Liigu edasi põhisisu juurde

Euroopa Liidu üks olulisemaid energeetikavaldkonna eesmärke on ladusalt toimiv ühtne elektriturg, mis on eelduseks taskukohasele elektrihinnale.

Selleks, et taskukohane hind oleks pikaajaliselt jätkusuutlik ja samas tagatud elektrisüsteemi varustuskindlus, on vaja elektri tootjatele investeeringu- ning õiguskindlust. Suurem läbipaistvus ja selge turureeglite raamistik annavad tarbijale ja tootjale rohkem võimalusi, et osaleda aktiivselt energiaturul ja reageerida hinnasignaalidele. 

Eleringile tähendab elektriturg vajadust teha pingutusi selle nimel, et integreerida turuplats teiste turgudega, teha otsuseid uute riikidevaheliste ühenduste ehitamiseks ning luua tingimused elektrituru toimimiseks.

Baltikumi elektri süsteemihaldurid Elering AS, Augstsprieguma tīkls AS ja Litgrid AB korraldavad ühise avaliku konsultatsiooni teemal „Tarbimise juhtimine agregeerimise kaudu – harmoniseeritud lähenemine Baltikumis“.

Edasine informatsioon on kättesaadav konsultatsioonidokumendis ja ingliskeelsel lehel.

Eesti elektrituru täies mahus avamine kõikidele tarbijatele toimus 1. jaanuaril 2013. aastal.

Elektrituru avamise eesmärk on konkurentsi tekitamine võimalikult mitmes elektrienergia tarnimise lülis. Avatud elektrituru korral elektri kui kauba hinda ei reguleerita ning hind tekib konkurentsis ostu- ja müügipakkumiste vahel, samal ajal jäävad võrkude infrastruktuuride ja süsteemiteenustega seotud funktsioonid monopoolseteks. Elektri turuhinna läbipaistvuse tagab elektribörs,  kus nõudluse ja pakkumise põhjal kujuneb igapäevaselt elektrienergia börsihind.

Tootjatele tähendab elektriturg võimalust toodetud elektrienergiat müüa. Toimiv turg koos läbipaistva hinnakujundusega annab omakorda aluse investoritele ja tootjatele pikemaajaliste investeerimisotsuste tegemiseks.

Tarbijatele tähendab elektriturg võimalust osta elektrit lisaks kahepoolselt kokkulepitud tingimustele ka elektribörsilt. Reeglina ei lähe vabatarbija küll mitte ise otse elektribörsil kauplema, vaid kasutab selleks elektribörsil juba tegutsevate maaklerite teenuseid.

Eleringile kui põhivõrguettevõtjale tähendab elektriturg vajadust teha pingutusi selle nimel, et integreerida turuplats Euroopa võrgueeskirjade rakendamise kaudu teiste turgudega, see tähendab eelkõige teha otsuseid uute riikidevaheliste ühenduste ehitamiseks ja Eleringile pandud süsteemihalduri kohustuste täitmiseks. Eelkõige tähendab elektrituru avamine Eleringile võimalust kasutada süsteemiteenuste pakkumisel turupõhiseid lahendusi nagu reservide ostmine ja reguleerimine.

Avatud turul on turuosalistel võimalik kaubelda nii kahepoolsete lepingutega kui ka elektribörsil.  Elektribörsi eesmärk on peamiselt pakkuda elektrienergiaga kauplevatele turuosalistele lühiajaliselt planeeritavat ja standardiseeritud kauplemisvõimalust oma tehingute teostamiseks. Võrreldes kahepoolse kauplemisega võimaldab elektribörs kaubelda neutraalsel platvormil, kuhu igal turuosalisel on võrdne ligipääs ja tehingu vastaspool on anonüümne. Samuti on elektribörsidel madalamad tehingukulud võrreldes kahepoolse kauplemisega, tehakse kättesaadavaks informatsioon konkurentsi ja turulikviidsuse kohta ning samuti esitatakse hind ja informatsioon selle kujunemise kohta.

kauplemine_ee.PNG

 

Organiseeritud elektribörsid tegutsevad kas ühes riigis või regioonis, pakkudes turuosalistele erinevaid tooteid, nt võimalus osta elektrienergiat igaks tunniks või blokk-lepinguid, samuti võimalust kaubelda nädal ette, päev ette, päevasiseselt või üks tund ette. Vastavalt määrusele 2015/1222 (CACM) on elektribörsina tegutsemiseks börsikorraldajal vajalik taotleda määratud elektriturukorraldaja ehk NEMO staatus Konkurentsiametilt. Iga riigi seadusandlus määrab, kas elektriturukorraldajad on riiklikud monopolid või on lubatud börside vaheline konkurents. Eesti on valinud konkurentsi tee, kuid sellele vaatamata on tänase seisuga Eestis ainult üks NEMO NordPool (vaata ka http://www.nordpoolspot.com/).

Kuigi elektribörsid omavahel konkureerivad teevad nad samas ka koostööd turgude omavaheliseks ühendamiseks, et erinevate riikide tootjad ja tarbijad saaksid omavahel kaubelda ja energia liiguks alati madalama hinnaga piirkonnast kõrgema hinnaga piirkonda. Riikide vahelise ülekandevõimsused optimaalselt jaotatud ja kasutamiseks on loodud järgmise-päeva turgude (MRC) ja päevasiseste turgude (XBID) ühendamise projektid, milles osalevad nii TSOd kui ka NEMOd.

Börsid on mõeldud hulgikaubanduseks, kus elektrit ostavad suured tootjad/ tarbijad ja vahendajad (traders). Tavatarbijal on elektri ostmiseks üldjoontes kolm varianti:

  • börsihinnast sõltuva paketiga;
  • fikseeritud hindadega paketiga;
  • üldteenusena.

Iga tarbija võib uue müüjaga sõlmida lepingu kasvõi igal kuul, vahetamiste arv ei ole kuidagi piiratud. Elektrimüüja vahetamine on sarnane telefoni- või mobiilioperaatori vahetamisega: tarbijal tuleb sõlmida leping uue elektrienergia müüjaga, kes ise lõpetab lepingu senise elektrimüüjaga. Arvestada tuleb seda, et igasse koju või kontorisse saab üheaegselt elektrienergiat tarnida ainult üks pakkuja.

Elektri hinna kujunemist mõjutavad paljud erinevad tegurid, seega on avatud konkurentsi põhimõtetel toimiva turu puhul oluline tagada turu läbipaistvus. Selle tagamiseks on vaja eelkõige luua tingimused kõikide turuosaliste võrdseks kohtlemiseks, võimaldada kõigile juurdepääs otsustamiseks ja efektiivseks tegevuseks vajalikele andmetele.

Eesti elektrisüsteemi näitajaid ja Nord Pooli elektribörsi Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva hindasid on võimalik jälgida Elering Live rakenduses. Lisaks on kogu info Nord Pool süsteemi hindade kohta (sh ka päevasisene turg ja kiired turuteated) ingliskeelsetena leitavad Nord Pooli kodulehelt.Euroopa Komisjoni 14. juuni 2013 määrus nr 543/2013, mis käsitleb elektriturgude andmete esitamist ja avaldamist, sätestab elektri tootmist, edastamist ja tarbimist käsitlevad minimaalsed andmed, mis tuleb teha turuosalistele kättesaadavaks. Määruse kohaselt on andmete põhiomanikud kohustatud andmed esitama süsteemihaldurile, misjärel on süsteemihaldur kohustatud vajadusel andmeid töötlema ning seejärel esitama ENTSO-Ele avalikustamiseks. ENTSO-E on andmete kogumiseks ja avaldamiseks välja arendanud keskse elektrituru ja -süsteemi informatsiooni avalikustamise platvormi ENTSO-E Transparency Platform, kuhu ka Elering Eesti elektrituru ja -süsteemi andmeid saadab. 

 entsoe_logo.png

Lisainfot Transparency Platformi kohta on võimalik leida ENTSO-E veebilehelt.

Elektriteenuse kogumaksumuse puhul on oluline eristada selle erinevaid komponente.

Lisaks elektrienergia enda hinnale sisaldab elektriarve ka võrgutasu, elektriaktsiisi, taastuvenergia tasu ning käibemaksu. Võrgutasu, mille kooskõlastab Konkurentsiamet, moodustab tüüpilise kodutarbija elektriarvest ligikaudu 40%, kulud elektrienergiale moodustavad arvest umbes kolmandiku. Võrgutasu ja elektrienergia osakaal konkreetse kliendi puhul sõltub sellest, millise võrguteenuse pakkuja võrgupiirkonnas klient asub ja millise paketi on ta võrguteenuse ja elektrienergia tarbimiseks valinud.

Elektrienergia hind, nii nagu iga teisegi turul kaubeldava kauba hind, kujuneb nõudluse ja pakkumise suhtena. Erinevalt tavalisest poeletilt leitavast kaubast on elektrienergia ainulaadne kaup, millele on iseloomulikud järgmised omadused:

  • elektrit tarbitakse ja toodetakse järjepidevalt, igal ajahetkel
  • elekter tarbitakse samal ajahetkel, kui see toodetakse
  • elektrit ei ole võimalik salvestada suurtes kogustes viisil, mis oleks majanduslikult otstarbekas
  • elektritarbimine sõltub ajast ja see on iseloomustatav tarbimismustriga: päev/öö, nädalavahetus, aastaaeg, aasta
  • elektrienergiat ei ole võimalik jälitada, st välja uurida, millises jaamas toodeti tarbijani jõudnud elektrienergia
  • alati on olemas võimalus elektrisüsteemi suureulatuslikeks avariideks, millega peab elektrisüsteemi juhtimisel arvestama

Peamiseks elektrienergia hinda mõjutavaks teguriks avatud elektriturul ja elektribörsil on piisavate tootmisvõimsuste ning elektriühenduste olemasolu, et tagada elektri liikumine nii siseriiklikult kui naaberriikidega. Lisaks neile on aga veel mitmeid teisi tegureid, mis mõjutavad elektrienergia hinna kujunemist lühemas ja pikemas vaates. Tarbija jaoks sõltub elektrienergia hind eelkõige müüja ja tarbija vahel sõlmitud lepingust.

elektrihinna mõjurid_0.png

 

Balti regionaalse piirkonna Euroopaga ühendamise (BEMIP) projekt kutsuti ellu eesmärgiga ühendada Euroopas seni eksisteerivad saarpiirkonnad ülejäänud Euroopa elektrituruga. Toona defineeriti üheks saarpiirkonnaks ka Baltimaade regioon.

Projekti eesmärgiks oli Läänemere piirkonnas ühise elektri- ja gaasituru toimimiseks vajalike uute ühenduste selekteerimine, turureeglite harmoniseerimine ja energiaturgude integreerimine. Vastav tegevusplaan allkirjastati Euroopa Komisjoni presidendi ning Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Norra, Poola ja Saksamaa peaministrite poolt 17. juunil 2009.

8. juunil 2015 uuendati BEMIP tegevuskava eesmärgiga rõhutada ja täiendada ühiste eesmärkide nimekirja. Seejuures lisati BEMIP tegevuskavva mitmed olulised projektid, millest paljud on nüüdseks juba ka valminud või rajamisel. Olulisemad neist on Balti riikide sünkroniseerimine Euroopaga, elektri alalisvooluühendused Põhjamaadega (Estlink 2 Eesti ja Soome vahel, LitPoL Leedu ja Poola vahel ning NordBalt Rootsi ja Leedu vahel), uued gaasiühendused (Eestit ja Soomet ühendav Balticconnector gaasitorustik ja Leedut ja Poolat ühendav GIPL).

Lisaks oli BEMIP üheks eesmärgiks elektri- ja gaasituru reeglite harmoniseerimine ja ühise regionaalse turupiirkonna loomine.  2009 aastal oli esmaoluline turgude avanemine, toimimine ja integreerimine. 

 

 

 

Baltikumi elektri süsteemihaldurid Elering AS, Augstsprieguma tīkls AS ja Litgrid AB korraldavad ühise avaliku konsultatsiooni teemal „Tarbimise juhtimine agregeerimise kaudu – harmoniseeritud lähenemine Baltikumis“.

Edasine informatsioon on kättesaadav konsultatsioonidokumendis ja ingliskeelsel lehel.

Eesti elektrituru täies mahus avamine kõikidele tarbijatele toimus 1. jaanuaril 2013. aastal.

Elektrituru avamise eesmärk on konkurentsi tekitamine võimalikult mitmes elektrienergia tarnimise lülis. Avatud elektrituru korral elektri kui kauba hinda ei reguleerita ning hind tekib konkurentsis ostu- ja müügipakkumiste vahel, samal ajal jäävad võrkude infrastruktuuride ja süsteemiteenustega seotud funktsioonid monopoolseteks. Elektri turuhinna läbipaistvuse tagab elektribörs,  kus nõudluse ja pakkumise põhjal kujuneb igapäevaselt elektrienergia börsihind.

Tootjatele tähendab elektriturg võimalust toodetud elektrienergiat müüa. Toimiv turg koos läbipaistva hinnakujundusega annab omakorda aluse investoritele ja tootjatele pikemaajaliste investeerimisotsuste tegemiseks.

Tarbijatele tähendab elektriturg võimalust osta elektrit lisaks kahepoolselt kokkulepitud tingimustele ka elektribörsilt. Reeglina ei lähe vabatarbija küll mitte ise otse elektribörsil kauplema, vaid kasutab selleks elektribörsil juba tegutsevate maaklerite teenuseid.

Eleringile kui põhivõrguettevõtjale tähendab elektriturg vajadust teha pingutusi selle nimel, et integreerida turuplats Euroopa võrgueeskirjade rakendamise kaudu teiste turgudega, see tähendab eelkõige teha otsuseid uute riikidevaheliste ühenduste ehitamiseks ja Eleringile pandud süsteemihalduri kohustuste täitmiseks. Eelkõige tähendab elektrituru avamine Eleringile võimalust kasutada süsteemiteenuste pakkumisel turupõhiseid lahendusi nagu reservide ostmine ja reguleerimine.

Avatud turul on turuosalistel võimalik kaubelda nii kahepoolsete lepingutega kui ka elektribörsil.  Elektribörsi eesmärk on peamiselt pakkuda elektrienergiaga kauplevatele turuosalistele lühiajaliselt planeeritavat ja standardiseeritud kauplemisvõimalust oma tehingute teostamiseks. Võrreldes kahepoolse kauplemisega võimaldab elektribörs kaubelda neutraalsel platvormil, kuhu igal turuosalisel on võrdne ligipääs ja tehingu vastaspool on anonüümne. Samuti on elektribörsidel madalamad tehingukulud võrreldes kahepoolse kauplemisega, tehakse kättesaadavaks informatsioon konkurentsi ja turulikviidsuse kohta ning samuti esitatakse hind ja informatsioon selle kujunemise kohta.

kauplemine_ee.PNG

 

Organiseeritud elektribörsid tegutsevad kas ühes riigis või regioonis, pakkudes turuosalistele erinevaid tooteid, nt võimalus osta elektrienergiat igaks tunniks või blokk-lepinguid, samuti võimalust kaubelda nädal ette, päev ette, päevasiseselt või üks tund ette. Vastavalt määrusele 2015/1222 (CACM) on elektribörsina tegutsemiseks börsikorraldajal vajalik taotleda määratud elektriturukorraldaja ehk NEMO staatus Konkurentsiametilt. Iga riigi seadusandlus määrab, kas elektriturukorraldajad on riiklikud monopolid või on lubatud börside vaheline konkurents. Eesti on valinud konkurentsi tee, kuid sellele vaatamata on tänase seisuga Eestis ainult üks NEMO NordPool (vaata ka http://www.nordpoolspot.com/).

Kuigi elektribörsid omavahel konkureerivad teevad nad samas ka koostööd turgude omavaheliseks ühendamiseks, et erinevate riikide tootjad ja tarbijad saaksid omavahel kaubelda ja energia liiguks alati madalama hinnaga piirkonnast kõrgema hinnaga piirkonda. Riikide vahelise ülekandevõimsused optimaalselt jaotatud ja kasutamiseks on loodud järgmise-päeva turgude (MRC) ja päevasiseste turgude (XBID) ühendamise projektid, milles osalevad nii TSOd kui ka NEMOd.

Börsid on mõeldud hulgikaubanduseks, kus elektrit ostavad suured tootjad/ tarbijad ja vahendajad (traders). Tavatarbijal on elektri ostmiseks üldjoontes kolm varianti:

  • börsihinnast sõltuva paketiga;
  • fikseeritud hindadega paketiga;
  • üldteenusena.

Iga tarbija võib uue müüjaga sõlmida lepingu kasvõi igal kuul, vahetamiste arv ei ole kuidagi piiratud. Elektrimüüja vahetamine on sarnane telefoni- või mobiilioperaatori vahetamisega: tarbijal tuleb sõlmida leping uue elektrienergia müüjaga, kes ise lõpetab lepingu senise elektrimüüjaga. Arvestada tuleb seda, et igasse koju või kontorisse saab üheaegselt elektrienergiat tarnida ainult üks pakkuja.

Elektri hinna kujunemist mõjutavad paljud erinevad tegurid, seega on avatud konkurentsi põhimõtetel toimiva turu puhul oluline tagada turu läbipaistvus. Selle tagamiseks on vaja eelkõige luua tingimused kõikide turuosaliste võrdseks kohtlemiseks, võimaldada kõigile juurdepääs otsustamiseks ja efektiivseks tegevuseks vajalikele andmetele.

Eesti elektrisüsteemi näitajaid ja Nord Pooli elektribörsi Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva hindasid on võimalik jälgida Elering Live rakenduses. Lisaks on kogu info Nord Pool süsteemi hindade kohta (sh ka päevasisene turg ja kiired turuteated) ingliskeelsetena leitavad Nord Pooli kodulehelt.Euroopa Komisjoni 14. juuni 2013 määrus nr 543/2013, mis käsitleb elektriturgude andmete esitamist ja avaldamist, sätestab elektri tootmist, edastamist ja tarbimist käsitlevad minimaalsed andmed, mis tuleb teha turuosalistele kättesaadavaks. Määruse kohaselt on andmete põhiomanikud kohustatud andmed esitama süsteemihaldurile, misjärel on süsteemihaldur kohustatud vajadusel andmeid töötlema ning seejärel esitama ENTSO-Ele avalikustamiseks. ENTSO-E on andmete kogumiseks ja avaldamiseks välja arendanud keskse elektrituru ja -süsteemi informatsiooni avalikustamise platvormi ENTSO-E Transparency Platform, kuhu ka Elering Eesti elektrituru ja -süsteemi andmeid saadab. 

 entsoe_logo.png

Lisainfot Transparency Platformi kohta on võimalik leida ENTSO-E veebilehelt.

Elektriteenuse kogumaksumuse puhul on oluline eristada selle erinevaid komponente.

Lisaks elektrienergia enda hinnale sisaldab elektriarve ka võrgutasu, elektriaktsiisi, taastuvenergia tasu ning käibemaksu. Võrgutasu, mille kooskõlastab Konkurentsiamet, moodustab tüüpilise kodutarbija elektriarvest ligikaudu 40%, kulud elektrienergiale moodustavad arvest umbes kolmandiku. Võrgutasu ja elektrienergia osakaal konkreetse kliendi puhul sõltub sellest, millise võrguteenuse pakkuja võrgupiirkonnas klient asub ja millise paketi on ta võrguteenuse ja elektrienergia tarbimiseks valinud.

Elektrienergia hind, nii nagu iga teisegi turul kaubeldava kauba hind, kujuneb nõudluse ja pakkumise suhtena. Erinevalt tavalisest poeletilt leitavast kaubast on elektrienergia ainulaadne kaup, millele on iseloomulikud järgmised omadused:

  • elektrit tarbitakse ja toodetakse järjepidevalt, igal ajahetkel
  • elekter tarbitakse samal ajahetkel, kui see toodetakse
  • elektrit ei ole võimalik salvestada suurtes kogustes viisil, mis oleks majanduslikult otstarbekas
  • elektritarbimine sõltub ajast ja see on iseloomustatav tarbimismustriga: päev/öö, nädalavahetus, aastaaeg, aasta
  • elektrienergiat ei ole võimalik jälitada, st välja uurida, millises jaamas toodeti tarbijani jõudnud elektrienergia
  • alati on olemas võimalus elektrisüsteemi suureulatuslikeks avariideks, millega peab elektrisüsteemi juhtimisel arvestama

Peamiseks elektrienergia hinda mõjutavaks teguriks avatud elektriturul ja elektribörsil on piisavate tootmisvõimsuste ning elektriühenduste olemasolu, et tagada elektri liikumine nii siseriiklikult kui naaberriikidega. Lisaks neile on aga veel mitmeid teisi tegureid, mis mõjutavad elektrienergia hinna kujunemist lühemas ja pikemas vaates. Tarbija jaoks sõltub elektrienergia hind eelkõige müüja ja tarbija vahel sõlmitud lepingust.

elektrihinna mõjurid_0.png

 

Balti regionaalse piirkonna Euroopaga ühendamise (BEMIP) projekt kutsuti ellu eesmärgiga ühendada Euroopas seni eksisteerivad saarpiirkonnad ülejäänud Euroopa elektrituruga. Toona defineeriti üheks saarpiirkonnaks ka Baltimaade regioon.

Projekti eesmärgiks oli Läänemere piirkonnas ühise elektri- ja gaasituru toimimiseks vajalike uute ühenduste selekteerimine, turureeglite harmoniseerimine ja energiaturgude integreerimine. Vastav tegevusplaan allkirjastati Euroopa Komisjoni presidendi ning Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Norra, Poola ja Saksamaa peaministrite poolt 17. juunil 2009.

8. juunil 2015 uuendati BEMIP tegevuskava eesmärgiga rõhutada ja täiendada ühiste eesmärkide nimekirja. Seejuures lisati BEMIP tegevuskavva mitmed olulised projektid, millest paljud on nüüdseks juba ka valminud või rajamisel. Olulisemad neist on Balti riikide sünkroniseerimine Euroopaga, elektri alalisvooluühendused Põhjamaadega (Estlink 2 Eesti ja Soome vahel, LitPoL Leedu ja Poola vahel ning NordBalt Rootsi ja Leedu vahel), uued gaasiühendused (Eestit ja Soomet ühendav Balticconnector gaasitorustik ja Leedut ja Poolat ühendav GIPL).

Lisaks oli BEMIP üheks eesmärgiks elektri- ja gaasituru reeglite harmoniseerimine ja ühise regionaalse turupiirkonna loomine.  2009 aastal oli esmaoluline turgude avanemine, toimimine ja integreerimine. 

 

 

 

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Hooldustööd Uudis Lihtlehekülg