07.01.2020 13:24
08.06.2015 Memorandum of Understanding
Lae alla
68664 KBEuroopa Liidu üks olulisemaid energeetikavaldkonna eesmärke on ladusalt toimiv ühtne elektriturg, mis on eelduseks taskukohasele elektrihinnale.
Selleks, et taskukohane hind oleks pikaajaliselt jätkusuutlik ja samas tagatud elektrisüsteemi varustuskindlus, on vaja elektri tootjatele investeeringu- ning õiguskindlust. Suurem läbipaistvus ja selge turureeglite raamistik annavad tarbijale ja tootjale rohkem võimalusi, et osaleda aktiivselt energiaturul ja reageerida hinnasignaalidele.
Eleringile tähendab elektriturg vajadust teha pingutusi selle nimel, et integreerida turuplats teiste turgudega, teha otsuseid uute riikidevaheliste ühenduste ehitamiseks ning luua tingimused elektrituru toimimiseks.
Eesti elektrituru täies mahus avamine kõikidele tarbijatele toimus 1. jaanuaril 2013. aastal.
Elektrituru avamise eesmärk on konkurentsi tekitamine võimalikult mitmes elektrienergia tarnimise lülis. Avatud elektrituru korral elektri kui kauba hinda ei reguleerita ning hind tekib konkurentsis ostu- ja müügipakkumiste vahel, samal ajal jäävad võrkude infrastruktuuride ja süsteemiteenustega seotud funktsioonid monopoolseteks. Elektri turuhinna läbipaistvuse tagab elektribörs, kus nõudluse ja pakkumise põhjal kujuneb igapäevaselt elektrienergia börsihind.
Tootjatele tähendab elektriturg võimalust toodetud elektrienergiat müüa. Toimiv turg koos läbipaistva hinnakujundusega annab omakorda aluse investoritele ja tootjatele pikemaajaliste investeerimisotsuste tegemiseks.
Tarbijatele tähendab elektriturg võimalust osta elektrit lisaks kahepoolselt kokkulepitud tingimustele ka elektribörsilt. Reeglina ei lähe vabatarbija küll mitte ise otse elektribörsil kauplema, vaid kasutab selleks elektribörsil juba tegutsevate maaklerite teenuseid.
Eleringile kui põhivõrguettevõtjale tähendab elektriturg vajadust teha pingutusi selle nimel, et integreerida turuplats Euroopa võrgueeskirjade rakendamise kaudu teiste turgudega, see tähendab eelkõige teha otsuseid uute riikidevaheliste ühenduste ehitamiseks ja Eleringile pandud süsteemihalduri kohustuste täitmiseks. Eelkõige tähendab elektrituru avamine Eleringile võimalust kasutada süsteemiteenuste pakkumisel turupõhiseid lahendusi nagu reservide ostmine ja reguleerimine.
Avatud turul on turuosalistel võimalik kaubelda nii kahepoolsete lepingutega kui ka elektribörsil. Elektribörsi eesmärk on peamiselt pakkuda elektrienergiaga kauplevatele turuosalistele lühiajaliselt planeeritavat ja standardiseeritud kauplemisvõimalust oma tehingute teostamiseks. Võrreldes kahepoolse kauplemisega võimaldab elektribörs kaubelda neutraalsel platvormil, kuhu igal turuosalisel on võrdne ligipääs ja tehingu vastaspool on anonüümne. Samuti on elektribörsidel madalamad tehingukulud võrreldes kahepoolse kauplemisega, tehakse kättesaadavaks informatsioon konkurentsi ja turulikviidsuse kohta ning samuti esitatakse hind ja informatsioon selle kujunemise kohta.
Organiseeritud elektribörsid tegutsevad kas ühes riigis või regioonis, pakkudes turuosalistele erinevaid tooteid, nt võimalus osta elektrienergiat igaks tunniks või blokk-lepinguid, samuti võimalust kaubelda nädal ette, päev ette, päevasiseselt või üks tund ette. Vastavalt määrusele 2015/1222 (CACM) on elektribörsina tegutsemiseks börsikorraldajal vajalik taotleda määratud elektriturukorraldaja ehk NEMO staatus Konkurentsiametilt. Iga riigi seadusandlus määrab, kas elektriturukorraldajad on riiklikud monopolid või on lubatud börside vaheline konkurents. Eesti on valinud konkurentsi tee, kuid sellele vaatamata on tänase seisuga Eestis ainult üks NEMO NordPool (vaata ka http://www.nordpoolspot.com/).
Kuigi elektribörsid omavahel konkureerivad teevad nad samas ka koostööd turgude omavaheliseks ühendamiseks, et erinevate riikide tootjad ja tarbijad saaksid omavahel kaubelda ja energia liiguks alati madalama hinnaga piirkonnast kõrgema hinnaga piirkonda. Riikide vahelise ülekandevõimsused optimaalselt jaotatud ja kasutamiseks on loodud järgmise-päeva turgude (SDAC-Single Day-ahead Coupling (SDAC) (nemo-committee.eu) ) ja päevasiseste turgude (SIDC - Single Intraday Coupling (SIDC) (nemo-committee.eu)) ühendamise projektid, milles osalevad nii TSOd kui ka NEMOd.
Börsid on mõeldud hulgikaubanduseks, kus elektrit ostavad suured tootjad/ tarbijad ja vahendajad (traders). Tavatarbijal on elektri ostmiseks üldjoontes kolm varianti:
- börsihinnast sõltuva paketiga;
- fikseeritud hindadega paketiga;
- üldteenusena.
Iga tarbija võib uue müüjaga sõlmida lepingu kasvõi igal kuul, vahetamiste arv ei ole kuidagi piiratud. Elektrimüüja vahetamine on sarnane telefoni- või mobiilioperaatori vahetamisega: tarbijal tuleb sõlmida leping uue elektrienergia müüjaga, kes ise lõpetab lepingu senise elektrimüüjaga. Arvestada tuleb seda, et igasse koju või kontorisse saab üheaegselt elektrienergiat tarnida ainult üks pakkuja.
Elektri hinna kujunemist mõjutavad paljud erinevad tegurid, seega on avatud konkurentsi põhimõtetel toimiva turu puhul oluline tagada turu läbipaistvus. Selle tagamiseks on vaja eelkõige luua tingimused kõikide turuosaliste võrdseks kohtlemiseks, võimaldada kõigile juurdepääs otsustamiseks ja efektiivseks tegevuseks vajalikele andmetele.
Eesti elektrisüsteemi näitajaid ja Nord Pooli elektribörsi Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva hindasid on võimalik jälgida Elering Live rakenduses. Lisaks on kogu info Nord Pool süsteemi hindade kohta (sh ka päevasisene turg ja kiired turuteated) ingliskeelsetena leitavad Nord Pooli kodulehelt.Euroopa Komisjoni 14. juuni 2013 määrus nr 543/2013, mis käsitleb elektriturgude andmete esitamist ja avaldamist, sätestab elektri tootmist, edastamist ja tarbimist käsitlevad minimaalsed andmed, mis tuleb teha turuosalistele kättesaadavaks. Määruse kohaselt on andmete põhiomanikud kohustatud andmed esitama süsteemihaldurile, misjärel on süsteemihaldur kohustatud vajadusel andmeid töötlema ning seejärel esitama ENTSO-Ele avalikustamiseks. ENTSO-E on andmete kogumiseks ja avaldamiseks välja arendanud keskse elektrituru ja -süsteemi informatsiooni avalikustamise platvormi ENTSO-E Transparency Platform, kuhu ka Elering Eesti elektrituru ja -süsteemi andmeid saadab.
Elektriteenuse kogumaksumuse puhul on oluline eristada selle erinevaid komponente.
Lisaks elektrienergia enda hinnale sisaldab elektriarve ka võrgutasu, elektriaktsiisi, taastuvenergia tasu ning käibemaksu. Võrgutasu taseme kooskõlastab Konkurentsiamet. Kulud elektrienergiale moodustuvad vastavalt kliendi lepingule kas börsihinna alusel, vastavalt kokkuleppele elektrienergia müüjaga (fikseeritud hinnaga leping) või Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud üldteenuse hinnale.
Erinevalt tavalisest poeletilt leitavast kaubast on elektrienergia ainulaadne kaup, millele on iseloomulikud järgmised omadused:
- elektrit tarbitakse ja toodetakse järjepidevalt, igal ajahetkel
- elekter tarbitakse samal ajahetkel, kui see toodetakse
- elektrit ei ole võimalik salvestada suurtes kogustes viisil, mis oleks majanduslikult otstarbekas
- elektritarbimine sõltub ajast ja see on iseloomustatav tarbimismustriga: päev/öö, nädalavahetus, aastaaeg, aasta
- elektrienergiat ei ole võimalik jälitada, st välja uurida, millises jaamas toodeti tarbijani jõudnud elektrienergia
- alati on olemas võimalus elektrisüsteemi suureulatuslikeks avariideks, millega peab elektrisüsteemi juhtimisel arvestama
Elektrienergia hind, nii nagu iga teisegi turul kaubeldava kauba hind, kujuneb nõudluse ja pakkumise suhtena. Börsihind arvutatakse järgmise ööpäeva kõigiks tundideks eelmise päeva lõunal. Selleks kogutakse kokku kõigi börsil osalejate pakkumised, mis on tehtud marginaalhinnapõhiselt. Müügipakkumisi esitavad erinevad elektrijaamad ja need pakkumised reastatakse alates odavamast liikudes kallimateni. Ostupakkumisi esitavad tarbijate nimel tegutsevad elektrimüüjad ja need pakkumised reastatakse alates kallimast kuni odavamateni. Selle protsessi käigus tekib kaks kõverat, mille lõikumispunkt ehk tarbimise ja tootmise tasakaalupunkt ongi börsihind, millega kõik edukad osalised elektrit börsil ostavad ja müüvad.
Börsilt saavad elektrienergiat need elektrimüüjad, kes olid valmis oma klientidele mõeldud elektrienergia eest maksma tekkinud börsihinnast kõrgemat hinda. Tootjatega on vastupidi – need, kes olid nõus tootma kujunenud börsihinnast madalama hinnaga, saavad oma energia börsile anda. Nii tekibki iga tunni jaoks erinev börsihind.
Peamisteks elektrienergia hinna mõjuteguriteks on tarbimise suurus ja tootmisvõimsuse koosseis, et tagada tarbijatele igal ajahetkel elekter. Kuid selleks, et tagada elektrienergia liikumine nii riigisiseselt kui naaberriikidega, on vaja ülekandevõimsusi, mis aitavadki kujundada ühtset Euroopa elektrienergia turgu. Kõige olulisemad tegurid Eesti elektrienergia hinna kujunemisel on tootmisvõimsused regioonis, ülekandevõimsused teiste riikidega, ilm sh hüdroenergia tase Põhjamaades ja Lätis ning primaarkütuste hinnad sh CO2 hind.
Eesti elektrituru täies mahus avamine kõikidele tarbijatele toimus 1. jaanuaril 2013. aastal.
Elektrituru avamise eesmärk on konkurentsi tekitamine võimalikult mitmes elektrienergia tarnimise lülis. Avatud elektrituru korral elektri kui kauba hinda ei reguleerita ning hind tekib konkurentsis ostu- ja müügipakkumiste vahel, samal ajal jäävad võrkude infrastruktuuride ja süsteemiteenustega seotud funktsioonid monopoolseteks. Elektri turuhinna läbipaistvuse tagab elektribörs, kus nõudluse ja pakkumise põhjal kujuneb igapäevaselt elektrienergia börsihind.
Tootjatele tähendab elektriturg võimalust toodetud elektrienergiat müüa. Toimiv turg koos läbipaistva hinnakujundusega annab omakorda aluse investoritele ja tootjatele pikemaajaliste investeerimisotsuste tegemiseks.
Tarbijatele tähendab elektriturg võimalust osta elektrit lisaks kahepoolselt kokkulepitud tingimustele ka elektribörsilt. Reeglina ei lähe vabatarbija küll mitte ise otse elektribörsil kauplema, vaid kasutab selleks elektribörsil juba tegutsevate maaklerite teenuseid.
Eleringile kui põhivõrguettevõtjale tähendab elektriturg vajadust teha pingutusi selle nimel, et integreerida turuplats Euroopa võrgueeskirjade rakendamise kaudu teiste turgudega, see tähendab eelkõige teha otsuseid uute riikidevaheliste ühenduste ehitamiseks ja Eleringile pandud süsteemihalduri kohustuste täitmiseks. Eelkõige tähendab elektrituru avamine Eleringile võimalust kasutada süsteemiteenuste pakkumisel turupõhiseid lahendusi nagu reservide ostmine ja reguleerimine.
Avatud turul on turuosalistel võimalik kaubelda nii kahepoolsete lepingutega kui ka elektribörsil. Elektribörsi eesmärk on peamiselt pakkuda elektrienergiaga kauplevatele turuosalistele lühiajaliselt planeeritavat ja standardiseeritud kauplemisvõimalust oma tehingute teostamiseks. Võrreldes kahepoolse kauplemisega võimaldab elektribörs kaubelda neutraalsel platvormil, kuhu igal turuosalisel on võrdne ligipääs ja tehingu vastaspool on anonüümne. Samuti on elektribörsidel madalamad tehingukulud võrreldes kahepoolse kauplemisega, tehakse kättesaadavaks informatsioon konkurentsi ja turulikviidsuse kohta ning samuti esitatakse hind ja informatsioon selle kujunemise kohta.
Organiseeritud elektribörsid tegutsevad kas ühes riigis või regioonis, pakkudes turuosalistele erinevaid tooteid, nt võimalus osta elektrienergiat igaks tunniks või blokk-lepinguid, samuti võimalust kaubelda nädal ette, päev ette, päevasiseselt või üks tund ette. Vastavalt määrusele 2015/1222 (CACM) on elektribörsina tegutsemiseks börsikorraldajal vajalik taotleda määratud elektriturukorraldaja ehk NEMO staatus Konkurentsiametilt. Iga riigi seadusandlus määrab, kas elektriturukorraldajad on riiklikud monopolid või on lubatud börside vaheline konkurents. Eesti on valinud konkurentsi tee, kuid sellele vaatamata on tänase seisuga Eestis ainult üks NEMO NordPool (vaata ka http://www.nordpoolspot.com/).
Kuigi elektribörsid omavahel konkureerivad teevad nad samas ka koostööd turgude omavaheliseks ühendamiseks, et erinevate riikide tootjad ja tarbijad saaksid omavahel kaubelda ja energia liiguks alati madalama hinnaga piirkonnast kõrgema hinnaga piirkonda. Riikide vahelise ülekandevõimsused optimaalselt jaotatud ja kasutamiseks on loodud järgmise-päeva turgude (SDAC-Single Day-ahead Coupling (SDAC) (nemo-committee.eu) ) ja päevasiseste turgude (SIDC - Single Intraday Coupling (SIDC) (nemo-committee.eu)) ühendamise projektid, milles osalevad nii TSOd kui ka NEMOd.
Börsid on mõeldud hulgikaubanduseks, kus elektrit ostavad suured tootjad/ tarbijad ja vahendajad (traders). Tavatarbijal on elektri ostmiseks üldjoontes kolm varianti:
- börsihinnast sõltuva paketiga;
- fikseeritud hindadega paketiga;
- üldteenusena.
Iga tarbija võib uue müüjaga sõlmida lepingu kasvõi igal kuul, vahetamiste arv ei ole kuidagi piiratud. Elektrimüüja vahetamine on sarnane telefoni- või mobiilioperaatori vahetamisega: tarbijal tuleb sõlmida leping uue elektrienergia müüjaga, kes ise lõpetab lepingu senise elektrimüüjaga. Arvestada tuleb seda, et igasse koju või kontorisse saab üheaegselt elektrienergiat tarnida ainult üks pakkuja.
Elektri hinna kujunemist mõjutavad paljud erinevad tegurid, seega on avatud konkurentsi põhimõtetel toimiva turu puhul oluline tagada turu läbipaistvus. Selle tagamiseks on vaja eelkõige luua tingimused kõikide turuosaliste võrdseks kohtlemiseks, võimaldada kõigile juurdepääs otsustamiseks ja efektiivseks tegevuseks vajalikele andmetele.
Eesti elektrisüsteemi näitajaid ja Nord Pooli elektribörsi Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva hindasid on võimalik jälgida Elering Live rakenduses. Lisaks on kogu info Nord Pool süsteemi hindade kohta (sh ka päevasisene turg ja kiired turuteated) ingliskeelsetena leitavad Nord Pooli kodulehelt.Euroopa Komisjoni 14. juuni 2013 määrus nr 543/2013, mis käsitleb elektriturgude andmete esitamist ja avaldamist, sätestab elektri tootmist, edastamist ja tarbimist käsitlevad minimaalsed andmed, mis tuleb teha turuosalistele kättesaadavaks. Määruse kohaselt on andmete põhiomanikud kohustatud andmed esitama süsteemihaldurile, misjärel on süsteemihaldur kohustatud vajadusel andmeid töötlema ning seejärel esitama ENTSO-Ele avalikustamiseks. ENTSO-E on andmete kogumiseks ja avaldamiseks välja arendanud keskse elektrituru ja -süsteemi informatsiooni avalikustamise platvormi ENTSO-E Transparency Platform, kuhu ka Elering Eesti elektrituru ja -süsteemi andmeid saadab.
Elektriteenuse kogumaksumuse puhul on oluline eristada selle erinevaid komponente.
Lisaks elektrienergia enda hinnale sisaldab elektriarve ka võrgutasu, elektriaktsiisi, taastuvenergia tasu ning käibemaksu. Võrgutasu taseme kooskõlastab Konkurentsiamet. Kulud elektrienergiale moodustuvad vastavalt kliendi lepingule kas börsihinna alusel, vastavalt kokkuleppele elektrienergia müüjaga (fikseeritud hinnaga leping) või Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud üldteenuse hinnale.
Erinevalt tavalisest poeletilt leitavast kaubast on elektrienergia ainulaadne kaup, millele on iseloomulikud järgmised omadused:
- elektrit tarbitakse ja toodetakse järjepidevalt, igal ajahetkel
- elekter tarbitakse samal ajahetkel, kui see toodetakse
- elektrit ei ole võimalik salvestada suurtes kogustes viisil, mis oleks majanduslikult otstarbekas
- elektritarbimine sõltub ajast ja see on iseloomustatav tarbimismustriga: päev/öö, nädalavahetus, aastaaeg, aasta
- elektrienergiat ei ole võimalik jälitada, st välja uurida, millises jaamas toodeti tarbijani jõudnud elektrienergia
- alati on olemas võimalus elektrisüsteemi suureulatuslikeks avariideks, millega peab elektrisüsteemi juhtimisel arvestama
Elektrienergia hind, nii nagu iga teisegi turul kaubeldava kauba hind, kujuneb nõudluse ja pakkumise suhtena. Börsihind arvutatakse järgmise ööpäeva kõigiks tundideks eelmise päeva lõunal. Selleks kogutakse kokku kõigi börsil osalejate pakkumised, mis on tehtud marginaalhinnapõhiselt. Müügipakkumisi esitavad erinevad elektrijaamad ja need pakkumised reastatakse alates odavamast liikudes kallimateni. Ostupakkumisi esitavad tarbijate nimel tegutsevad elektrimüüjad ja need pakkumised reastatakse alates kallimast kuni odavamateni. Selle protsessi käigus tekib kaks kõverat, mille lõikumispunkt ehk tarbimise ja tootmise tasakaalupunkt ongi börsihind, millega kõik edukad osalised elektrit börsil ostavad ja müüvad.
Börsilt saavad elektrienergiat need elektrimüüjad, kes olid valmis oma klientidele mõeldud elektrienergia eest maksma tekkinud börsihinnast kõrgemat hinda. Tootjatega on vastupidi – need, kes olid nõus tootma kujunenud börsihinnast madalama hinnaga, saavad oma energia börsile anda. Nii tekibki iga tunni jaoks erinev börsihind.
Peamisteks elektrienergia hinna mõjuteguriteks on tarbimise suurus ja tootmisvõimsuse koosseis, et tagada tarbijatele igal ajahetkel elekter. Kuid selleks, et tagada elektrienergia liikumine nii riigisiseselt kui naaberriikidega, on vaja ülekandevõimsusi, mis aitavadki kujundada ühtset Euroopa elektrienergia turgu. Kõige olulisemad tegurid Eesti elektrienergia hinna kujunemisel on tootmisvõimsused regioonis, ülekandevõimsused teiste riikidega, ilm sh hüdroenergia tase Põhjamaades ja Lätis ning primaarkütuste hinnad sh CO2 hind.