Liigu edasi põhisisu juurde

Põhivõrgu selgroo moodustavad võimsad suurte elektrikoguste ülekandmiseks mõeldud 330 kV õhuliinid, kuid kõige enam on võrgus 110 kV õhuliine, mis tagavad elektri jõudmise piirkondadesse. Lisaks on põhivõrgus üks 220 kV õhuliin, mitmed maakaabelliinid (põhiliselt Tallinnas) ja merekaablid, sealhulgas Eesti ja Soome vaheliste alalisvooluühenduste EstLinkide merekaablid. Põhivõrgu liinide jaotus pingeklasside ja tüübi järgi on järgmine:

  • 1697 kilomeetrit 330 kV liine;
  • 158 kilomeetrit 220 kV liine;
  • 3493 kilomeetrit 110 kV liine;
  • 58 kilomeetrit 35 kV liine.

Liinide paiknemise kohta annab infot elektri põhivõrgu kaart.

Õhuliinid

Õhuliini pingeklassi kohta annavad esmast infot mastid. Mida kõrgem pinge, seda suuremad ja kõrgemad on mastid.

Mastide võrdlus

Liini pingeklassi on visuaalsel vaatlusel lihtne määrata isolaatorite arvu järgi isolaatorketis. Mida rohkem on isolaatoreid, seda kõrgem on pinge.

Liini pinge Isolaatorketi pikkus Isolaatorite arv ketis
110 kV Ligikaudu 1 meeter 7 - 8
220 kV Ligikaudu 2 meetrit 14 - 16
330 kV Ligikaudu 3 meetrit 20 - 28

Kõrgepingeliini ja masti elementidest annab ülevaate järgnev joonis.

Masti elemendid_0.png

Kaabelliinid

Eleringile kuulub Eestis üle 100 km kaabelliine, millest

  • ca 64 km on 110 kV maakaableid;
  • ca 51 km on 35 kV merekaableid.

Lisaks opereerib Elering Eesti ja Soome vahelisi alalisvooluühendusi EstLink 1 ja EstLink 2. Mõlemad ühendused koosnevad nii maismaal kui meres kulgevast kaablist.

 

Kaitsevöönd

Kaitsevöönd on erinevaid elektripaigaldisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamiseks on kitsendatud ala kasutamisvõimalusi. Kaitsevööndi ulatus sõltub elektripaigaldise pingest.

Õhuliini kaitsevöönd

Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid ning mille ulatus mõlemal pool liini telge on 110 kV pingega liinide korral 25 meetrit ning 220 kV ja 330 kV pingega liinide korral 40 meetrit.

 110 kV kaitsevöönd_0.png

 

330 kV kaitsevöönd_0.png

Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd

Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

Veekaabelliini kaitsevöönd

Veekaabelliini kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev veepinnast põhjani ulatuv veeruum, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest meres 100 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

Laevatatavate siseveekogude veepinna kohal asuva õhuliini kaitsevöönd

Laevatatavate siseveekogude veepinna kohal asuva õhuliini kaitsevöönd on piki liini kulgev õhuruum, mida mõlemalt poolt liini piiravad liini äärmistest juhtmetest 100 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

Alajaamade ja jaotusseadmete kaitsevöönd

Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

Piirangud ja ohud liini kaitsevööndis tegutsemisel

Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud:

  • tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele;
  • põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni või tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda;
  • korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini kaitsevööndis massiüritusi.

Elektripaigaldise omaniku loata on keelatud:

  • ehitada, ladustada jäätmeid, materjale ja aineid;
  • teha mis tahes kaeve-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-ja maaparandustöid;
  • teha tuld, istutada ning langetada puid;
  • sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri;
  • ehitada traattarasid ning rajada loomade joogikohti;
  • maakaabelliinide kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit ning ladustada ja teisaldada raskusi.

Elektripaigaldise kaitsevööndis oleva maa-ala, õhuruumi või veekogu valdaja peab lubama elektripaigaldise omanikul korraldada elektripaigaldise ja selle kaitsevööndi hooldustöid. Hooldustööde toimumisajast ning kestvusest teavitatakse maaomanikke ette.

Elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsev isik peab vältima elektripaigaldise kahjustamist või kahjustumise ohu tekkimist. Elektripaigaldise kahjustamise või selle ohu korral tuleb rakendada abinõusid edasise kahju tekkimise vastu ja viivitamata teavitada tekkinud olukorrast elektripaigaldise omanikku.


Tegutsemine liinide kaitsevööndis on reguleeritud Ehitusseadustiku §-de 70 ja 77 ja majandus- ja taristuministri määrusega.

Põllukultuuride ja kultuurkarjamaade kastmine

Kastmisseadmed peavad olema paigaldatud selliselt, et oleks välistatud veejoa sattumine juhtmetele lähemale kui 5 meetrit.

Maavarade kaevandamine ja kuivenduskraavide rajamine

Antud tegevuse teostamiseks tuleb kindlasti esitada taotlus elektripaigaldise kaitsevööndis töötamiseks. Kruusa- või liivakarjääride rajamisel tuleb kaitsevööndis töötamise loa saamiseks tagada:

  • ohutus töömasinate ja mehhanismidega töötamisel;
  • juurdepääs mastidele hooldustehnikaga nii kaevetööde ajal kui ka pärast seda;
  • masti maanduspaigaldiste säilivus ja terviklikkus.

Vastava kooskõlastuse taotlemisel palume esitada asjakohased joonised ja skeemid, millest tuleb edasiste tööde käigus kinni pidada.

Puude langetamine kaitsevööndis

Puude langetamiseks kaitsevööndis tuleb Eleringile esitada taotlus elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks. Taotlus tuleb esitada vähemalt 10 päeva enne planeeritud tegevuse alustamist aadressil info@elering.ee.

Pärast taotluse esitamist võtab maaomanikuga hiljemalt 10 päeva jooksul ühendust piirkonna käidukorraldaja, kellel tuleb veenduda, et kavandatud töö tegemine on ohutu. Peale võimalike ohtude selgitamist ning ohutute töömeetodite tutvustamist, väljastab käidukorraldaja loa elektripaigaldise kaitsevööndis töötamiseks.

Enne puu langetamist tuleb veenduda, et tööd on tehnoloogiliselt läbi mõeldud ja ettevaatusabinõud tarvitusele võetud. Puu tuleb langetada kas piki liini või metsa, st liinile vastupidises suunas. Liini suunas on puude langetamine kategooriliselt keelatud.

Kui siiski juhtub, et puu hakkab langema liini poole, tuleb teha järgmist:

  • lõpetada viivitamatult igasugune tegevus, mis on seotud puu langetamisega;
  • eemalduda puust kiiresti vähemalt 20 meetri kaugusele vältides astumist, mil mõlemad jalad üheaegselt puudutavad maapinda (nii on võimalik vältida sammupinge alla sattumist);
  • kui puu sattus juhtmele nii lähedale, et tekkis lühis või puu jäi juhtmele rippu, tuleb sellest viivitamatult teavitada Eleringi liinide käidukorraldajat (kontakttelefoni leiab elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsemise loalt);
  • vältida igasugust lähenemist puule, ka sae päästmise eesmärgil;
  • oodata elektriala asjatundjate saabumist, kes juhtmelt puu eemaldavad.

Metsamaterjali kokkuveol ja ladustamisel tuleb jälgida, et tõstemasinate ja koormatega liikumine ei oleks ohtlik.

Põlluharimine

Põllutöömasinatega töötamisel liinide kaitsevööndis mingeid piiranguid ei ole. Juhtmete all ja neile lähemal kui 5 meetrit tuleb vältida selliste masinate ja mehhanismide kasutamist, mille töökõrgus võib ületada 4,5 meetrit (nt tõstukid, laadurid jms). Eriti ettevaatlik tuleb olla masinatega mastide lähedal liikudes, sest masti tõmmitsatesse takerdumine või mastiga kokkupuude võib luua ohtliku olukorra ja kaasa tuua tekitatud kahjude hüvitamise nõude.

Kui siiski juhtub, et masinaga sattutakse juhtmetele ohtlikult lähedale ja on toimunud ülelöök või masin sattunud pinge alla, siis tuleb tegutseda järgnevalt:

  • vältida töömasinast väljumist, sest esialgu ollakse nii väljaspool ohtu;
  • kui masin ei ole juhtmesse kinni jäänud, siis üritada eemalduda masinaga esialgsele liikumisele vastassuunas;
  • kui masina rehvid suitsevad või on süttinud, väljuda masinast (hüppega) seda maapinnal olles puudutamata. Seejärel tuleb eemalduda masinast vähemalt 20 meetri kaugusele vältides astumist, kus mõlemad jalad üheaegselt puudutavad maapinda (nii on võimalik vältida sammupinge alla sattumist);
  • teatada juhtunust päästeametile ja kindlustada õnnetuspaigas valve kuni elektriala asjatundjate saabumiseni, et vältida kõrvaliste isikute ohtu sattumist.Ehitamine
  • Ehitiste rajamisel liinide kaitsevööndisse tuleb võimalike edaspidiste arusaamatuste vältimiseks kõik kooskõlastused saada ja küsimused lahendada planeeringute ja projektide koostamise ning kooskõlastamise käigus. Selleks palume juba planeerimise algetapis pöörduda vastava piirkonna käidukorraldaja poole.

Ehitamine

Ehitiste rajamisel liinide kaitsevööndisse tuleb võimalike edaspidiste arusaamatuste vältimiseks kõik kooskõlastused saada ja küsimused lahendada planeeringute ja projektide koostamise ning kooskõlastamise käigus. Selleks palume juba planeerimise algetapis pöörduda vastava piirkonna käidukorraldaja poole.

 

Selleks, et Eesti elektrisüsteem tervikuna toimiks ja igal ajahetkel oleks tagatud tarbijatele nõuetekohase kvaliteediga elektrivarustus, teostab Elering oma liinidel ja nende kaitsevööndites järgmisi töid:

  • Liinide korralised ülevaatused võimalike defektide avastamiseks ja taimestiku kasvu registreerimiseks, mida viiakse läbi jalgsi.
  • Liinide erakorralised ülevaatused rikkekohtade avastamiseks, mida reeglina viiakse läbi jalgsi, kuid erakorraliste ilmastikunähtuste korral ka õhust helikopterilt või väikelennukilt.
  • Hooldustööd liinide kaitsevööndites — võsa langetamine, liinikoridoride laiendamine, plaanilised tehnilised hooldustööd (isolaatorite vahetamine, mastide ja juhtmete korrastamine/remontimine jne).
  • Rikete ja defektide kõrvaldamine — liinile langenud puude eemaldamine koos juhtme parandamise või asendamisega, korralise ülevaatuse käigus avastatud ohtlike defektide kõrvaldamine.
  • Liinide renoveerimine — juhtmete vahetamine, piksekaitsetrossi vahetamine, kiudoptilise trossi paigaldamine, isolaatorite vahetamine jmt.

Liinikoridoride laiendamine

Liinikoridoride hooldus seisneb perioodilises võsa lõikamises ja liinikoridoride laiendamises kaitsevööndi ulatuses, et oleks välistatud kaitsevööndis kasvavate puude langemine juhtmetele.

Liinikoridoride laiendamise kord, kui töö teostab Elering:

Eleringi poolt hankemenetluse teel leitud töövõtja:

  • teavitab kinnistuomanikku eelseisvatest töödest kinnistul, mis seisneb liini kaitsevööndi piiride ja kinnistu piiride märgistamises, liini kaitsevööndisse jääva metsa inventeerimises ja raiumisele kuuluva puidu mahu (tm) hindamises ning raadamisele kuuluva metsamaa pindala (ha) määramises
  • teostab metsa hindamise ning raadamisele kuuluva metsa pindala määramise
  • vormistab metsateatised ja toimetab need koos kokkuleppe vormiga kinnistu omanikule
  • selgitab kinnistu omanikule nimetatud dokumentide vajalikkust ja juhendab kinnistuomanikku kokkuleppe vormistamisel
  • toimetab allkirjastatud metsateatised Keskkonnaametisse
  • komplekteerib allkirjastatud kokkulepped ja metsateatiste koopiad ning toimetab need Eleringi vastava piirkonna käidukorraldajale

Elering korraldab hanke töövõtja leidmiseks, kes teostaks metsaraie kinnistul vastavalt metsatööde heale tavale ja Eleringi ning kinnistu omaniku vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppele

Eleringi poolt hankemenetluse teel leitud töövõtja:

  • teavitab kinnistu omanikku tööde algusest ja orienteeruvast tööde lõpetamise ajast
  • teostab liinikoridori laiendustööd (puude langetamine, laasimine, sortimenti lõikamine ja väljavedu kinnistu piires kinnistu omaniku poolt näidatud kohta) vastavalt kinnistu omaniku ja Eleringi vahel sõlmitud kokkuleppele
  • esitab kinnistu omanikule allkirjastamiseks kinnituse tööde lõpetamise kohta
  • kinnistu omanik kontrollib tööde mahtu ja kvaliteeti ning allkirjastab tööde lõpetamise kinnituse

Liinikoridoride laiendamise kord, kui töö teostab kinnistu omanik:

Elering tutvustab kinnistuomanikule võimalusi, nõudmisi, ohte ja töö eest tasu maksmise piirhinda ning töövõtulepingu tingimusi.

Kinnistu omanik (FIE) või tema poolt volitatud ettevõtja:

  • allkirjastab Eleringiga töövõtulepingu
  • esitab taotluse liini kaitsevööndis töötamiseks
  • teostab liinikoridori laiendustööd
  • teostab koos Eleringi esindajaga langetatud metsamaterjali mahu määramise, juhul kui seda ei tehtud metsa hindamise käigus
  • peale tööde lõpetamist vormistab tööde üleandmise-vastuvõtmise akti
  • esitab Eleringile arve tööde eest tasu saamiseks vastavalt töövõtulepingu tingimustele

Elering kannab tehtud töö eest tasu kinnistuomaniku arveldusarvele.

Kooskõlastused

Eleringiga tuleb kooskõlastada Eleringile kuuluva elektripaigaldise kaitsevööndis töötamine, Eesti teedel liikuvad ja Eleringi liinialuseid läbivad suuregabariidilised veosed, mis on kõrgemad kui 4,5 m ning piirkondlkud detailplaneeringud.

Taotlusvormid ja kooskõlastused

  • Mastidele ronimine on kategooriliselt keelatud, see on eluohtlik.
  • Tuulelohede ja sellesarnaste lennuvahendite lennutamine õhuliinide läheduses on ohtlik lennutaja elule ja tervisele.
  • Märgates liinikoridori servas liini poole tugevalt kaldu olevat puud, teatage sellest liini valdajat. 
  • Tormide ning äikesetrombide ajal ja järgselt tuleb õhuliinide lähedal liikudes olla äärmiselt ettevaatlik, kuna mastilt võib olla langenud juhe või piksekaitsetross. Allalangenud juhtmete (trosside) puudutamine on kategooriliselt keelatud ja nendele lähenemine vähem kui 10 meetri kauguselt on ohtlik. Kui leiate mastilt allalangenud juhtme (piksekaitsetrossi), siis teatage sellest viivitamatult Päästeametile telefoninumbril 112. Kui tegemist on kohaga, kus liigub rohkem inimesi, korraldage ohupiirkonnas valve kuni asjatundjate saabumiseni.
  • Kui juhtmetele on kleepunud märg lumi või on tekkinud jäide ning juhtmed on teele või maapinnale ohtlikult lähedal, tuleks loobuda nende alt läbi minekust ja teavitada nähtust liinivaldajat.

Eleringi kontakttelefon on 715 1222, väljaspool tööaega palume jätta teate aadressile info@elering.ee. Hädaolukordades palume võtta ühendust Päästeametiga.

 

Vastavalt asjaõigusseadusele on maaomanikul õigus taotleda tehnovõrkude ja -rajatiste talumise eest tasu. Loe lähemalt talumistasu kohta. 

Kaitsevöönd

Kaitsevöönd on erinevaid elektripaigaldisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamiseks on kitsendatud ala kasutamisvõimalusi. Kaitsevööndi ulatus sõltub elektripaigaldise pingest.

Õhuliini kaitsevöönd

Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid ning mille ulatus mõlemal pool liini telge on 110 kV pingega liinide korral 25 meetrit ning 220 kV ja 330 kV pingega liinide korral 40 meetrit.

 110 kV kaitsevöönd_0.png

 

330 kV kaitsevöönd_0.png

Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd

Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

Veekaabelliini kaitsevöönd

Veekaabelliini kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev veepinnast põhjani ulatuv veeruum, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest meres 100 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

Laevatatavate siseveekogude veepinna kohal asuva õhuliini kaitsevöönd

Laevatatavate siseveekogude veepinna kohal asuva õhuliini kaitsevöönd on piki liini kulgev õhuruum, mida mõlemalt poolt liini piiravad liini äärmistest juhtmetest 100 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

Alajaamade ja jaotusseadmete kaitsevöönd

Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

Piirangud ja ohud liini kaitsevööndis tegutsemisel

Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud:

  • tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele;
  • põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni või tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda;
  • korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini kaitsevööndis massiüritusi.

Elektripaigaldise omaniku loata on keelatud:

  • ehitada, ladustada jäätmeid, materjale ja aineid;
  • teha mis tahes kaeve-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-ja maaparandustöid;
  • teha tuld, istutada ning langetada puid;
  • sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri;
  • ehitada traattarasid ning rajada loomade joogikohti;
  • maakaabelliinide kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit ning ladustada ja teisaldada raskusi.

Elektripaigaldise kaitsevööndis oleva maa-ala, õhuruumi või veekogu valdaja peab lubama elektripaigaldise omanikul korraldada elektripaigaldise ja selle kaitsevööndi hooldustöid. Hooldustööde toimumisajast ning kestvusest teavitatakse maaomanikke ette.

Elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsev isik peab vältima elektripaigaldise kahjustamist või kahjustumise ohu tekkimist. Elektripaigaldise kahjustamise või selle ohu korral tuleb rakendada abinõusid edasise kahju tekkimise vastu ja viivitamata teavitada tekkinud olukorrast elektripaigaldise omanikku.


Tegutsemine liinide kaitsevööndis on reguleeritud Ehitusseadustiku §-de 70 ja 77 ja majandus- ja taristuministri määrusega.

Põllukultuuride ja kultuurkarjamaade kastmine

Kastmisseadmed peavad olema paigaldatud selliselt, et oleks välistatud veejoa sattumine juhtmetele lähemale kui 5 meetrit.

Maavarade kaevandamine ja kuivenduskraavide rajamine

Antud tegevuse teostamiseks tuleb kindlasti esitada taotlus elektripaigaldise kaitsevööndis töötamiseks. Kruusa- või liivakarjääride rajamisel tuleb kaitsevööndis töötamise loa saamiseks tagada:

  • ohutus töömasinate ja mehhanismidega töötamisel;
  • juurdepääs mastidele hooldustehnikaga nii kaevetööde ajal kui ka pärast seda;
  • masti maanduspaigaldiste säilivus ja terviklikkus.

Vastava kooskõlastuse taotlemisel palume esitada asjakohased joonised ja skeemid, millest tuleb edasiste tööde käigus kinni pidada.

Puude langetamine kaitsevööndis

Puude langetamiseks kaitsevööndis tuleb Eleringile esitada taotlus elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks. Taotlus tuleb esitada vähemalt 10 päeva enne planeeritud tegevuse alustamist aadressil info@elering.ee.

Pärast taotluse esitamist võtab maaomanikuga hiljemalt 10 päeva jooksul ühendust piirkonna käidukorraldaja, kellel tuleb veenduda, et kavandatud töö tegemine on ohutu. Peale võimalike ohtude selgitamist ning ohutute töömeetodite tutvustamist, väljastab käidukorraldaja loa elektripaigaldise kaitsevööndis töötamiseks.

Enne puu langetamist tuleb veenduda, et tööd on tehnoloogiliselt läbi mõeldud ja ettevaatusabinõud tarvitusele võetud. Puu tuleb langetada kas piki liini või metsa, st liinile vastupidises suunas. Liini suunas on puude langetamine kategooriliselt keelatud.

Kui siiski juhtub, et puu hakkab langema liini poole, tuleb teha järgmist:

  • lõpetada viivitamatult igasugune tegevus, mis on seotud puu langetamisega;
  • eemalduda puust kiiresti vähemalt 20 meetri kaugusele vältides astumist, mil mõlemad jalad üheaegselt puudutavad maapinda (nii on võimalik vältida sammupinge alla sattumist);
  • kui puu sattus juhtmele nii lähedale, et tekkis lühis või puu jäi juhtmele rippu, tuleb sellest viivitamatult teavitada Eleringi liinide käidukorraldajat (kontakttelefoni leiab elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsemise loalt);
  • vältida igasugust lähenemist puule, ka sae päästmise eesmärgil;
  • oodata elektriala asjatundjate saabumist, kes juhtmelt puu eemaldavad.

Metsamaterjali kokkuveol ja ladustamisel tuleb jälgida, et tõstemasinate ja koormatega liikumine ei oleks ohtlik.

Põlluharimine

Põllutöömasinatega töötamisel liinide kaitsevööndis mingeid piiranguid ei ole. Juhtmete all ja neile lähemal kui 5 meetrit tuleb vältida selliste masinate ja mehhanismide kasutamist, mille töökõrgus võib ületada 4,5 meetrit (nt tõstukid, laadurid jms). Eriti ettevaatlik tuleb olla masinatega mastide lähedal liikudes, sest masti tõmmitsatesse takerdumine või mastiga kokkupuude võib luua ohtliku olukorra ja kaasa tuua tekitatud kahjude hüvitamise nõude.

Kui siiski juhtub, et masinaga sattutakse juhtmetele ohtlikult lähedale ja on toimunud ülelöök või masin sattunud pinge alla, siis tuleb tegutseda järgnevalt:

  • vältida töömasinast väljumist, sest esialgu ollakse nii väljaspool ohtu;
  • kui masin ei ole juhtmesse kinni jäänud, siis üritada eemalduda masinaga esialgsele liikumisele vastassuunas;
  • kui masina rehvid suitsevad või on süttinud, väljuda masinast (hüppega) seda maapinnal olles puudutamata. Seejärel tuleb eemalduda masinast vähemalt 20 meetri kaugusele vältides astumist, kus mõlemad jalad üheaegselt puudutavad maapinda (nii on võimalik vältida sammupinge alla sattumist);
  • teatada juhtunust päästeametile ja kindlustada õnnetuspaigas valve kuni elektriala asjatundjate saabumiseni, et vältida kõrvaliste isikute ohtu sattumist.Ehitamine
  • Ehitiste rajamisel liinide kaitsevööndisse tuleb võimalike edaspidiste arusaamatuste vältimiseks kõik kooskõlastused saada ja küsimused lahendada planeeringute ja projektide koostamise ning kooskõlastamise käigus. Selleks palume juba planeerimise algetapis pöörduda vastava piirkonna käidukorraldaja poole.

Ehitamine

Ehitiste rajamisel liinide kaitsevööndisse tuleb võimalike edaspidiste arusaamatuste vältimiseks kõik kooskõlastused saada ja küsimused lahendada planeeringute ja projektide koostamise ning kooskõlastamise käigus. Selleks palume juba planeerimise algetapis pöörduda vastava piirkonna käidukorraldaja poole.

 

Selleks, et Eesti elektrisüsteem tervikuna toimiks ja igal ajahetkel oleks tagatud tarbijatele nõuetekohase kvaliteediga elektrivarustus, teostab Elering oma liinidel ja nende kaitsevööndites järgmisi töid:

  • Liinide korralised ülevaatused võimalike defektide avastamiseks ja taimestiku kasvu registreerimiseks, mida viiakse läbi jalgsi.
  • Liinide erakorralised ülevaatused rikkekohtade avastamiseks, mida reeglina viiakse läbi jalgsi, kuid erakorraliste ilmastikunähtuste korral ka õhust helikopterilt või väikelennukilt.
  • Hooldustööd liinide kaitsevööndites — võsa langetamine, liinikoridoride laiendamine, plaanilised tehnilised hooldustööd (isolaatorite vahetamine, mastide ja juhtmete korrastamine/remontimine jne).
  • Rikete ja defektide kõrvaldamine — liinile langenud puude eemaldamine koos juhtme parandamise või asendamisega, korralise ülevaatuse käigus avastatud ohtlike defektide kõrvaldamine.
  • Liinide renoveerimine — juhtmete vahetamine, piksekaitsetrossi vahetamine, kiudoptilise trossi paigaldamine, isolaatorite vahetamine jmt.

Liinikoridoride laiendamine

Liinikoridoride hooldus seisneb perioodilises võsa lõikamises ja liinikoridoride laiendamises kaitsevööndi ulatuses, et oleks välistatud kaitsevööndis kasvavate puude langemine juhtmetele.

Liinikoridoride laiendamise kord, kui töö teostab Elering:

Eleringi poolt hankemenetluse teel leitud töövõtja:

  • teavitab kinnistuomanikku eelseisvatest töödest kinnistul, mis seisneb liini kaitsevööndi piiride ja kinnistu piiride märgistamises, liini kaitsevööndisse jääva metsa inventeerimises ja raiumisele kuuluva puidu mahu (tm) hindamises ning raadamisele kuuluva metsamaa pindala (ha) määramises
  • teostab metsa hindamise ning raadamisele kuuluva metsa pindala määramise
  • vormistab metsateatised ja toimetab need koos kokkuleppe vormiga kinnistu omanikule
  • selgitab kinnistu omanikule nimetatud dokumentide vajalikkust ja juhendab kinnistuomanikku kokkuleppe vormistamisel
  • toimetab allkirjastatud metsateatised Keskkonnaametisse
  • komplekteerib allkirjastatud kokkulepped ja metsateatiste koopiad ning toimetab need Eleringi vastava piirkonna käidukorraldajale

Elering korraldab hanke töövõtja leidmiseks, kes teostaks metsaraie kinnistul vastavalt metsatööde heale tavale ja Eleringi ning kinnistu omaniku vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppele

Eleringi poolt hankemenetluse teel leitud töövõtja:

  • teavitab kinnistu omanikku tööde algusest ja orienteeruvast tööde lõpetamise ajast
  • teostab liinikoridori laiendustööd (puude langetamine, laasimine, sortimenti lõikamine ja väljavedu kinnistu piires kinnistu omaniku poolt näidatud kohta) vastavalt kinnistu omaniku ja Eleringi vahel sõlmitud kokkuleppele
  • esitab kinnistu omanikule allkirjastamiseks kinnituse tööde lõpetamise kohta
  • kinnistu omanik kontrollib tööde mahtu ja kvaliteeti ning allkirjastab tööde lõpetamise kinnituse

Liinikoridoride laiendamise kord, kui töö teostab kinnistu omanik:

Elering tutvustab kinnistuomanikule võimalusi, nõudmisi, ohte ja töö eest tasu maksmise piirhinda ning töövõtulepingu tingimusi.

Kinnistu omanik (FIE) või tema poolt volitatud ettevõtja:

  • allkirjastab Eleringiga töövõtulepingu
  • esitab taotluse liini kaitsevööndis töötamiseks
  • teostab liinikoridori laiendustööd
  • teostab koos Eleringi esindajaga langetatud metsamaterjali mahu määramise, juhul kui seda ei tehtud metsa hindamise käigus
  • peale tööde lõpetamist vormistab tööde üleandmise-vastuvõtmise akti
  • esitab Eleringile arve tööde eest tasu saamiseks vastavalt töövõtulepingu tingimustele

Elering kannab tehtud töö eest tasu kinnistuomaniku arveldusarvele.

Kooskõlastused

Eleringiga tuleb kooskõlastada Eleringile kuuluva elektripaigaldise kaitsevööndis töötamine, Eesti teedel liikuvad ja Eleringi liinialuseid läbivad suuregabariidilised veosed, mis on kõrgemad kui 4,5 m ning piirkondlkud detailplaneeringud.

Taotlusvormid ja kooskõlastused

  • Mastidele ronimine on kategooriliselt keelatud, see on eluohtlik.
  • Tuulelohede ja sellesarnaste lennuvahendite lennutamine õhuliinide läheduses on ohtlik lennutaja elule ja tervisele.
  • Märgates liinikoridori servas liini poole tugevalt kaldu olevat puud, teatage sellest liini valdajat. 
  • Tormide ning äikesetrombide ajal ja järgselt tuleb õhuliinide lähedal liikudes olla äärmiselt ettevaatlik, kuna mastilt võib olla langenud juhe või piksekaitsetross. Allalangenud juhtmete (trosside) puudutamine on kategooriliselt keelatud ja nendele lähenemine vähem kui 10 meetri kauguselt on ohtlik. Kui leiate mastilt allalangenud juhtme (piksekaitsetrossi), siis teatage sellest viivitamatult Päästeametile telefoninumbril 112. Kui tegemist on kohaga, kus liigub rohkem inimesi, korraldage ohupiirkonnas valve kuni asjatundjate saabumiseni.
  • Kui juhtmetele on kleepunud märg lumi või on tekkinud jäide ning juhtmed on teele või maapinnale ohtlikult lähedal, tuleks loobuda nende alt läbi minekust ja teavitada nähtust liinivaldajat.

Eleringi kontakttelefon on 715 1222, väljaspool tööaega palume jätta teate aadressile info@elering.ee. Hädaolukordades palume võtta ühendust Päästeametiga.

 

Vastavalt asjaõigusseadusele on maaomanikul õigus taotleda tehnovõrkude ja -rajatiste talumise eest tasu. Loe lähemalt talumistasu kohta. 

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Hooldustööd Uudis Lihtlehekülg Sõnastik Tiitellehed