Liigu edasi põhisisu juurde

Hea energeetikahuviline,

kutsume Sind osalema tänavusel varustuskindluse konverentsil. Veebikonverents toimub 6. detsembril algusega kell 11.

Konverentsi saad jälgida ja küsimusi küsida siinsamas veebilehel.

 

 VARUSTUSKINDLUSE KONVERENTSI AJAKAVA

  • 11.00 Päevajuhi avasõnad
  • 11.10 Eleringi varustuskindluse aruande põhijäreldused - Taavi Veskimägi, Eleringi juhatuse esimees 30 min + Q&A 15 min
  • 11.55 Varustuskindlus ja Konkurentsiameti roll selles  - Evelin Pärn-Lee, Konkurentsiameti peadirektor 15 min + Q&A 5 min
  • 12.15 Strateegilise reservi loomise sammud  – Timo Tatar, MKM energeetika ja maavarade asekantsler 15 min+ Q&A 5 min

 

VARUSTUSKINDLUSE KONVERENTS

14. detsembril 2021 toimus Eleringi iga-aastane varustuskindluse konverents. Vaata salvestust:

 

Konverentsi päevakava

  • The role of offshore renewables in secure, sustainable and integrated EU energy systems – Catharina Sikow-Magny, Director of Green Transition and Energy System Integration, European Commission

  • Security of Supply in a RES based Energy System - Søren Dupont Kristensen, Senior Vice President & CEO, Energinet 

Slaidid

  • Varustuskindluse aruande põhijäreldused - Taavi Veskimägi, Eleringi juhatuse esimees 

Slaidid

 

Küsimused/vastused, mida vebinari ajal ei käsitletud:

Küsimus:
Kas poleks mõistlik varustuskindluse seisukohast olla kindel, et enne desünkroniseerimist saadakse valmis Estlink 3 ühendus Soomega? Kas on võimalik, et desünkroniseerimise aega lükatakse edasi kui jääb kahtlus et praegune plaan võib viia üles elektrihindu veelgi kuna investeeringud uutesse tootmisvõimsustesse viibivad?

Vastus:
Vastupidi! Sünkroontöö Venemaaga on täna suurim süsteemne risk Eesti elektrisüsteemi toimimisele ning see risk tuleks maandada nii kiiresti kui võimalik.

Sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sünkroonalaga suurendab Eesti varustuskindlust ning seega ei ole põhjendatud selle edasi lükkamine kuni EstLink 3 valmimiseni. Estlink 3 valmimist ootama jäädes lükkuks sünkroniseerimine mitmeid aastaid edasi. Varustuskindluse seisukohalt on sünkroniseerimine realiseeritav enne 2026. aastat.

Lisaks, mida varem toimub sünkroniseerimine seda varem tekib turule lisateenus, reservide tagamine, mille pakkumisel saavad tootjad täiendava tuluallika. See peaks andma signaali, et uutele investeeringutele on Balti turul ruumi ja vajadust.

Küsimus:
Juhul kui 07.12.2021 Soome ja Eesti vaheline kaabelliin EstLink 2 läheks rikke tõttu tööst välja ning Venemaa tuumajaamad ei suudaks tagada piisavalt tootmisvõimsust. Mis võiks juhtuda?

Vastus:
Balti süsteemihaldurid hoiavad igal ajahetkedel suuremate avariide katmiseks reserve. See tähendab, et reserve on piisavalt, et katta tarbimine ära nii Estlink 2 kui ka NordBalt kaabli (Rootsi ning Leedu vahel, 700 MW) ootamatu väljalülitamise korral. Ka eelmisel nädalal kõrgete hindade ajal olid need reservid olemas ning Balti süsteemihaldurid olid avariideks valmis.

Küsimus:   
Kas alalisvoolu sild Venemaaga oleks mõistlik lahendus peale 2025 aastat?

Vastus:
Sünkroniseerimise projekti tulemusena ei jää Balti riikidel ühendusi Valgevene ja Venemaaga. Nagu ka täna, ei saaks ka tulevikus varustuskindluse seisukohalt kolmandate riikide ühendustega arvestada, kuna pole mingit garantiid, et tipuperioodil kolmandatest riikidest elektrit importida saab. Seda näitasid ka hiljutised tipuhinnad, kui import Venemaalt oli võike või puudus üldse. Saame arvestada üksnes nende partneritega, kellega jagame samu väärtusi.

Küsimus:     
Kas 1000MW juhitavat võimsust on 2030a vaates piisav arvestades pidevat heaolu tõusu ( rohkem tarbijaid, E Autosid, soojuspumpasid jne)? Või kust selline hinnang tuleb?

Vastus:
1000 MW juhitava võimsuse vajadus tuleneb eelkõige elektrisüsteemi juhtimise võimekuse tagamisest erakorraliste stsenaariumite puhul. Seetõttu ei ole vajalik võimsus väga tundlik tarbimise võimalikule kasvule. Hinnang põhineb tänastel prognoosidel 2030. aasta elektrisüsteemi olukorra kohta ning võib seetõttu muutuda, kui tarbimine nii Eestis kui naaberriikides kasvab prognoositust kiiremini.

Üheks eristsenaariumiks võib olla näiteks Baltikumi saarestumine teistest vahelduvvoolu ühendustest, mille korral on vaja võimekust tagada nii tiputarbimine kui ka järgnevate võimalike avariide ohutu lahendamine.

Küsimus:
Olkiluoto 3 osanikud saavad väidetavalt osta enda jaoks tarbitavat elektrit (131 omavalitsust ja elektri suurtarbijad) kulupõhise hinnaga. Kui suur hulk Soome tootmisest osaleb tegelikult nö turul ja kui palju müüb turu kõrvalt enda osanikele?

Vastus:
2020. aastal kaeti umbes 70% Soome aastasest tarbimisest läbi Nord Pooli börsitehingute. Ülejäänud energia vahetati kas bilansihaldurite portfellide siseselt või kahepoolsete lepingutega. Börsilt välja jäänud nõudlus ja pakkumine on võrdsed ning seetõttu on mõju elektribörsi hindadele neutraalne.

Elektrijaama, nagu Olkiluoto 3, kulupõhine hind osanikele sisaldab endas ka kulusid elektrijaama ehitamisele. Sarnaselt on kõigil õigus investeerida oma elektrijaama ehitamisesse (päikesepaneelid katusel) ja oma toodangu ulatuses börsilt elektrit mitte osta.

Küsimus:       
Uute võimsuste rajamine jääb just seadusest tulenevate bürokraatlike tõkete taha nagu näiteks pikad planeerimisprotsessid või ka NIMBY kohtuprotsessid. Samas on investorid valmis rajama uusi taastuvenergiavõimsusi kohe. Kas Elering on edastanud/edastab selge sõnumi ka valitsusele, et tänases olukorras tuleb teha kohe julgemaid otsuseid, et võimaldada kiiresti rajada uusi taastuvenergiavõimsusi? Tänaste seaduste kohaselt ei tule meil uusi võimsusi veel aastaid, jäävad sõnad...

Vastus:
Mistahes turubarjääride eemaldamine on oluline, et tagada varustuskindluse jaoks vajalike investeeringute tegemine elektrisüsteemis, olgu see taastuvenergia, soojuselektrijaamade või muu elektritootja/salvesti turule tulemise võimaldamiseks. Elering on investeerimas Lääne-Eesti elektrivõrku, et võimaldada täiendava tootmisvõimsuse liitumist ning loonud vabade liitumisvõimsuste kaardi, et teha võrguga liitumine tootjatele võimalikult lihtsaks. Töös on ka tegevused, et soodustada meretuuleparkide ehitamist Eesti vetesse.

Küsimus:
Eesti LOLE, st. 9 h, on Euroopa üks kõige suuremaid. Miks see nii kõrge on? Euroopa keskmine on ca poole väiksem.

Vastus:
Varustuskindluse norm, mis Eestis on 9 katkestustundi (LOLE) aastas, sõltub nii andmata energia hinnast kui uue tootmisvõimsuse turule tulemise hinnast. Osades riikides on hinnatud andmata energia hind oluliselt suuremaks, kui Eestis. Teistes on eeldatud, et uue investeeringu hind on oluliselt madalam, kui Eestis, näiteks tulenevalt suurest tarbimise juhtimise potentsiaalist. Mida suurem on riigis kehtestatud andmata energia hind või mida väiksem on uue tootmisvõimsuse hind, seda väiksem on varustuskindluse normi lubatud LOLE määr. Eestis on Konkurentsiamet määranud andmata energia hinnaks 7287 €/MWh, mitmetes Euroopa riikides küündib see väärtus aga kõrgemale kui 10 000 €/MWh. Eesti uue tootmisvõimsuse hinnaks on võetud lihttsükliga gaasijaama investeeringu kulu. Lähemalt saab Eesti varustuskindluse normi arvutusest lugeda vastavasisulisest uuringust: https://elering.ee/sites/default/files/2021-10/Varustuskindluse%20standard_2.pdf

Küsimus:     
Kuidas peaks tulevikus selliseid hinnašokke ära hoidma uute taastuvenergiaprojektide lisamine, kui Eesti päikesepargid (300+ MW) tootsid 0 MW ja 330 MW tuuleparke tootsid 25 MW?

Vastus:
Lisaks seminaril esitatud vastusele toob Elering välja, et 7. detsembri tunnil, kus elektrienergia hind oli Soomes ja Balti riikides rohkem kui 1000 €/MWh, toodeti nendes riikides tuule- ja päikeseenergiast kokku umbes 900 MWh elektrienergiat, rohkem kui kolme Auvere elektrijaama jagu.

Peale tiputundide hinna tasuks siinkohal vaadata ka kõiki tipuväliseid tunde päeva jooksul. Tuul ja päike annavad märkimisväärse panuse päeva keskmise hinna langetamisse kuna neid tunde, kus kalleid tipujaamu ei ole vaja kasutada kuna päike ja tuul suudavad mingigi osa katta tuleb järjest enam.

Küsimus:        
Mis on Eleringi hinnang eelmise nädala uudisele, kus Soome Fingrid ütles, et kõrge hinna on tekitanud Rootsi-Norra vaheline võimsuste piiramine?

Vastus:
Elektrihind tekib pakkumise ja nõudluse tasakaalus ning selle kujunemisel on palju erinevaid komponente, mis seda mõjutavad. Eelmise nädala kõrgete hindade tekkimine tuli paljude halbade kokkusattumuste tagajärjel, milleks olid kõrge tarbimine, palju tootmisvõimsusi korraga hoolduses, aga ka igasugune piirang, mis ei lase turul elektrit saata sinna, kus on hind kõige kõrgem ja kus seda kõige rohkem vaja on.

Rootsi-Norra- vaheline võimsuste piiramine võis küll mõnel tunnil Eesti elektrihinda mõjutada, kuid enamikul tundidest oli Soome-Rootsi ja Leedu-Rootsi ühendused maksimaalselt kasutuses ja hinnaerinevus Baltikumi ja Skandinaavia vahel ei tekkinud Norra ja Rootsi omavahelistest ühendustest.

Samas on kindlasti oluline, et põhjendamatuid piiranguid riikide vahel ei oleks. Vajame rohkem koostööd ja paremat regulatiivset raamistikku Euroopas, mis oleks aluseks riikide koostööle, sealhulgas varustuskindluse tagamise vallas võimalikes kriisiolukordades.

Küsimus:
Kas Elering on hinnanud ülikõrge elektrihinna poliitilist kulukust? Elering võib ju väga korrektselt majanduslikult optimaalselt arvutada , et Eesti VOLL on 8000 €/MWh. Aga kui hind tegelikult sellele tasemele jõuab, on EL-is võimul EKRE-d, majanduslikult optimaalselt turult lahkutakse ning majanduslikult optimaalsed välisühendused suletakse, et koduriigis elektrihinda kontrollida. Kelle ülesanne peaks selliste kalkulatsioonide tegemine olema? Poliitikute?

Vastus:
Nii elektri kui ka paljude teiste kaupade ja teenuste hind võib omada ühiskonnas olulist mõju. Arusaadavalt mõistame, et varasemast kõrgem elektri hind võib tekitada osadele tarbijatele probleeme. Hindadest tulenevad sotsiaalsed probleemid vajavad lahendamist poliitilisel tasemel. Samade probleemide ees on paljud riigid ja erinvad riigid leidnud ning kaalumas erinevaud lahendusi.

Eleringi roll on selles kontekstis eelkõige tagada, et elektrienergia oleks olemas. Eleringi sõnum on, et elektri vaba turg on Eesti elektritarbijale toonud parima võimaliku elektri hinna viimasel kümnendil ning teeb seda ka järgmisel kümnendil, kui vaba turu hinnateket ja uusi investeeringuid soodustada ning turubarjääridega mitte takistada. Avatud turu juurde käib ka olukord, kus suure tarbimise ja paljude avariide tõttu kerkib hind kõrgele, see annab ka olulise signaali uute investeeringute tekkimiseks. Tarbijal peab samas aga olema võimalus soovi korral oma hinnarisk maandada, mis elektriturul on võimalik fikseeritud hinnaga lepingut kasutades.

Eleringi iga-aastane varustuskindluse konverents toimus 2020. aastal digitaalselt 3. detsembril.

Päevakava:

  • Taavi Veskimägi, Eleringi juhatuse esimees - varustuskindluse aruande põhijäreldused. Slaidid
  • Thor-Sten Vertmann, Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku kabinetiliige  - varustuskindlusest Euroopa Liidu 2030 eesmärkide kontekstis
  • Jukka Ruusunen, Soome elektrisüsteemihalduri Fingridi president ja tegevjuht  -  Soome teel kliimaneutraalsuse poole (Finland is on its way to climate neutrality). Slaidid (inglise keeles)

Konverentsi salvestus:

 

Vaata ka novembris toimunud varustuskindluse vebinare, mis selgitasid lähemalt lahti varustuskindluse normi, Euroopa varustuskindluse analüüsi ja võimsusmehhanismi:

Varustuskindluse vebinarid


Kuula ja loe Vikerraadio intervjuud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Timo Tatariga saates Uudis+, mis käsitles Eleringi varustuskindluse aruannet 2020 ja varustuskindluse teemat üldiselt:

Eleringi iga-aastane energeetikateemadele pühendatud hommikukonverents toimub Tallinnas, Radisson Blu Sky hotellis (Rävala pst) 20. juunil 2019 kell 10-12.30.
 

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi võtab kokku varustuskindluse aruande põhijäreldused. ENTSO-E süsteemi arendamise komitee juht Dimitrios Chaniotis annab ülevaate üleeuroopalise tootmispiisavuse prognoosi (Mid-term Adequacy Forecast) koostamisest ning Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraadi spetsialist Matt Wieckowski räägib riigiaabi reeglite rakendamisest võimsusmehhanismide puhul.

Ajakava:

  9.30   - kogunemine ja kohv

10.00   - avasõnad

10.10   - varustuskindluse aruande põhijäreldused, Taavi Veskimägi, Elering

10.45   - üle-euroopaline tootmispiisavuse hinnang, Dimitrios Chaniotis, ENTSO-E

11.15   - riigiabi reeglid võimsusmehhanismide rakendamisel, Matt Wieckowski, DG Comp


Konverentsi materjalid

Videod esitlustest:

2018. varustuskindluse konverents toimus Tallinnas, Hotel Nordic Forumis 12. juunil 2018 kell 10-12.30.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi võttis kokku varustuskindluse aruande põhijäreldused. Euroopa Komisjoni energeetika peadirektoraadi elektri ja gaasi hugiturgude üksuse juht Florian Ermacora rääkis võimalikest regulatsiooni muudatustest pärast rohelise energia paketi rakendamist ning energiatootja Fortumi Head of Hedging and Pricing Mats Persson käsitles uute elektrijaamade rajamise väljavaateid Põhjamaade-Balti elektriturul tootja vaatepunktist. 

Varustuskindluse aruanne 2018

 

Esitlused:

Taavi Veskimägi
Mats Persson

6. juunil 2017 toimus iga-aastane Eleringi varustuskindluse konverents. 

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi andis konverentsil ülevaate tänavuse varustuskindluse aruande põhijäreldustest. Euroopa Komisjoni esindajana võttis sõna Oliver Koch, (DG ENER, gaasi ja energia hulgituru allüksuse juht), kes rääkis Euroopa energiasüsteemi tulevikust. Taani ühendsüsteemihalduri Energinet energiaturgude arendamise osakonna juht Klaus Thostrup kõneles taastuvenergia integreerimisest võrku, seda toetavast turukorraldusest ning mõjudest varustuskindlusele.

Konverentsi materjalid:

Varustuskindluse aruanne 2017

Esitlused:

4079.JPG

 4095.JPG

4104.JPG

VARUSTUSKINDLUSE KONVERENTS

14. detsembril 2021 toimus Eleringi iga-aastane varustuskindluse konverents. Vaata salvestust:

 

Konverentsi päevakava

  • The role of offshore renewables in secure, sustainable and integrated EU energy systems – Catharina Sikow-Magny, Director of Green Transition and Energy System Integration, European Commission

  • Security of Supply in a RES based Energy System - Søren Dupont Kristensen, Senior Vice President & CEO, Energinet 

Slaidid

  • Varustuskindluse aruande põhijäreldused - Taavi Veskimägi, Eleringi juhatuse esimees 

Slaidid

 

Küsimused/vastused, mida vebinari ajal ei käsitletud:

Küsimus:
Kas poleks mõistlik varustuskindluse seisukohast olla kindel, et enne desünkroniseerimist saadakse valmis Estlink 3 ühendus Soomega? Kas on võimalik, et desünkroniseerimise aega lükatakse edasi kui jääb kahtlus et praegune plaan võib viia üles elektrihindu veelgi kuna investeeringud uutesse tootmisvõimsustesse viibivad?

Vastus:
Vastupidi! Sünkroontöö Venemaaga on täna suurim süsteemne risk Eesti elektrisüsteemi toimimisele ning see risk tuleks maandada nii kiiresti kui võimalik.

Sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sünkroonalaga suurendab Eesti varustuskindlust ning seega ei ole põhjendatud selle edasi lükkamine kuni EstLink 3 valmimiseni. Estlink 3 valmimist ootama jäädes lükkuks sünkroniseerimine mitmeid aastaid edasi. Varustuskindluse seisukohalt on sünkroniseerimine realiseeritav enne 2026. aastat.

Lisaks, mida varem toimub sünkroniseerimine seda varem tekib turule lisateenus, reservide tagamine, mille pakkumisel saavad tootjad täiendava tuluallika. See peaks andma signaali, et uutele investeeringutele on Balti turul ruumi ja vajadust.

Küsimus:
Juhul kui 07.12.2021 Soome ja Eesti vaheline kaabelliin EstLink 2 läheks rikke tõttu tööst välja ning Venemaa tuumajaamad ei suudaks tagada piisavalt tootmisvõimsust. Mis võiks juhtuda?

Vastus:
Balti süsteemihaldurid hoiavad igal ajahetkedel suuremate avariide katmiseks reserve. See tähendab, et reserve on piisavalt, et katta tarbimine ära nii Estlink 2 kui ka NordBalt kaabli (Rootsi ning Leedu vahel, 700 MW) ootamatu väljalülitamise korral. Ka eelmisel nädalal kõrgete hindade ajal olid need reservid olemas ning Balti süsteemihaldurid olid avariideks valmis.

Küsimus:   
Kas alalisvoolu sild Venemaaga oleks mõistlik lahendus peale 2025 aastat?

Vastus:
Sünkroniseerimise projekti tulemusena ei jää Balti riikidel ühendusi Valgevene ja Venemaaga. Nagu ka täna, ei saaks ka tulevikus varustuskindluse seisukohalt kolmandate riikide ühendustega arvestada, kuna pole mingit garantiid, et tipuperioodil kolmandatest riikidest elektrit importida saab. Seda näitasid ka hiljutised tipuhinnad, kui import Venemaalt oli võike või puudus üldse. Saame arvestada üksnes nende partneritega, kellega jagame samu väärtusi.

Küsimus:     
Kas 1000MW juhitavat võimsust on 2030a vaates piisav arvestades pidevat heaolu tõusu ( rohkem tarbijaid, E Autosid, soojuspumpasid jne)? Või kust selline hinnang tuleb?

Vastus:
1000 MW juhitava võimsuse vajadus tuleneb eelkõige elektrisüsteemi juhtimise võimekuse tagamisest erakorraliste stsenaariumite puhul. Seetõttu ei ole vajalik võimsus väga tundlik tarbimise võimalikule kasvule. Hinnang põhineb tänastel prognoosidel 2030. aasta elektrisüsteemi olukorra kohta ning võib seetõttu muutuda, kui tarbimine nii Eestis kui naaberriikides kasvab prognoositust kiiremini.

Üheks eristsenaariumiks võib olla näiteks Baltikumi saarestumine teistest vahelduvvoolu ühendustest, mille korral on vaja võimekust tagada nii tiputarbimine kui ka järgnevate võimalike avariide ohutu lahendamine.

Küsimus:
Olkiluoto 3 osanikud saavad väidetavalt osta enda jaoks tarbitavat elektrit (131 omavalitsust ja elektri suurtarbijad) kulupõhise hinnaga. Kui suur hulk Soome tootmisest osaleb tegelikult nö turul ja kui palju müüb turu kõrvalt enda osanikele?

Vastus:
2020. aastal kaeti umbes 70% Soome aastasest tarbimisest läbi Nord Pooli börsitehingute. Ülejäänud energia vahetati kas bilansihaldurite portfellide siseselt või kahepoolsete lepingutega. Börsilt välja jäänud nõudlus ja pakkumine on võrdsed ning seetõttu on mõju elektribörsi hindadele neutraalne.

Elektrijaama, nagu Olkiluoto 3, kulupõhine hind osanikele sisaldab endas ka kulusid elektrijaama ehitamisele. Sarnaselt on kõigil õigus investeerida oma elektrijaama ehitamisesse (päikesepaneelid katusel) ja oma toodangu ulatuses börsilt elektrit mitte osta.

Küsimus:       
Uute võimsuste rajamine jääb just seadusest tulenevate bürokraatlike tõkete taha nagu näiteks pikad planeerimisprotsessid või ka NIMBY kohtuprotsessid. Samas on investorid valmis rajama uusi taastuvenergiavõimsusi kohe. Kas Elering on edastanud/edastab selge sõnumi ka valitsusele, et tänases olukorras tuleb teha kohe julgemaid otsuseid, et võimaldada kiiresti rajada uusi taastuvenergiavõimsusi? Tänaste seaduste kohaselt ei tule meil uusi võimsusi veel aastaid, jäävad sõnad...

Vastus:
Mistahes turubarjääride eemaldamine on oluline, et tagada varustuskindluse jaoks vajalike investeeringute tegemine elektrisüsteemis, olgu see taastuvenergia, soojuselektrijaamade või muu elektritootja/salvesti turule tulemise võimaldamiseks. Elering on investeerimas Lääne-Eesti elektrivõrku, et võimaldada täiendava tootmisvõimsuse liitumist ning loonud vabade liitumisvõimsuste kaardi, et teha võrguga liitumine tootjatele võimalikult lihtsaks. Töös on ka tegevused, et soodustada meretuuleparkide ehitamist Eesti vetesse.

Küsimus:
Eesti LOLE, st. 9 h, on Euroopa üks kõige suuremaid. Miks see nii kõrge on? Euroopa keskmine on ca poole väiksem.

Vastus:
Varustuskindluse norm, mis Eestis on 9 katkestustundi (LOLE) aastas, sõltub nii andmata energia hinnast kui uue tootmisvõimsuse turule tulemise hinnast. Osades riikides on hinnatud andmata energia hind oluliselt suuremaks, kui Eestis. Teistes on eeldatud, et uue investeeringu hind on oluliselt madalam, kui Eestis, näiteks tulenevalt suurest tarbimise juhtimise potentsiaalist. Mida suurem on riigis kehtestatud andmata energia hind või mida väiksem on uue tootmisvõimsuse hind, seda väiksem on varustuskindluse normi lubatud LOLE määr. Eestis on Konkurentsiamet määranud andmata energia hinnaks 7287 €/MWh, mitmetes Euroopa riikides küündib see väärtus aga kõrgemale kui 10 000 €/MWh. Eesti uue tootmisvõimsuse hinnaks on võetud lihttsükliga gaasijaama investeeringu kulu. Lähemalt saab Eesti varustuskindluse normi arvutusest lugeda vastavasisulisest uuringust: https://elering.ee/sites/default/files/2021-10/Varustuskindluse%20standard_2.pdf

Küsimus:     
Kuidas peaks tulevikus selliseid hinnašokke ära hoidma uute taastuvenergiaprojektide lisamine, kui Eesti päikesepargid (300+ MW) tootsid 0 MW ja 330 MW tuuleparke tootsid 25 MW?

Vastus:
Lisaks seminaril esitatud vastusele toob Elering välja, et 7. detsembri tunnil, kus elektrienergia hind oli Soomes ja Balti riikides rohkem kui 1000 €/MWh, toodeti nendes riikides tuule- ja päikeseenergiast kokku umbes 900 MWh elektrienergiat, rohkem kui kolme Auvere elektrijaama jagu.

Peale tiputundide hinna tasuks siinkohal vaadata ka kõiki tipuväliseid tunde päeva jooksul. Tuul ja päike annavad märkimisväärse panuse päeva keskmise hinna langetamisse kuna neid tunde, kus kalleid tipujaamu ei ole vaja kasutada kuna päike ja tuul suudavad mingigi osa katta tuleb järjest enam.

Küsimus:        
Mis on Eleringi hinnang eelmise nädala uudisele, kus Soome Fingrid ütles, et kõrge hinna on tekitanud Rootsi-Norra vaheline võimsuste piiramine?

Vastus:
Elektrihind tekib pakkumise ja nõudluse tasakaalus ning selle kujunemisel on palju erinevaid komponente, mis seda mõjutavad. Eelmise nädala kõrgete hindade tekkimine tuli paljude halbade kokkusattumuste tagajärjel, milleks olid kõrge tarbimine, palju tootmisvõimsusi korraga hoolduses, aga ka igasugune piirang, mis ei lase turul elektrit saata sinna, kus on hind kõige kõrgem ja kus seda kõige rohkem vaja on.

Rootsi-Norra- vaheline võimsuste piiramine võis küll mõnel tunnil Eesti elektrihinda mõjutada, kuid enamikul tundidest oli Soome-Rootsi ja Leedu-Rootsi ühendused maksimaalselt kasutuses ja hinnaerinevus Baltikumi ja Skandinaavia vahel ei tekkinud Norra ja Rootsi omavahelistest ühendustest.

Samas on kindlasti oluline, et põhjendamatuid piiranguid riikide vahel ei oleks. Vajame rohkem koostööd ja paremat regulatiivset raamistikku Euroopas, mis oleks aluseks riikide koostööle, sealhulgas varustuskindluse tagamise vallas võimalikes kriisiolukordades.

Küsimus:
Kas Elering on hinnanud ülikõrge elektrihinna poliitilist kulukust? Elering võib ju väga korrektselt majanduslikult optimaalselt arvutada , et Eesti VOLL on 8000 €/MWh. Aga kui hind tegelikult sellele tasemele jõuab, on EL-is võimul EKRE-d, majanduslikult optimaalselt turult lahkutakse ning majanduslikult optimaalsed välisühendused suletakse, et koduriigis elektrihinda kontrollida. Kelle ülesanne peaks selliste kalkulatsioonide tegemine olema? Poliitikute?

Vastus:
Nii elektri kui ka paljude teiste kaupade ja teenuste hind võib omada ühiskonnas olulist mõju. Arusaadavalt mõistame, et varasemast kõrgem elektri hind võib tekitada osadele tarbijatele probleeme. Hindadest tulenevad sotsiaalsed probleemid vajavad lahendamist poliitilisel tasemel. Samade probleemide ees on paljud riigid ja erinvad riigid leidnud ning kaalumas erinevaud lahendusi.

Eleringi roll on selles kontekstis eelkõige tagada, et elektrienergia oleks olemas. Eleringi sõnum on, et elektri vaba turg on Eesti elektritarbijale toonud parima võimaliku elektri hinna viimasel kümnendil ning teeb seda ka järgmisel kümnendil, kui vaba turu hinnateket ja uusi investeeringuid soodustada ning turubarjääridega mitte takistada. Avatud turu juurde käib ka olukord, kus suure tarbimise ja paljude avariide tõttu kerkib hind kõrgele, see annab ka olulise signaali uute investeeringute tekkimiseks. Tarbijal peab samas aga olema võimalus soovi korral oma hinnarisk maandada, mis elektriturul on võimalik fikseeritud hinnaga lepingut kasutades.

Eleringi iga-aastane varustuskindluse konverents toimus 2020. aastal digitaalselt 3. detsembril.

Päevakava:

  • Taavi Veskimägi, Eleringi juhatuse esimees - varustuskindluse aruande põhijäreldused. Slaidid
  • Thor-Sten Vertmann, Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku kabinetiliige  - varustuskindlusest Euroopa Liidu 2030 eesmärkide kontekstis
  • Jukka Ruusunen, Soome elektrisüsteemihalduri Fingridi president ja tegevjuht  -  Soome teel kliimaneutraalsuse poole (Finland is on its way to climate neutrality). Slaidid (inglise keeles)

Konverentsi salvestus:

 

Vaata ka novembris toimunud varustuskindluse vebinare, mis selgitasid lähemalt lahti varustuskindluse normi, Euroopa varustuskindluse analüüsi ja võimsusmehhanismi:

Varustuskindluse vebinarid


Kuula ja loe Vikerraadio intervjuud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Timo Tatariga saates Uudis+, mis käsitles Eleringi varustuskindluse aruannet 2020 ja varustuskindluse teemat üldiselt:

Eleringi iga-aastane energeetikateemadele pühendatud hommikukonverents toimub Tallinnas, Radisson Blu Sky hotellis (Rävala pst) 20. juunil 2019 kell 10-12.30.
 

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi võtab kokku varustuskindluse aruande põhijäreldused. ENTSO-E süsteemi arendamise komitee juht Dimitrios Chaniotis annab ülevaate üleeuroopalise tootmispiisavuse prognoosi (Mid-term Adequacy Forecast) koostamisest ning Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraadi spetsialist Matt Wieckowski räägib riigiaabi reeglite rakendamisest võimsusmehhanismide puhul.

Ajakava:

  9.30   - kogunemine ja kohv

10.00   - avasõnad

10.10   - varustuskindluse aruande põhijäreldused, Taavi Veskimägi, Elering

10.45   - üle-euroopaline tootmispiisavuse hinnang, Dimitrios Chaniotis, ENTSO-E

11.15   - riigiabi reeglid võimsusmehhanismide rakendamisel, Matt Wieckowski, DG Comp


Konverentsi materjalid

Videod esitlustest:

2018. varustuskindluse konverents toimus Tallinnas, Hotel Nordic Forumis 12. juunil 2018 kell 10-12.30.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi võttis kokku varustuskindluse aruande põhijäreldused. Euroopa Komisjoni energeetika peadirektoraadi elektri ja gaasi hugiturgude üksuse juht Florian Ermacora rääkis võimalikest regulatsiooni muudatustest pärast rohelise energia paketi rakendamist ning energiatootja Fortumi Head of Hedging and Pricing Mats Persson käsitles uute elektrijaamade rajamise väljavaateid Põhjamaade-Balti elektriturul tootja vaatepunktist. 

Varustuskindluse aruanne 2018

 

Esitlused:

Taavi Veskimägi
Mats Persson

6. juunil 2017 toimus iga-aastane Eleringi varustuskindluse konverents. 

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi andis konverentsil ülevaate tänavuse varustuskindluse aruande põhijäreldustest. Euroopa Komisjoni esindajana võttis sõna Oliver Koch, (DG ENER, gaasi ja energia hulgituru allüksuse juht), kes rääkis Euroopa energiasüsteemi tulevikust. Taani ühendsüsteemihalduri Energinet energiaturgude arendamise osakonna juht Klaus Thostrup kõneles taastuvenergia integreerimisest võrku, seda toetavast turukorraldusest ning mõjudest varustuskindlusele.

Konverentsi materjalid:

Varustuskindluse aruanne 2017

Esitlused:

4079.JPG

 4095.JPG

4104.JPG