Juhtimiskeskus

Talitluse planeerimise käigus toimub elektrisüsteemi talitluse lubatavuse koordineeritud kontroll ehk talitluskindluse analüüs ja vajadusel planeeritud talitluse viimine lubatud piiridesse ning samal ajal koostatakse plaanid ja prognoosid talitluse juhtimise faasi jaoks. Talitluse planeerimise käigus koostatavad plaanid ja prognoosid peavad vastama töö- ja varustuskindluse nõuetele, tagama optimaalsed kaod ning võimaldama maksimaalselt võimaliku piiriülese ülekandevõimsuse.

Elektrisüsteemi talitluse operatiivsele planeerimisele järgneb talitluse reaalajas juhtimise protsess, mis toimub ööpäevaringselt ning mille tagamiseks on korraga valves kolm dispetšerit. Reaalajas juhtimine peab tagama elektrisüsteemi ohutu ja töökindla toimimise reaalajas. Dispetšerite ülesanneteks on korrigeerida reaalajas tekkivaid kõrvalekaldeid planeeritud bilansiplaanist, tagada põhivõrgu klientidele kvaliteetne elektrivarustus, juhtida põhivõrgu seadmete hooldusesse, töösse ning reservi viimist, häiritud- ja avariitalitluse tuvastamine ning likvideerimine,  koostöö korraldamine klientidega ja naaberriikide süsteemihaldurite juhtimiskeskuste ning turuosaliste informeerimine piiriüleste ülekandevõimsuste muutustest. 

Selleks, et neid ülesandeid edukalt täita, on juhtimiskeskuses kasutada juhtimissüsteem (SCADA). Kasutusel olev juhtimissüsteem võimaldab dispetšeritel jälgida põhivõrgu kõigi umbes 150 alajaama seadmete asendi-, seisundi- ja mõõteandmeid ning juhtida nende tööd. Ka partnerite (näiteks Läti, Leedu, Venemaa, Valgevene, Soome põhivõrgud) ning klientide (näiteks tuulepargid, elektrijaamad, jaotusvõrgu ettevõtted) andmed, mis on vajalikud elektrisüsteemi talitluse juhtimiseks, jõuavad sellesse juhtimissüsteemi.

Samas on SCADA ainult üks tehnilistest vahenditest, mis peavad Eleringi juhtimiskeskuse töötajaid abistama Eesti elektrisüsteemi töökindla talitluse tagamisel. Lisaks aitavad Eleringi juhtimiskeskuse töötajatel oma ülesannetega hakkama saada muude süsteemide hulgas järgmised IT rakendused:

• SCADA/EMS – SCADA-ga integreeritud programmide kompleks, mis hindab elektrisüsteemi seisundit (näiteks N-1 kriteeriumi täitmist);
• koormuste prognoosisüsteem;
• tuuleelektrijaamade toodangu prognoosisüsteem;
• bilansihaldustarkvara (seal on andmed piiriüleste ülekandevõimsuste, bilansiplaani ja võimsusreservide pakkumiste ning kasutamise kohta);
• elektriseadmete katkestuste ja lülitamiste haldamise süsteem;
• elektrooniline operatiivpäevik;
• kiirete turuteadete (UMM) edastamise veebirakendus;
• võrgukadude prognoosimise rakendus;
• päev-ette ja päevasisese elektribörsil kauplemise rakendus (nende kaudu toimub võrgukadude ostmine ja müümine);
• lühisekoha kauguse määramise rakendus;
• Soome ja Eesti vaheliste alalisvooluühenduste kaugligipääsu rakendused;
• avariireservelektrijaamade kaugligipääsu rakendus.

Olulised muutused Eleringi juhtimiskeskuse töös toimusid Eesti ja Soome vaheliste alalisvoolulinkide EstLink 1 ja EstLink 2 lisandumisega. Põhjamaade elektribörsi turupiirkonna avamine Eestis 2010. aastal tõi endaga kaasa täiendavad tegevused piiriüleste ülekandevõimsuste haldamisel ning võimaldas alates aastast 2013 alustada võrgukao katteks vajaliku elektri ostmist elektribörsilt.   

2014. aastal valmisid Eleringi avariireservelektrijaamad Kiisa lähistel. Mõlemad elektrijaamad on automaatselt käivitatavad ja juhitavad Eleringi juhtimiskeskusest SCADA kaudu ning neid jaamasid kasutatakse avariide korral Eesti elektrisüsteemis või naaberelektrisüsteemides.

Elektrienergia ülekande kui elutähtsa teenuse olulisuse tõttu tuleb minimeerida tõenäosus, et põhivõrgus toimub ulatuslik elektrivarustuse katkestus. Seetõttu on juhtimiskeskuses olulisemad töövahendid dubleeritud. Elektrisüsteemi talitluse reaalajas juhtimisega tegelevad dispetšerid peavad olema võimelised asendama vajadusel ka teisi samas valvevahetuses töötavaid dispetšereid. Kasutusel on SCADA varuserver ja üles on seatud reservsidekanalid.