Liigu edasi põhisisu juurde

eu rahastusSünkroniseerimise pressiteated

Sünkroniseerimisest meedias

Sünkroniseerimise KKK

Hetkeolukord

Balti riikide elektrisüsteem on osa Venemaa ühendatud elektrisüsteemist, mis kujutab endast  geopoliitilist ja energiajulgeoleku alast riski. Seda seetõttu, et Venemaa kontrollib meie elektrisüsteemi ühte olulisimat parameetrit – sagedust ja seeläbi on  idanaabril võimekus mõjutada elektrisüsteemi toimimist Balti riikides. 

Miks sünkroniseeritakse

Esiteks maandab üleminek sünkroontööle Mandri-Euroopa sagedusalaga riski, et sõltuvust Venemaa energiasüsteemist ja sagedusalast võidaks meie vastu ära kasutada. Teiseks on Balti riigid poliitiliselt ja sotsiaalmajanduslikult  osaks Lääne-Euroopast, sestap on igati loogiline, et ka elektrisüsteem on osa Mandri-Euroopa sagedusalast. Nii vähenevad süsteemi juhtimisega seotud riskid ja paraneb Eesti inimeste ja ettevõtete energiaturvalisus. 

Lisaks energiajulgeolekule parandab Eesti suurem ühendatus ka siinse majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Sünkroniseerimise käigus tekivad nimelt olemasolevate elektriturgude kõrvale uued turud ja tooted, mis suurendavad kohalike elektritootjate võimalusi elektri müügiks.  

Sünkroniseerimisest lühidalt:

Kuidas sünkroniseerimine toimub?

Riskide maandamiseks ja turu laiendamiseks oleme alustanud tegevusi, et ühendada Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemid Venemaa omast lahti ning liituda hiljemalt 2025. aasta alguses Mandri-Euroopa elektrivõrgu ning vastava sagedusalaga. Kuna sünkroniseerimine on kolme Balti riigi ja Poola ühine jõupingutus, siis on oluline, et vajaminevad projektid valmiksid kõikides riikides  vastavalt kokkulepitud ajakavale.  Sünkroniseerimisega seotud tegevused on Eleringi  jaoks äärmiselt kõrge prioriteediga, et tagada kõikide projektide õigeaegne valmimine. 

Sünkroniseerimise käigus tugevdavad Balti riigid oma elektrivõrke ja omavahelisi ühendusi. Elering rekonstrueerib võimsad 330-kilovoldised elektriliinid, mis algavad Narva piirkonnast  ja suunduvad Valga lähistel Lätti. Sarnased tugevdused tehakse ka Läti ja Leedu elektrisüsteemides. 

Sageduse stabiilsuse tagamiseks rajatakse süsteemi inertsi lisavad sünkroonkompensaatorid, uuendatakse elektrisüsteemi, IT süsteeme ja olemasolevate alalisvooluühenduste juhtimise süsteeme. 

Lisaks uuele taristule ja süsteemidele paraneb sünkroniseerimise raames Balti riikide juhtimiskeskuste koostalitusvõime ja lisandub täiendav oskusteave elektrivõrgu sõltumatuks juhtimiseks. 

Projekti rahastamine

Sünkroniseerimine läheb Balti riikidele ja Poolale kokku maksma ligikaudu 1,6 miljardit eurot, millest Eesti osa on 298 miljonit eurot. Investeeringud jagunevad kolme etappi ning Euroopa Komisjoni seatud kõrge prioriteetsuse tõttu rahastatakse projekte maksimaalse 75% ulatuses Connecting Europe Facility (CEF) vahenditest. Ülejäänud 25% vajaminevatest investeeringutest tagatakse Eestis ülekoormustasust.

Esimese rahastusetapi investeeringute kogumaht Balti riikides on ligikaudu 430 miljonit eurot. Eestis rekonstrueeritakse esimese faasi raames sisemaiseid elektrivõrke ning ehitatakse üks sünkroonkompensaator. Sarnaselt Eestile parandatakse sisemaiseid võrguühendusi ning ehitatakse sünkroonkompensaatorid ka Lätis ja Leedus. 

Balti riikides ja Poolas on investeeringute teise etapi maht ligikaudu 700 miljonit eurot, mis hõlmab Eestis kahe sünkroonkompensaatori rajamist. Investeeringutega finantseeritakse sünkroonkompensaatorite rajamist ka teistesse Balti riikidesse ning alalisvooluühenduse ehitamist Leedu ja Poola vahele koos vajalike võrgutugevdustega. 

Kolmanda faasi investeeringute kogumaht on Balti riikides ja Poolas 230 miljonit eurot. Eestis on kolmanda faasi investeeringuobjektideks juhtimiskeskuse IT-, juhtimis,- ja seiresüsteemide uuendamine, EstLink 1 ja 2 merekaablite juhtimis- ja kontrollsüsteemide uuendused ning alajaamade toimepidevuse tõstmine. Teistes Balti riikides ja Poolas tehakse kolmanda faasi investeeringutega kõrgepingeliinide rekonstrueerimisi, alajaamade edasiarendusi, ehitatakse Lätti akupõhised energiasalvestussüsteemid ning uuendatakse IT süsteeme. 

Eestis finantseeritakse sünkroniseerimise raames kokku ligikaudu 30 investeeringuobjekti. 

sünkro kaart

Sünkroniseerimine-ajatelg

Kasu turuosalistele 

Elektritootjatele ja -kauplejatele avab sünkroniseerimine suurema ja paindlikuma turu, mis võimaldab pakkuda uut tüüpi energiaturu tooteid ja teenuseid. Kuna rajatav Leedu-Poola merekaabel on mõeldud kaubanduslike elektrivoogude teenindamiseks, siis tekivad elektritootjatele uued ärivõimalused ning paraneb ekspordipotentsiaal. Olemasolevate kõrvale tekivad uued turud, mis suurendavad elektritootjate võimalust elektri müügiks. Kuna 2022. aasta seisuga on elektrikaubandus Venemaa ja Valgevenega lõppenud, siis on ligipääs uutele turgudele turuosaliste jaoks ka määrava tähtsusega.
 
Süsteemihaldurid toovad elektriturule uued tooted, mis annavad turuosalistele võimaluse uute teenuste pakkumiseks. Sellisteks teenusteks on näiteks sageduse hoidmise reservi teenus ja automaatne sageduse taastamise reserv. Süsteemihaldurid kaasavad uute toodete turuletoomisel turuosalisi, et vastata nende võimalustele ja ootustele.

Kasu tarbijale

Tarbijale tagab sünkroniseerimine eelkõige parema varustuskindluse, aga ka turvatunde, et kontroll energiasüsteemi üle on Eestil endal, mitte Venemaal. Täiendavalt on Euroopa Liidu investeeringutega võimalik rekonstrueerida amortiseerunud kõrgepingeliine, mille jaoks ei ole vaja kaasata lisavahendeid, mis tähendaksid võrgutasu tõstmist. Üleminek ühest sagedusalast teise toimub lõpptarbija jaoks märkamatult ning võrguteenuse kvaliteet ning toimepidevus paranevad. 

Mõju keskkonnale

Eesti on ühinenud süsinikuneutraalsuse eesmärgiga, mille sihiks on pidurdada üleilmset kliimamuutust. Seetõttu pole mõeldav panustada ühest käest kodumaal taastuvasse energiasse ja tarbida samal ajal teadmata keskkonnamõjuga kolmandatest riikidest pärit elektrit. Süsinikuheide ei vähene, kui see paisatakse õhku piiri taga. Sünkroniseerimine lõpetab võimaliku süsinikulekke riski ja parandab võimalust toota elektrit taastuvatest allikatest. 

 

Valmisolek erakorraliseks sünkroniseerimiseks

Balti riigid ja Poola on valmistunud olukorraks, kus desünkroniseerimine Venemaast võib toimuda erakorraliselt. Selleks on Elering leppinud Balti riikide ja Poola süsteemioperaatoritega kokku konkreetsed tegevused ja protokollid, kuidas võimalikult ohutult ja kiirelt Mandri-Euroopa sünkroonalaga liituda. Nii tagatakse tarbijatele varustuskindlus ning kaitstakse riikide julgeolekualaseid ja majanduslikke huve.  Seejuures toimuks erakorraline sünkroniseerimine lõpptarbija jaoks märkamatult tundide jooksul.

Lihtsustatult on desünkroniseerimise-sünkroniseerimise protsess järgmine: 

  1. Balti riigid desünkroniseeritakse Venemaa ja Valgevene (IPS/UPS) sagedusalast, mille tulemusena ei kontrollita Balti riikide elektrisüsteemi inertsi ega sagedust Venemaalt. 
  2. Balti riigid toimivad saartalitusena, mille jooksul tagatakse vajaminev inerts lokaalsete võimete ja vahenditega. 
  3. Balti riigid sünkroniseeritakse Mandri-Euroopa sagedusalaga. 

Elering töötab järjepidevalt koostöös Läti, Leedu ja Poola partneritega, et tõsta valmisolekut erakorraliseks sünkroniseerimiseks. Selleks on läbiviidud järgnevad tegevused: 

  • Alytuse alajaama Leedus on paigaldatud 400/330kV vahelduvvoolutrafod, mis tagavad tehnilise valmisoleku erakorraliseks sünkroniseerimiseks läbi LitPol lingi loetud tundide jooksul. 
  • Põhjamaade süsteemioperaatoritega on sõlmitud kokkulepped sageduse toetuse saamiseks alalisvooluühenduste kaudu läbi EstLink 1, EstLink 2 ja NordBalt kaablite. 
  • Teostatakse regulaarset süsteemioperaatorite juhtimiskeskuste väljaõpet olukorraks, kus toimub erakorraline desünkroniseerimine Venemaa ja Valgevene poolt. 
  • On loodud juriidiline ja tehniline raamistik erakorraliseks sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopaga. 

Riskide maandamine

Sünkroniseerimise vaates on enamus kriitiliste infrastruktuuriprojektide ehitus- ja tarnelepingud sõlmitud ning tegevused alanud, mistõttu pole mitmed tarneahelate katkemisest või toorainete hinnakasvust tulenevad riskid realiseerunud või on nende mõju on olnud madal. Võimalike riskide realiseerimise tõenäosust ning mõju hinnatakse Eleringis järjepidevalt, et ennetada ja vähendada nendega kaasnevat negatiivset mõju projektide eelarvetele ja sünkroniseerimiseks vajalike tegevuste ajakavadele. 

 

Projektide ülevaade:

(uuendatud jaanuaris 2024)

Elering rajab sünkroonkompensaatorid Püssi, Kiisa ja Viru alajaamadesse ning neid kasutatakse sageduse juhtimiseks.

Vastavalt uuringutele ning elektrienergia turumuutustele ei ole Baltimaade elektrisüsteemis peale Venemaa sagedusalast lahtiühendumist vajalikul määral inertsi, et tagada sagedusstabiilsus ning nõuetekohane sageduse muutumise kiirus. Selleks ehitame Eestisse kolm sünkroonkompensaatorit, mis aitavad sagedust juhtida. 

Eesti kontekstis tähendab sünkroonkompensaatorite kasutuselevõtmine, et sageduse tagamiseks väheneb vajadus hoida turuväliselt töös Narva elektrijaamade plokke, millega kaasnevad kulud oleksid märkimisväärsed. 

Elering rajab sünkroonkompensaatorid Püssi, Kiisa ja Viru alajaamadesse.  Sünkroonkompensaatorite funktsioon on lisada süsteemi inertsi, et aeglustada sageduse muutust ja võimaldada järgmiste meetmete rakendamist sageduse juhtimise protsessis, seda näiteks avariide puhul. Rajatavad sünkroonkompensaatorid on kõrge töökindlusega ning toetavad võrku lisaks inertsile lühisvõimsusega ja reaktiivenergia kompenseerimisega. 

Kokku rajatakse Balti riikidesse üheksa sünkroonkompensaatorit. Eestis ehitab sünkroonkompensaatorid Siemens Energy Oy Eesti filiaal ja Siemens Energy Global GmbH & Co. KG. Kõik Eestis valmivad sünkroonkompensaatorid on oma disainilt ja toimispõhimõtetelt identsed, mis lihtsustab hooldustöid ja võimaldab tagada seadmete ehituse võimalikult lühikeses ajaraamis. 

Püssi sünkroonkompensaatorjaam

Esimese sünkroonkompensaatorjaama ehitus ja seadistustööd on lõppenud ning seade ühendati võrku mais 2023.  Üheksast Baltikumi rajatavast sünkroonkompensaatorist valmis esimesena just Püssi, aidates seeläbi tagada sagedusstabiilsust.

Kiisa sünkroonkompensaatorjaam

Teine sünkroonkompensaatorjaam ehitatakse Kiisale, kus praegu teostatakse jaama üldehitustöid. Seadmete tarnega on alustatud ning sünkroonkompensaatori eri osad jõuavad Kiisale mais 2023. Jaam valmib 2024. aasta jaanuaris.

Viru sünkroonkompensaatorjaam

Kolmas ja viimane sünkroonkompensaatorjaam Eestis valmib Viru alajaamas 2024. aasta juunis. Jaama üldehitustöödega alustati mais 2023, kompensaatori põhiseadmed on valminud ja need läbivad tootjapoolseid tüüpkatseid.

 

Ajakava:

 

Sünkroonkompensaatorite ehitus
Tegevus Tähtaeg
Hankeprotsessi algus 18.05.2020
Lepingu sõlmimine 16.12.2020
Tööde algus Püssi jaamas 01.01.2021
Tööde algus Kiisa jaamas 01.05.2022
Tööde algus Viru jaamas 01.05.2022
Tööde lõpp Püssi jaamas 01.05.2023
Tööde lõpp Kiisa jaamas 01.01.2024
Tööde lõpp Viru jaamas 01.06.2024

 

Viru sünkroonkompensaatori trafo transport, september 2023:

 

Kiisa sünkroonkompensaatori generaatori ettevalmistamine paigalduseks, mai 2023:

 

Kiisa sünkroonkompensaatori generaatori transport Paldiski sadamast Kiisale, mai 2023:

 

Kiisa sünkroonkompensaatori põhiseadmete saabumine aprillis 2023:

Püssi sünkroonkompensaatori seadmete saabumine juunis 2022:

 

Loe lisaks:

04.06.2021 Artikkel sünkroonkompensaatoritest: Kuidas tagatakse sagedus ja lühisvoolu tekitamine Eesti energiasüsteemis?

16.12.2020 Elering rajab Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga ühinemiseks kolm sünkroonkompensaatorjaama

Elering rekonstrueerib vanad õhuliinid ja liinikoridorid, et suurendada olemasolevate liinide läbilaskevõimsust.

 

Nimelt kaob Vene elektrisüsteemist eraldumisega võimalus suunata osa võimsusvooge läbi Venemaa elektrisüsteemi ehk kogu Eesti-Läti vaheline ülekantav võimsus kandub vaid Eesti ja Läti vahelistele liinidele. Liinide rekonsutrueerimine säilitab läbilaskevõime  olemasoleval tasemel ning aitab vältida piiranguid põhja-lõuna-suunalisel transiidil. Summaarselt saame sünkroniseerimise järgselt vähemalt sama tugeva, kuid uue võrgu ja kaotame täielikult kolmandate riikide mõju turgudevahelisele kauplemisele Balti riikides. 

Elering valis uute liinide ehitamise asemel rekonstrueerimise, et tagada projektide õigeaegne valmimine, vähendades seeläbi võimalikke kulusid. Liinide rekonstrueerimisel on oluline silmas pidada, et igas olukorras oleks tagatud piisav ülekandevõimsus, juhul kui osadel liinidel tekib rike (n-1 situatsioon), mistõttu ei ole võimalik kõiki liine üheaegselt rekonstrueerida. 

Liinid L300/L301 koos liinidega L353/L354 moodustavad paralleelse liinikoridori Eesti ja Läti vahel. Liinide rekonstrueerimine on vajalik, et tugevdada Eesti elektrisüsteemi ja ülejäänud elektrisüsteemi vahelisi sidemeid, loomaks eeldused sünkroontööks Euroopa elektrisüsteemiga. Liinidel on seejuures oluline roll soodsama hinnaga tootjate pääsemisel Eesti turule. Kuna Eestis paiknevad 330 kV liinid on ehitatud 1950. ja 1960. aastatel, hakkab nende eluiga lõppema ja renoveerimisvajadus on suur. 

 

Balti-Tartu (L300) 330kV õhuliini rekonstrueerimine 

Balti-Tartu 330kV õhuliini rekonstrueerimine algas 2020. aastal. Liin valmis ja pingestati veebruaris 2023.

 

AJAKAVA: 

L300 Balti-Tartu
Tegevus Tähtaeg
Hankeprotsessi algus 02.01.2019
Lepingu sõlmimine 30.11.2020
Ehitustööde algus 12.04.2021
Ehitustööde lõpp 01.03.2023

 

L300 Balti-Tartu liini demonteerimistööd:
 

 

Uue masti püstitamine Iisakul, juuni 2022:

 

Tartu-Valmiera (L301) 330kV õhuliini rekonstrueerimine

Tartu-Valmiera liini rekonstrueerimisega alustati 2021. aasta sügisel. Põhilised rekonstrueerimistööd liinil on lõppenud ja liin pingestatakse üheskoos Läti partneritega mais 2023.

 

AJAKAVA:

L301 Tartu-Valmiera
Tegevus Tähtaeg
Hankeprotsessi algus 02.01.2019
Lepingu sõlmimine 30.11.2020
Ehitustööde algus 20.09.2021
Ehitustööde lõpp 01.06.2023

 

Balti-Tartu ja Tartu-Valmiera 330kV õhuliinide rekonstrueerimine, 2021-2023:

 

 

Viru-Tsirguliina (L353) 330kV õhuliini rekonstrueerimine

Sarnaselt Balti-Tartu-Valmiera liinile tuleb rekonstrueerida Viru-Tsirguliina-Valmiera 330 kV õhuliin. Juba enne sünkroniseerimisega seotud tegevuste algust rekonstrueeriti 2015. aastal Tsirguliina-Valmiera (L354) Eesti territooriumil paiknev liiniosa 11,48-kilomeetrisel lõigul. Rekonstrueerimise käigus teostati juhtme vahetus ja gabariitide korrastamine.

Viru-Tsirguliina (L353) rekonstrueerimistöödeks on sõlmitud töövõtuleping ning käimas on liinitrassi geoloogia, geodeesia ja projekteerimistööd. Eesti territooriumil paiknev liiniosa valmib 2024. aasta lõpus. Liini täielik uuendamine Läti territooriumil on planeeritud samas ajavahemikus, mil toimub Eesti-poolse liinilõigu rekonstrueerimine.

 

AJAKAVA: 

L353 Viru-Tsirguliina
Tegevus Tähtaeg
Hankeprotsessi algus 01.08.2020
Lepingu sõlmimine 02.06.2021
Ehitustööde algus 01.06.2023
Ehitustööde lõpp 31.12.2024

 

 

 

EstLink 1 ja EstLink 2 merekaablid on ühed olulisemad Balti riikide ühendused Põhjamaadega, mis vajadusel pakuvad meie elektrisüsteemile sageduse reguleerimisel toetust. 

Tulenevalt sünkroniseerimisega kaasnevatest nõuetest ja funktsionaalsustest on vaja uuendada mõlema merekaabli mandril paiknevate konverterjaamade juhtimis- ja kontrollsüsteeme. 

EstLink1 juhtimissüsteemide amortiseerunud riistvara vahetatakse välja ning kogu muunduri juhtimis- ja kaitsesüsteemid uuendatakse ning viiakse vastavusse tänapäevaste nõuete ja vajadustega.

ESTLINK 1 AJAKAVA:

EstLink 1 juhtimissüsteemide uuendused
Tegevus Tähtaeg
Hankeprotsessi algus 30.07.2022
Lepingu sõlmimine 21.11.2023
Tööde lõpp 30.09.2027

 

ESTLINK 2 AJAKAVA:  

EstLink 2 juhtimissüsteemide uuendused
Tegevus Tähtaeg
Hankeprotsessi algus 01.03.2023
Eeldatav tööde lõpp 31.12.2025

Sünkroniseerimiseks vajalikud projektid ning investeeringud ei hõlma ainuüksi taristuprojekte, vaid arendada on vaja ka elektri juhtimissüsteemi IT- ja sidevõimekusi.

Selle raames uuendatakse elektrisüsteemi planeerimis- ja juhtimisüsteeme (SCADA/EMS), mille abil on võimalik planeerida, monitoorida ja juhtida elektrisüsteemis toimuvaid muudatusi distantsilt. Uuenduse tulemusena paraneb juhtimiskeskuse võime hinnata ja juhtida elektrisüsteemi reaalajas. 

Samuti on oluline, et elektrisüsteemi stabiilsuse jälgimise ja sageduse juhtimise reaalaja mõõteandmed ning andmevahetus oleksid kvaliteetsed, usaldusväärsed ja tagatud järjepidevalt. Selleks vahetatakse kriitilistes alajaamades andmeside- ja seiresüsteemid uuemate ja toimepidevamate seadmetega, mis tagavad pideva pinge, voolu ja sagedusega seotud andmete edastamise. 

Täiendavalt uuendatakse erinevaid toodangu ja tarbimise prognoosisüsteeme, hangitakse ja juurutatakse uut bilansihaldustarkvara ning katkestuste planeerimise tarkvara. 

AJAKAVA: 

IT-, andmeside ja juhtimissüsteemide uuendused
Tegevus Tähtaeg
Hankeprotsessi algus 01.12.2021
Lepingu sõlmimine 01.02.2022
Arendustööde algus 01.02.2022
Arendustööde lõpp 01.12.2025

 

Elering rajab sünkroonkompensaatorid Püssi, Kiisa ja Viru alajaamadesse ning neid kasutatakse sageduse juhtimiseks.

Vastavalt uuringutele ning elektrienergia turumuutustele ei ole Baltimaade elektrisüsteemis peale Venemaa sagedusalast lahtiühendumist vajalikul määral inertsi, et tagada sagedusstabiilsus ning nõuetekohane sageduse muutumise kiirus. Selleks ehitame Eestisse kolm sünkroonkompensaatorit, mis aitavad sagedust juhtida. 

Eesti kontekstis tähendab sünkroonkompensaatorite kasutuselevõtmine, et sageduse tagamiseks väheneb vajadus hoida turuväliselt töös Narva elektrijaamade plokke, millega kaasnevad kulud oleksid märkimisväärsed. 

Elering rajab sünkroonkompensaatorid Püssi, Kiisa ja Viru alajaamadesse.  Sünkroonkompensaatorite funktsioon on lisada süsteemi inertsi, et aeglustada sageduse muutust ja võimaldada järgmiste meetmete rakendamist sageduse juhtimise protsessis, seda näiteks avariide puhul. Rajatavad sünkroonkompensaatorid on kõrge töökindlusega ning toetavad võrku lisaks inertsile lühisvõimsusega ja reaktiivenergia kompenseerimisega. 

Kokku rajatakse Balti riikidesse üheksa sünkroonkompensaatorit. Eestis ehitab sünkroonkompensaatorid Siemens Energy Oy Eesti filiaal ja Siemens Energy Global GmbH & Co. KG. Kõik Eestis valmivad sünkroonkompensaatorid on oma disainilt ja toimispõhimõtetelt identsed, mis lihtsustab hooldustöid ja võimaldab tagada seadmete ehituse võimalikult lühikeses ajaraamis. 

Püssi sünkroonkompensaatorjaam

Esimese sünkroonkompensaatorjaama ehitus ja seadistustööd on lõppenud ning seade ühendati võrku mais 2023.  Üheksast Baltikumi rajatavast sünkroonkompensaatorist valmis esimesena just Püssi, aidates seeläbi tagada sagedusstabiilsust.

Kiisa sünkroonkompensaatorjaam

Teine sünkroonkompensaatorjaam ehitatakse Kiisale, kus praegu teostatakse jaama üldehitustöid. Seadmete tarnega on alustatud ning sünkroonkompensaatori eri osad jõuavad Kiisale mais 2023. Jaam valmib 2024. aasta jaanuaris.

Viru sünkroonkompensaatorjaam

Kolmas ja viimane sünkroonkompensaatorjaam Eestis valmib Viru alajaamas 2024. aasta juunis. Jaama üldehitustöödega alustati mais 2023, kompensaatori põhiseadmed on valminud ja need läbivad tootjapoolseid tüüpkatseid.

 

Ajakava:

 

Sünkroonkompensaatorite ehitus
Tegevus Tähtaeg
Hankeprotsessi algus 18.05.2020
Lepingu sõlmimine 16.12.2020
Tööde algus Püssi jaamas 01.01.2021
Tööde algus Kiisa jaamas 01.05.2022
Tööde algus Viru jaamas 01.05.2022
Tööde lõpp Püssi jaamas 01.05.2023
Tööde lõpp Kiisa jaamas 01.01.2024
Tööde lõpp Viru jaamas 01.06.2024

 

Viru sünkroonkompensaatori trafo transport, september 2023:

 

Kiisa sünkroonkompensaatori generaatori ettevalmistamine paigalduseks, mai 2023:

 

Kiisa sünkroonkompensaatori generaatori transport Paldiski sadamast Kiisale, mai 2023:

 

Kiisa sünkroonkompensaatori põhiseadmete saabumine aprillis 2023:

Püssi sünkroonkompensaatori seadmete saabumine juunis 2022:

 

Loe lisaks:

04.06.2021 Artikkel sünkroonkompensaatoritest: Kuidas tagatakse sagedus ja lühisvoolu tekitamine Eesti energiasüsteemis?

16.12.2020 Elering rajab Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga ühinemiseks kolm sünkroonkompensaatorjaama

Elering rekonstrueerib vanad õhuliinid ja liinikoridorid, et suurendada olemasolevate liinide läbilaskevõimsust.

 

Nimelt kaob Vene elektrisüsteemist eraldumisega võimalus suunata osa võimsusvooge läbi Venemaa elektrisüsteemi ehk kogu Eesti-Läti vaheline ülekantav võimsus kandub vaid Eesti ja Läti vahelistele liinidele. Liinide rekonsutrueerimine säilitab läbilaskevõime  olemasoleval tasemel ning aitab vältida piiranguid põhja-lõuna-suunalisel transiidil. Summaarselt saame sünkroniseerimise järgselt vähemalt sama tugeva, kuid uue võrgu ja kaotame täielikult kolmandate riikide mõju turgudevahelisele kauplemisele Balti riikides. 

Elering valis uute liinide ehitamise asemel rekonstrueerimise, et tagada projektide õigeaegne valmimine, vähendades seeläbi võimalikke kulusid. Liinide rekonstrueerimisel on oluline silmas pidada, et igas olukorras oleks tagatud piisav ülekandevõimsus, juhul kui osadel liinidel tekib rike (n-1 situatsioon), mistõttu ei ole võimalik kõiki liine üheaegselt rekonstrueerida. 

Liinid L300/L301 koos liinidega L353/L354 moodustavad paralleelse liinikoridori Eesti ja Läti vahel. Liinide rekonstrueerimine on vajalik, et tugevdada Eesti elektrisüsteemi ja ülejäänud elektrisüsteemi vahelisi sidemeid, loomaks eeldused sünkroontööks Euroopa elektrisüsteemiga. Liinidel on seejuures oluline roll soodsama hinnaga tootjate pääsemisel Eesti turule. Kuna Eestis paiknevad 330 kV liinid on ehitatud 1950. ja 1960. aastatel, hakkab nende eluiga lõppema ja renoveerimisvajadus on suur. 

 

Balti-Tartu (L300) 330kV õhuliini rekonstrueerimine 

Balti-Tartu 330kV õhuliini rekonstrueerimine algas 2020. aastal. Liin valmis ja pingestati veebruaris 2023.

 

AJAKAVA: 

L300 Balti-Tartu
Tegevus Tähtaeg
Hankeprotsessi algus 02.01.2019
Lepingu sõlmimine 30.11.2020
Ehitustööde algus 12.04.2021
Ehitustööde lõpp 01.03.2023

 

L300 Balti-Tartu liini demonteerimistööd:
 

 

Uue masti püstitamine Iisakul, juuni 2022:

 

Tartu-Valmiera (L301) 330kV õhuliini rekonstrueerimine

Tartu-Valmiera liini rekonstrueerimisega alustati 2021. aasta sügisel. Põhilised rekonstrueerimistööd liinil on lõppenud ja liin pingestatakse üheskoos Läti partneritega mais 2023.

 

AJAKAVA:

L301 Tartu-Valmiera
Tegevus Tähtaeg
Hankeprotsessi algus 02.01.2019
Lepingu sõlmimine 30.11.2020
Ehitustööde algus 20.09.2021
Ehitustööde lõpp 01.06.2023

 

Balti-Tartu ja Tartu-Valmiera 330kV õhuliinide rekonstrueerimine, 2021-2023:

 

 

Viru-Tsirguliina (L353) 330kV õhuliini rekonstrueerimine

Sarnaselt Balti-Tartu-Valmiera liinile tuleb rekonstrueerida Viru-Tsirguliina-Valmiera 330 kV õhuliin. Juba enne sünkroniseerimisega seotud tegevuste algust rekonstrueeriti 2015. aastal Tsirguliina-Valmiera (L354) Eesti territooriumil paiknev liiniosa 11,48-kilomeetrisel lõigul. Rekonstrueerimise käigus teostati juhtme vahetus ja gabariitide korrastamine.

Viru-Tsirguliina (L353) rekonstrueerimistöödeks on sõlmitud töövõtuleping ning käimas on liinitrassi geoloogia, geodeesia ja projekteerimistööd. Eesti territooriumil paiknev liiniosa valmib 2024. aasta lõpus. Liini täielik uuendamine Läti territooriumil on planeeritud samas ajavahemikus, mil toimub Eesti-poolse liinilõigu rekonstrueerimine.

 

AJAKAVA: 

L353 Viru-Tsirguliina
Tegevus Tähtaeg
Hankeprotsessi algus 01.08.2020
Lepingu sõlmimine 02.06.2021
Ehitustööde algus 01.06.2023
Ehitustööde lõpp 31.12.2024

 

 

 

EstLink 1 ja EstLink 2 merekaablid on ühed olulisemad Balti riikide ühendused Põhjamaadega, mis vajadusel pakuvad meie elektrisüsteemile sageduse reguleerimisel toetust. 

Tulenevalt sünkroniseerimisega kaasnevatest nõuetest ja funktsionaalsustest on vaja uuendada mõlema merekaabli mandril paiknevate konverterjaamade juhtimis- ja kontrollsüsteeme. 

EstLink1 juhtimissüsteemide amortiseerunud riistvara vahetatakse välja ning kogu muunduri juhtimis- ja kaitsesüsteemid uuendatakse ning viiakse vastavusse tänapäevaste nõuete ja vajadustega.

ESTLINK 1 AJAKAVA:

EstLink 1 juhtimissüsteemide uuendused
Tegevus Tähtaeg
Hankeprotsessi algus 30.07.2022
Lepingu sõlmimine 21.11.2023
Tööde lõpp 30.09.2027

 

ESTLINK 2 AJAKAVA:  

EstLink 2 juhtimissüsteemide uuendused
Tegevus Tähtaeg
Hankeprotsessi algus 01.03.2023
Eeldatav tööde lõpp 31.12.2025

Sünkroniseerimiseks vajalikud projektid ning investeeringud ei hõlma ainuüksi taristuprojekte, vaid arendada on vaja ka elektri juhtimissüsteemi IT- ja sidevõimekusi.

Selle raames uuendatakse elektrisüsteemi planeerimis- ja juhtimisüsteeme (SCADA/EMS), mille abil on võimalik planeerida, monitoorida ja juhtida elektrisüsteemis toimuvaid muudatusi distantsilt. Uuenduse tulemusena paraneb juhtimiskeskuse võime hinnata ja juhtida elektrisüsteemi reaalajas. 

Samuti on oluline, et elektrisüsteemi stabiilsuse jälgimise ja sageduse juhtimise reaalaja mõõteandmed ning andmevahetus oleksid kvaliteetsed, usaldusväärsed ja tagatud järjepidevalt. Selleks vahetatakse kriitilistes alajaamades andmeside- ja seiresüsteemid uuemate ja toimepidevamate seadmetega, mis tagavad pideva pinge, voolu ja sagedusega seotud andmete edastamise. 

Täiendavalt uuendatakse erinevaid toodangu ja tarbimise prognoosisüsteeme, hangitakse ja juurutatakse uut bilansihaldustarkvara ning katkestuste planeerimise tarkvara. 

AJAKAVA: 

IT-, andmeside ja juhtimissüsteemide uuendused
Tegevus Tähtaeg
Hankeprotsessi algus 01.12.2021
Lepingu sõlmimine 01.02.2022
Arendustööde algus 01.02.2022
Arendustööde lõpp 01.12.2025

 

Hannes Kont

Projektijuhtimise ja sünkroniseerimise juht

+372 715 1248

hannes.kont@elering.ee