Liigu edasi põhisisu juurde

Euroopa Liit ja Eesti selle liikmena tähtsustavad taastuvenergia tootmise ja tarbimise osakaalu kasvatamist mitmel põhjusel. Olulisim neist on keskkonnasaaste vähendamine kasvuhoonegaaside alandamiseks.

Taastuvenergia suurem tootmine ja tarbimine aitavad toetada  energiasäästu, tootmise ja tarbimise suuremat efektiivsust, energiajulgeolekut, energiavaldkonna innovatsiooni ja tehnoloogia arengut.

Taastuvenergia pole asi iseeneses – seda tuleb vaadata Eesti elektritootmise strateegiliste valikute kontekstis. Eesti elektrimajanduse arengu visioon aastani 2050 näeb ette, et elektri tootmisel toetatakse majanduse ressursitõhusust, sealhulgas kasutatakse energiaallikana tootmisjääke, mida mujal pole enam otstarbekas või võimalik kasutada ning elektri tootmisel kasvab kütusevabade jm taastuvate energiaallikate osakaal. Sealjuures on toetused elektri tootmisele erandlikud ja vajaduspõhised kriitilise tootmisvõimekuse tagamiseks ning peamiseks investeeringute teostamise initsiaatoriks on turumehhanismid (sh paindlikud koostöömehhanismid).

Lisaks on Eesti riigil eesmärk kasutada aastaks 2020 transpordis 10% taastuvkütuseid, millest osa on plaanis katta biometaaniga. Selleks on riigil plaanis arendada biometaani turgu ja luua selle jaoks vajalikud tingimused. Biometaani tootmise käivitumine toob gaasiturule  juurde uue kohalikul toorainel põhineva varustusallika ja avab gaasitarbimise osas transpordisektoris uue valdkonna. Kohalikust toorainest toodetud taastuvkütus edendab jätkusuutlikku regionaalarengut, mitmekesistab maamajandust ja vähendab sõltuvust importkütustest, edendades samas hajutatud energiatootmist ja vähendades keskkonna saastamist.

Eesti taastuvenergia potentsiaal avaldub eeskätt bioenergial baseeruval elektri ja soojuse koostootmises ning tuuleenergias ning rohegaasi (biometaani) tootmises, mis on kasutatav kõikjal, kus täna kasutatakse maagaasi. Arendatakse väikesemahulist hüdroenergeetikat ning päikeseenergeetikat.

 
Taastuvenergia eesmärgid Sihttase 2010 Tegelik 2010 Sihttase 2020
Taastuvelektri osakaal brutotarbimises vähemalt 5,1% 9,7% 17,6%

Keskkonnasaaste vähendamise, energiatõhususe suurendamise, energiasäästu soodustamise, varustuskindluse tagamise ning teiste eesmärkide täitmiseks avalikustas Euroopa Komisjon 2016.a. sügisel varasemalt välja antud direktiivi 2009/72/EÜ (nn III energiapakett) kohta ettepanekute kogumi ehk Talvepaketi (COM(2016) 767), millega täpsustati pikaajalisi konkreetseid energiapoliitika eesmärke Euroopa Liidus:

  • Taastuvenergia osakaalu tõstmine kogutarbimisest 27 protsendini aastaks 2030
  • Energiatõhususe tõstmine 30 protsendini aastaks 2030
  • Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 40 protsendi võrra aastaks 2030

Täpsustatud valdkondlikud eesmärgid taastuvenergia allikate kaupa kinnitatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega ning avalikustatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel

Keskkonnasaaste vähendamise, energiatõhususe suurendamise, energiasäästu soodustamise, varustuskindluse tagamise ning teiste eesmärkide täitmiseks avalikustas Euroopa Komisjon 2016.a. sügisel varasemalt välja antud direktiivi 2009/72/EÜ (nn III energiapakett) kohta ettepanekute kogumi ehk Talvepaketi (COM(2016) 767), millega täpsustati pikaajalisi konkreetseid energiapoliitika eesmärke Euroopa Liidus:

  • Taastuvenergia osakaalu tõstmine kogutarbimisest 27 protsendini aastaks 2030
  • Energiatõhususe tõstmine 30 protsendini aastaks 2030
  • Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 40 protsendi võrra aastaks 2030

Täpsustatud valdkondlikud eesmärgid taastuvenergia allikate kaupa kinnitatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega ning avalikustatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Lihtlehekülg Book page Hooldustööd Uudis