23.03.2020 15:48
2019 arhiiv
Lae alla
4876288 KBElektrisüsteem
Elering vastutab Eesti elektrisüsteemi kui terviku toimimise eest, et igal ajahetkel oleks tagatud tarbijatele nõuetekohase kvaliteediga elektrivarustus. Selleks haldab ja arendab Elering siseriiklikku ülekandevõrku ning välisühendusi.
Eleringi hallatav elektri põhivõrk ühendab Eestis paiknevad elektrijaamad, jaotusvõrgud ning elektritarbijad üheks tervikuks. Põhivõrgu elektriliinide kohta saad lähemalt lugeda siit.
Eesti elektrisüsteem kuulub suurde sünkroonselt töötavasse ühendsüsteemi BRELL, mille moodustavad Eestiga vahelduvvooluliine kaudu ühendatud naaberriigid Läti ja Venemaa ning nende naabrid Leedu ja Valgevene. Venemaaga on Eesti ühendatud kolme 330 kV liiniga — kaks neist kulgevad Narvast Peterburgi ja Kingiseppa ning kolmas Tartust Pihkvasse. Läti elektrisüsteemiga ühendab meid kolm 330 kV liini — Tartu-Valmiera õhuliin, Tsirguliina-Valmiera õhuliin ja 2021. aastal valminud kolmas ühendus, mille moodustavad Eesti territooriumil Harku-Lihula-Sindi 330/110-kilovoldine liin ning Kilingi-Nõmme–Riia 330-kilovoldise liini lõik Eesti-Läti piirini.
Alates eelmise kümnendi keskpaigast on Eesti järjest tihedamalt seotud Lääne-Euroopa elektrisüsteemiga. Aastal 2006 valmis Eesti ja Soome vahel alalisvooluühendus EstLink 1, mis oli Eesti ja Baltimaade esimeseks ühenduseks Skandinaaviaga. Teine Eesti-Soome alalisvooluühendus EstLink 2 valmis 2014. aastal ning tõstis ülekandevõimsuse kahe riigi vahel 1000 megavatini. Baltimaad moodustavad koos Soome, Rootsi ja Taaniga ühtse elektrituru.
Pikemas perspektiivis on Eleringi strateegiline eesmärk elektrisüsteemi desünkroniseerimine BRELL-ist ning üleminek sünkroontööle Kesk-Euroopa sagedusalaga.
Elering süsteemioperaatorina
Elering toimib Eesti elektrisüsteemi süsteemioperaatorina, mille ülesandeks on planeerida talitlust ja juhtida süsteemi selliselt, et alati on tagatud võrgu ohutu ja töökindel toimimine. Elektrienergia ülekande võimaldamise kõrval on Eleringi ülesandeks ka bilansihaldus, et tagada igal ajahetkel tarbimise ja tootmise tasakaal süsteemis.
Eesti kuulub Euroopa elektrisüsteemihaldureid koondavasse organisatsiooni ENTSO-E. Organisatsiooni ülesanne on muude tegevuste kõrval elektrituru ja -süsteemi toimimise läbipaistvuse suurendamine. Selleks loodud infosüsteem on leitav aadressil transparency.entsoe.eu.
ENTSO-E Põhja-Euroopa elektri ülekandesüsteemi kaardi vaatamiseks kliki järgneval pildil.
Andmete arhiivis on leitavad kõik Eesti elektrisüsteemi puudutavad andmed alates 2003. aastast. Alates 2020. aastast on arhiivis toodud andmeid võimalik alla laadida ja jooksvalt jälgida Elering Live's.
Andmed aastate 2003-2009 kohta sisaldavad tootmise ja tarbimise andmeid SCADA-mõõtesüsteemist; piiriülestel liinidel mõõdetud andmed pärinevad kommertsmõõtesüsteemist (AMR).
Alates 2010. aastast on failides ära toodud Eesti elektrisüsteemi planeeritud ja tegelikud andmed.
Planeeritud andmed pärinevad lõplikest bilansiplaanidest ja sisaldavad seega ka bilansihaldurite päevasiseseid muudatusi. Võrdluseks on kõrvale pandud Eleringi juhtimis- ja seiresüsteemis SCADA fikseeritud tegelikud mõõtmised. SCADA süsteem salvestab oma arhiivi iga 5 minuti tagant eelmise 5 minuti keskmised mõõtmised, allpool olevates failides on iga tunni kohta leitud kõigi selle tunni 5 minuti keskmiste mõõtmiste keskmine.
Elering avalikustab oma veebilehel igal kuul elektri- ja gaasisüsteemi kokkuvõtte, milles tuuakse välja eelneva kuu tähtsamad näitajad elektri- ja gaasisüsteemis ning analüüsitakse oluliste muutuste põhjuseid ja nende mõju.
Kokkuvõtetega on võimalik tutvuda siin.
Kokkuvõtete aluseks oleva metoodikaga on võimalik tutvuda lisatud failis.
Andmete arhiivis on leitavad kõik Eesti elektrisüsteemi puudutavad andmed alates 2003. aastast. Alates 2020. aastast on arhiivis toodud andmeid võimalik alla laadida ja jooksvalt jälgida Elering Live's.
Andmed aastate 2003-2009 kohta sisaldavad tootmise ja tarbimise andmeid SCADA-mõõtesüsteemist; piiriülestel liinidel mõõdetud andmed pärinevad kommertsmõõtesüsteemist (AMR).
Alates 2010. aastast on failides ära toodud Eesti elektrisüsteemi planeeritud ja tegelikud andmed.
Planeeritud andmed pärinevad lõplikest bilansiplaanidest ja sisaldavad seega ka bilansihaldurite päevasiseseid muudatusi. Võrdluseks on kõrvale pandud Eleringi juhtimis- ja seiresüsteemis SCADA fikseeritud tegelikud mõõtmised. SCADA süsteem salvestab oma arhiivi iga 5 minuti tagant eelmise 5 minuti keskmised mõõtmised, allpool olevates failides on iga tunni kohta leitud kõigi selle tunni 5 minuti keskmiste mõõtmiste keskmine.
Elering avalikustab oma veebilehel igal kuul elektri- ja gaasisüsteemi kokkuvõtte, milles tuuakse välja eelneva kuu tähtsamad näitajad elektri- ja gaasisüsteemis ning analüüsitakse oluliste muutuste põhjuseid ja nende mõju.
Kokkuvõtetega on võimalik tutvuda siin.
Kokkuvõtete aluseks oleva metoodikaga on võimalik tutvuda lisatud failis.