Segajääk

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu elektrienergia siseturu ühiseeskirja direktiivi (2009/72/EÜ) alusel kehtestati elektritarnijatele kohustus esitatavatel arvetel või lõpptarbijatele pakutavates reklaammaterjalides näidata ära iga energiaallika osakaal tarnija eelmise aasta kogu kütusetarbes kõikehõlmaval ja riiklikul tasandil selgelt võrreldaval viisil.

Elektrituruseaduse §58² alusel on põhivõrguettevõtjal kohustus töötada välja segajäägi arvutamise metoodika ja avaldada 30. juuniks eelneva kalendriaasta kohta arvutatud segajääk. Segajääk väljendab elektrienergia kogumit, mille osas ei ole tarbijatele päritolu tõendatud päritolutunnistustega (Guarantee of Origin).

Eestis taastuvatest allikatest elektrienergia tarbimise tõendamise puhul kehtivateks päritolutunnistusteks loetakse elektrituruseaduse §58¹ lõige kolm kohaselt päritolutunnistused, mis on arvele võetud (Eestis välja antud või Eestisse imporditud) ja seejärel tühistatud põhivõrguettevõtja hallatavas elektroonilises andmebaasis. Ainult vastavate päritolutunnitunnistustega kaetud elektrienergiat loetakse tõendatud päritoluga elektrienergiaks.

Riiklik segajääk võimaldab omistada elektrimüüjate poolt tarnitud, kuid päritolutunnistustega katmata elektrienergiale arvutuslikult päritolu ja muuta esitatavad andmed võrreldavaks. Termini ingliskeelne vaste on residual (energy) mix.

Segajääk 2014-2018