab temalt igal kauplemisperioodil bilansi tagamiseks vajaliku koguse bilansienergiat.
  • Bilansivastutus – turuosalise kohustus tagada, et tema poolt kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud elektrienergia kogus ning tema poolt samal kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud elektrienergia kogus on tasakaalus.
  • Bilanss – turuosalise poolt kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud elektrienergia koguse ning tema poolt samal kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud elektrienergia koguse tasakaal.
  • Juhtimistarne – reguleerimistarne ja/või avariireservide käivituse tarne.
  • Elektribörs – organiseeritud turg elektrienergiaga kauplemiseks sama või järgmise päeva või tunnisiseste tarnetega.
  • Elektribörsi korraldaja – elektribörsi korraldaja on isik, kes tagab süsteemihalduriga sõlmitud lepingu alusel elektribörsi toimimise ja seal elektrienergiaga kauplemise võimaluse.
  • Elektrisüsteem – elektri tootmise ja edastamise tehniline süsteem, mille moodustavad Eesti territooriumil asuvad elektrijaamad ning neid üksteisega ja tarbijatega ühendav võrk koos vastavate juhtimis-, kaitse- ja sidesüsteemidega.
  • Kauplemisperiood – täistund. Päeva esimene tund on 00.00 kuni 01.00 ja viimane tund on 23.00 kuni 00.00.
  • Kuu – üks kalendrikuu.
  • Leping – Bilansihalduri ja süsteemihalduri vahel sõlmitud bilansileping koos kõigi selle muudatuste, lisade ja lahutamatute osadega, sealhulgas tüüptingimustega.
  • Mõõtesüsteem – mõõtevahendite ja lisaseadmete kogum, mis on ette nähtud võrgust tarbitud või võrku antud elektrienergia parameetrite hulga määramiseks.
  • Määratud tarned – turuosalisele temaga kauplemisperioodiks kokkulepitud sellise elektrienergiakoguse müümine, millest on süsteemihaldurile ette teatatud käesolevas seaduses ja võrgueeskirjas sätestatud korras.
  • Reguleerimistarne – süsteemihalduri sõlmitud lepingu alusel ostetav reguleerimisvõimsuse tarne, mida süsteemihaldur kasutab tootmise ja tarbimise suurendamiseks või vähendamiseks.
  • Süsteemihaldur – põhivõrguettevõtja, kellel lasub süsteemivastutus.
  • Süsteemivastutus – süsteemihalduri tegevused mis kindlustavad seadusaktides sätestatuid kohustusi, milledest tähtsamad on süsteemi varustuskindluse -ja süsteemi bilansi tagamine.
  • Tarbimiskoht – turuosalise elektripaigaldise liitumispunkt või kogum liitumispunkte, mis on turuosalise elektripaigaldise kaudu omavahel elektriliselt ühendatud.
  • Turuosalised – elektriettevõtja, tarbija ja bilansihaldur.
  • Võimsus – elektrienergia hulk ühes tunnis.
  • Ülekoormus – olukord, milles siseriiklike põhivõrkude vaheline ühendus ei suuda asjaomaste võrkudevaheliste ühenduste ja/või siseriiklike põhivõrkude võimsuse puudumise tõttu mahutada kõiki tegelikke elektrivooge, mis turuosalised rahvusvahelise kaubanduse raames nõuavad.
  • Ülesreguleerimine – süsteemihalduri poolt täiendava energiakoguse ostmine, mis on tingitud prognoositust suuremast energia tarbimisest või väiksemast energia tootmisest.

Elektrisüsteemi bilansi planeerimise eesmärk on tagada see, et igal ajahetkel oleks elektrienergia tootmine ja tarbimine omavahel tasakaalus.

Bilansihaldurid peavad vastavalt bilansilepingu tüüptingimustes toodud ajakavale esitama oma bilansipiirkonna kohta tootmisplaanid, prognoositud tarbimise ja planeeritud kauplemise teiste turuosalistega.

Elering kui süsteemihaldur kontrollib kõikide bilansiplaanide puhul, kas:

  • planeeritud talitlus on elektrisüsteemi töökindluse seisukohast lubatav;
  • bilansihaldurite esitatud plaanid on tasakaalus;
  • esitatud määratud tarned (kauplemise andmed) klapivad vastaspoole esitatud andmetega sama tarne kohta;
  • süsteemi töövõime tagamiseks erakorralises olukorras on olemas vajalikud võimsusreservid.

Kui kõik andmed sobivad, kinnitab süsteemihaldur bilansihaldurite plaanid. Kinnitatud süsteemiplaan läheb elektrisüsteemi juhtimiskeskuse vahetuse ülemale ning on aluseks Eesti elektrisüsteemi bilansi reaalajas juhtimisele.

Bilansiplaneerimise reeglid ja tähtajad, esitatavate andmete nimekiri ning muu bilansiplaneerijale vajalik info on kirjas bilansilepingu tüüptingimustes.

Bilansi juhtimise eesmärk on tagada reaalajas Eesti elektrisüsteemi bilanss reguleerimisvõimsustega. 

Bilansi korrigeerimine päevasiseselt võib toimuda kas kauplemisega päevasisesel elektribörsil või kauplemisega turuosaliste vahel.

Päevasisesel elektribörsil saab kauplemist järgmise päeva kauplemisperioodide kohta alustada pärast järgmise päeva bilansiplaani kinnitamist süsteemihalduri poolt.

Juhul kui bilansihaldur on kaubelnud päevasisesel elektribörsil, esitab ta vastava bilansiplaani muudatuse süsteemihaldurile hiljemalt 50 minutit enne vastava kauplemisperioodi algust.

Päevasisese bilansi korrigeerimise reeglid on toodud bilansilepingu tüüptingimuste punktis 7.

Tunnisiseselt tagab elektrisüsteemi kui terviku planeeritud bilansi süsteemihaldur.

Genereerimisest, võrguhäiretest ja tarbimise muutumisest põhjustatud bilansi tunnisiseste kõrvalekallete kompenseerimiseks kasutab süsteemihaldur võimsuse reserve. Selleks sõlmib ta avariireservi- ja reguleerimislepingud vastavat teenust pakkuvate elektrijaamade ja naabersüsteemide süsteemihalduritega.

Kuna Eesti elektrisüsteem töötab ühises sageduspiirkonnas Venemaa, Valgevene, Läti ja Leedu põhivõrkudega ehk nn BRELLi elektrisüsteemide ühenduses, on  Eesti süsteemihalduri kohustuseks hoida Eesti vahelduvvoolusaldo ebabilanssi tunnis piirdes +/- 30 MWh. Sarnased kohustused on ka Valgevene, Läti ja Leedu süsteemihalduritel. Süsteemihalduri dispetšer korraldab vahelduvvoolu saldo lubatud piiridesse viimise kas reguleerimistarnete või avariireservide kasutamisega.

Juhul kui päeva sees toimuvad muutused riikidevahelistes läbilaskevõimetes (näiteks mingi võrguhäire tagajärjel) on süsteemihalduril kohustus teavitada sellest turuosalisi tunni aja jooksul alates vastava info saamisest. Turuosaliste teavitamine toimub vastavalt elektribörsi korraldaja poolt kehtestatud reeglitele Kiirete Turu Teadete ehk UMM-idega (Urgent Market Message).

Bilansi tagamise ehk tasakaalustuseeskirjad

Manustest leiate kokkuvõtva info bilansi tagamise eeskirjadest ning reguleerimisreservide pakkumiste tingimuste kohta.

Kontakt ja lisainfo reguleerimislepingute sõlmimiseks:

Lisainfo
Märt Allika
Juhtimiskeskuse juhataja
Telefon: 71 51 231
E-post: Mart.Allika@elering.ee

Bilansi selgitamise eesmärk on teha kindlaks Eesti elektrisüsteemis ja bilansihaldurite bilansipiirkondades kauplemisperioodi avatud tarne suurus ja maksumus.

Bilansi selgitamise vastutust kannab avatud tarne ahelas hierarhiliselt kõrgemal olev avatud tarnija: süsteemihaldur selgitab bilansihaldurite bilansid, bilansihaldurid selgitavad oma piirkonna turuosaliste bilansid. Bilansi selgituseks vajalike andmete voog on aga üksikult üldisele tasemele. See tähendab järgmist: avatud tarne ehk ebabilanss selgub, kui pärast kauplemisperioodi on teada iga turuosalise mõõtepunktides mõõdetud tarned.

Süsteemihaldur arvutab bilansienergia koguse igaks kauplemisperioodiks summana:

  • selle kauplemisperioodi bilansihalduri bilansipiirkonna mõõtmispunktide summaarsetest mõõdetud tarnetest;
  • summaarsetest määratud tarnetest;
  • ning süsteemihalduri ja bilansihalduri bilansipiirkonnas olevate turuosaliste vahel süsteemi elektribilansi juhtimiseks teostatud summaarsetest tarnetest.

Süsteemihaldur esitab bilansihaldurile iga kauplemisperioodi kohta bilansiaruande, mis sisaldab järgmisi andmeid:

  • bilansihalduri summaarsed mõõdetud tarned bilansihalduri bilansipiirkonnas;
  • bilansihalduri summaarsed määratud tarned;
  • tehingud süsteemihalduri ja bilansihalduri bilansipiirkonnas olevate turuosaliste vahel, mis olid seotud riikliku elektribilansi juhtimisega;
  • bilansihalduri bilansienergia kogus;
  • bilansienergia ostu- ning müügihinnad ja ostetud või müüdud bilansienergia kogumaksumus, mis saadakse bilansienergia koguse ja selle hinna korrutamise teel;
  • eelmistel perioodidel müüdud ning ostetud bilansienergia koguste ja/või hindade parandused.

Süsteemihaldur kasutab bilansihaldusega seotud andmevahetuseks formaate bilansiplaanidele ja reguleerimispakkumistele.

Bilansiplaanide esitamise vormid

Bilansiplaanide esitamise formaat põhineb ETSO XML sõnumite standardil. Formaadi detailne kirjeldus on toodud bilansilepingu lisaga nr 2 ja ENTSO-E veebilehel aadressil https://www.entsoe.eu/publications/electronic-data-interchange-edi-library/Pages/default.aspx.

Bilansiplaanid esitatakse süsteemihaldurile elektroonselt e-postile bms@estbms.eu.

Bilansiplaani formaadi näidis ja juhend

 

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Hooldustööd Uudis Lihtlehekülg