Taastuvenergia
Taastuvad energiaallikad on vesi, tuul, päike, laine, tõus ja mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Nendest allikatest toodetud energia on taastuvenergia.
Euroopa Liit ja Eesti selle liikmena tähtsustavad taastuvenergia tootmise ja tarbimise osakaalu kasvatamist mitmel põhjusel. Olulisim neist on keskkonnasaaste vähendamine kasvuhoonegaaside alandamiseks.
Taastuvenergia suurem tootmine ja tarbimine aitavad toetada energiasäästu, tootmise ja tarbimise suuremat efektiivsust, energiajulgeolekut, energiavaldkonna innovatsiooni ja tehnoloogia arengut.
Taastuvenergia pole asi iseeneses – seda tuleb vaadata Eesti elektritootmise strateegiliste valikute kontekstis. Eesti elektrimajanduse arengu visioon aastani 2050 näeb ette, et elektri tootmisel toetatakse majanduse ressursitõhusust, sealhulgas kasutatakse energiaallikana tootmisjääke, mida mujal pole enam otstarbekas või võimalik kasutada ning elektri tootmisel kasvab kütusevabade jm taastuvate energiaallikate osakaal. Sealjuures on toetused elektri tootmisele erandlikud ja vajaduspõhised kriitilise tootmisvõimekuse tagamiseks ning peamiseks investeeringute teostamise initsiaatoriks on turumehhanismid (sh paindlikud koostöömehhanismid).
Lisaks on Eesti riigil eesmärk kasutada aastaks 2020 transpordis 10% taastuvkütuseid, millest osa on plaanis katta biometaaniga. Selleks on riigil plaanis arendada biometaani turgu ja luua selle jaoks vajalikud tingimused. Biometaani tootmise käivitumine toob gaasiturule juurde uue kohalikul toorainel põhineva varustusallika ja avab gaasitarbimise osas transpordisektoris uue valdkonna. Kohalikust toorainest toodetud taastuvkütus edendab jätkusuutlikku regionaalarengut, mitmekesistab maamajandust ja vähendab sõltuvust importkütustest, edendades samas hajutatud energiatootmist ja vähendades keskkonna saastamist.
Eesti taastuvenergia potentsiaal avaldub eeskätt bioenergial baseeruval elektri ja soojuse koostootmises ning tuuleenergias ning rohegaasi (biometaani) tootmises, mis on kasutatav kõikjal, kus täna kasutatakse maagaasi. Arendatakse väikesemahulist hüdroenergeetikat ning päikeseenergeetikat.
| Taastuvenergia eesmärgid | Sihttase 2020 | 2021-2023 | 2030 |
|---|---|---|---|
| Taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaal tarbitud elektrienergiast | 17,6% | keskmiselt 24% | 30% |
Keskkonnasaaste vähendamise, energiatõhususe suurendamise, energiasäästu soodustamise, varustuskindluse tagamise ning teiste eesmärkide täitmiseks avalikustas Euroopa Komisjon 2016.a. sügisel varasemalt välja antud direktiivi 2009/72/EÜ (nn III energiapakett) kohta ettepanekute kogumi ehk Talvepaketi (COM(2016) 767), millega täpsustati pikaajalisi konkreetseid energiapoliitika eesmärke Euroopa Liidus:
- Taastuvenergia osakaalu tõstmine kogutarbimisest 27 protsendini aastaks 2030
- Energiatõhususe tõstmine 30 protsendini aastaks 2030
- Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 40 protsendi võrra aastaks 2030
2018. aasta suvel jõudsid kolme osapoole vahelised läbirääkimised Euroopa Komisjoni, nõukogu ja parlamendi vahel kokkuleppele taastuvenergia direktiivi (nn REDII) muutmises ning eesmärke korrigeeritakse enne 2023 aastat:
- Euroopa Komisjoni avalduse kohaselt on uueks eesmärgiks taastuvenergia osakaalu tõstmine kogutarbimisest 32 protsendini aastaks 2030 ning kollektiivselt saavutatava energiatõhususe eesmärgiks 32,5 protsenti
Euroopa Liit plaanib aastaks 2050 saavutada kliimaneutraalsuse. Üleminek konkurentsivõimelisele vähese CO2-heitega majandusele eeldab, et EL peab olema valmis vähendama 2050. aastaks oma territooriumil tekitatavat heidet 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.
Täpsustatud valdkondlikud eesmärgid taastuvenergia allikate kaupa kinnitatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega ning avalikustatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel.
Keskkonnasaaste vähendamise, energiatõhususe suurendamise, energiasäästu soodustamise, varustuskindluse tagamise ning teiste eesmärkide täitmiseks avalikustas Euroopa Komisjon 2016.a. sügisel varasemalt välja antud direktiivi 2009/72/EÜ (nn III energiapakett) kohta ettepanekute kogumi ehk Talvepaketi (COM(2016) 767), millega täpsustati pikaajalisi konkreetseid energiapoliitika eesmärke Euroopa Liidus:
- Taastuvenergia osakaalu tõstmine kogutarbimisest 27 protsendini aastaks 2030
- Energiatõhususe tõstmine 30 protsendini aastaks 2030
- Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 40 protsendi võrra aastaks 2030
2018. aasta suvel jõudsid kolme osapoole vahelised läbirääkimised Euroopa Komisjoni, nõukogu ja parlamendi vahel kokkuleppele taastuvenergia direktiivi (nn REDII) muutmises ning eesmärke korrigeeritakse enne 2023 aastat:
- Euroopa Komisjoni avalduse kohaselt on uueks eesmärgiks taastuvenergia osakaalu tõstmine kogutarbimisest 32 protsendini aastaks 2030 ning kollektiivselt saavutatava energiatõhususe eesmärgiks 32,5 protsenti
Euroopa Liit plaanib aastaks 2050 saavutada kliimaneutraalsuse. Üleminek konkurentsivõimelisele vähese CO2-heitega majandusele eeldab, et EL peab olema valmis vähendama 2050. aastaks oma territooriumil tekitatavat heidet 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.
Täpsustatud valdkondlikud eesmärgid taastuvenergia allikate kaupa kinnitatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega ning avalikustatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel.