Investorile

Announcement of Periodic Review 17.01.2025 (24.01.2025)

Moody's Rating Action 19.02.2024 (19.02.2024)

Elering Credit Opinion 16.08.2021 (31.08.2021)

Elering Credit Opinion 24.08.2020 (25.08.2020)

Moody's Periodic Review 04.03.2020 (06.03.2020)

Elering Credit Opinion 08.07.2019 (07.01.2020)

Elering Credit Opinion 16.04.2018 (07.01.2020)

Elering Credit Opinion 07.09.2017 (07.01.2020)

Elering_CO_10-Aug-16.pdf (07.01.2020)

Elering_CO_11.Sep_.15.pdf (07.01.2020)

Elering_Credit_Opinion_14.04.2015.pdf (07.01.2020)

Credit Opinion 24.08.2020 (19.10.2020)

Võlakirjad on lunastatud tähtaegselt (03.05.2023)

Manused:

Võlakirja 2 prospekt (07.01.2020)

Võlakirja 1 prospekt (07.01.2020)

Võlakirja 2 tingimused (07.01.2020)

Võlakirja 1 tingimused (07.01.2020)

Elering on pühendunud ühingujuhtimise heade tavade järgimisele ning soovime selles valdkonnas pidevalt edasi areneda. Peame seda eelduseks oma strateegiliste eesmärkide saavutamisel ja organisatsioonikultuuri kujundamisel.

Kinnitame, et:

• ühingu riskijuhtimine ja sisekontrollisüsteem toimivad ning on tõhusad;
• ühingu finantsaruandlus ja majandusaasta aruanne põhinevad toimival riskijuhtimisel ja sisekontrollisüsteemil.

Hea ühingujuhtimise tava ja aruande terviktekstid on kättesaadavad manusest.

Manused:

Hea ühingujuhtimise tava (07.01.2020)

Hea ühingujuhtimise tava vastavusdeklaratsioon 2022 (18.04.2023)

Hea ühingujuhtimise tava vastavusdeklaratsioon 2021 (18.04.2023)

Hea ühingujuhtimise tava vastavusdeklaratsioon 2019 (27.02.2020)

Hea ühingujuhtimise tava vastavusdeklaratsioon 2018.doc (07.01.2020)

Hea ühingujuhtimise aruanne 2016 (07.01.2020)

Korraliste üldkoosolekute otsused

Korralise üldkoosoleku otsus 27.06.2024
Korralise üldkoosoleku otsus 29.05.2023
Korralise üldkoosoleku otsus 11.07.2022
Korralise üldkoosoleku otsus 17.06.2022
Korralise üldkoosoleku otsus 27.12.2021
Korralise üldkoosoleku otsus 14.05.2021
Korralise üldkoosoleku otsus 26.03.2021
Korralise üldkoosoleku otsus 01.07.2020

Omaniku ootuste kinnitamised

Omaniku ootuste kinnitamine 04.09.2025 (Loe omaniku ootuseid Elering AS-le) 
Omaniku ootuste kinnitamine 18.11.2022
Omaniku ootuste kinnitamine 03.08.2022
Omaniku ootuste kinnitamine 21.04.2022

Audiitori nimetamine

Audiitori nimetamine 28.03.2022

Nõukogu aruanded majandusaasta aruannete kohta

Nõukogu aruanne 2023. majandusaasta aruande kohta
Nõukogu aruanne 2022. majandusaasta aruande kohta
Nõukogu aruanne 2021. majandusaasta aruande kohta
Nõukogu aruanne 2020. majandusaasta aruande kohta
Nõukogu aruanne 2019. majandusaasta aruande kohta

Nõukogu koosseisu muudatused

Nõukogu koosseisu muudatus 15.05.2026
Nõukogu koosseisu muudatus 14.03.2025
Nõukogu koosseisu muudatus 09.10.2024
Nõukogu koosseisu muudatus 09.02.2024
Nõukogu koosseisu muudatus 21.05.2023
Nõukogu koosseisu muudatus 14.03.2023
Nõukogu koosseisu muudatus 31.05.2022
Nõukogu koosseisu muudatus 02.03.2022

Nõukogu liikmed

Nõukogu liikmete kontaktid

Nõukogu liikmete tasud

Nõukogu esimehe tasu 1500 eurot
Nõukogu liikme tasu  750 eurot

Ülevaade

Eleringi esimese kuue kuu tulud kasvasid aastaga 26,1 miljoni euro võrra, ulatudes 186,3 miljoni euroni. Ärikulud suurenesid 21,6 miljoni euro võrra 171,3 miljoni euroni. Eleringi ärikasum oli esimesel poolaastal 15 miljonit eurot ja puhaskasum 13,3 miljonit eurot.

Tulude kasvu toetasid eelkõige suuremad elektri- ja gaasivõrguteenuse tulud. Elektri ülekandemaht suurenes kuue protsendi ehk 223 gigavatt-tunni võrra. Elektri võrguteenuse tuludele avaldasid mõju ka 5. mail jõustunud uued võrgutasud.

Gaasi võrguteenuse tulud kasvasid 3,4 miljoni euro võrra. Kasv tulenes külmast ilmast ja sellega kaasnenud suuremast gaasi edastusmahust.

Ärikulud suurenesid eelmise aasta esimese kuue kuuga võrreldes 21,6 miljoni euro võrra. Kuludest kasvasid kõige rohkem energiavõrgu kadude kulud: need olid 5,9 miljoni euro võrra suuremad kui aasta varem. Kasvu põhjustasid elektrivõrgu suuremad füüsilised kaod ja kõrgem elektrihind.

Tööjõukulud suurenesid aastaga miljoni euro võrra ja põhivara kulum 1,9 miljoni euro võrra.

Elering investeeris esimesel poolaastal 56,1 miljonit eurot. Sellest 95,5 protsenti suunati elektrivõrku ja 4,4 protsenti gaasivõrku. Vesinikuvaldkonda läks 0,1 protsenti investeeringutest. 

Eleringi raha ja deposiitide maht oli juuni lõpus 166,4 miljonit eurot. Aasta varem oli see 69 miljonit eurot. Ettevõtte varade kogumaht oli 1,83 miljardit eurot ja omakapital 465,7 miljonit eurot. Omakapitali osakaal varadest oli 25,4% ning netovõla ja EBITDA suhe 0,1.

Kasumiaruanne

Tuhandetes eurodes

Finantsseisundi aruanne

Tuhandetes eurodes

Rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes

Ülevaade

2026. aasta I kvartalis kasvasid Elering AS tulud 30,7%, ulatudes 93,5 miljoni euroni. Kasvu peamiseks vedajaks oli bilansienergia, mis moodustas 69% tulude kogukasvust. Bilansienergia tulude suurenemine tulenes nii suurematest mahtudest kui ka kõrgematest hindadest.

Külm talv suurendas ka gaasi võrguteenuse tulusid, mis kasvasid 3,7 miljoni euro võrra. Kasvu toetas gaasimahtude 39,0% suurenemine 2026. aasta esimesel kolmel kuul — mahud kasvasid 493 GWh võrra, 1 264 GWh-lt 1 758 GWh-ni. Tulude kasvu toetasid lisaks elektri transiiditulud ITC mehhanismi alusel, mis suurenesid võrreldes 2025. aasta sama perioodiga 0,8 miljoni euro võrra.

Bilansienergia tulude kasvuga kaasnes samaväärne bilansienergia kulude suurenemine. Bilansienergiaga seotud tulud ja kulud ei mõjuta Eleringi kasumit.

Võrgukadude kulu suurenes 2026. aasta I kvartalis 5,2 miljoni euro võrra. Selle põhjuseks olid 34,1% suuremad kogused ning 24,4% kõrgemad elektrihinnad.

Täiendavate investeeringute tulemusena kasvasid amortisatsioonikulud 2026. aasta I kvartalis 0,8 miljoni euro võrra. Tegevuskulud suurenesid kokku 35,2%, ulatudes 85,7 miljoni euroni. Kulude kasvust 76% oli seotud bilansienergia kuludega.

I kvartali puhaskasum oli 8,0 miljonit eurot, vähenedes võrreldes 2025. aasta sama perioodiga 4%. Äritegevuse rahavoog oli positiivne, ulatudes 31,5 miljoni euroni. Põhivarasse investeeriti samal ajal 32,6 miljonit eurot. Lisaks laekus 12,0 miljonit eurot CEF-i rahastust ning ettevõte tasus laene 2,6 miljoni euro ulatuses.

Aruandeperioodi lõpu seisuga oli ettevõtte varade maht 1,8 miljardit eurot, kohustused kokku 1,3 miljardit eurot ning omakapital 468,8 miljonit eurot.

Kasumiaruanne

Tuhandetes eurodes

Finantsseisundi aruanne

Tuhandetes eurodes

Rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes

Ülevaade

Eleringi 2025. aasta kasum põhitegevusest vähenes

2025.  aastal kasvas Eleringi müügitulu 107,1 miljoni euro võrra, ulatudes 326,6 miljoni euroni. Kasv tulenes eeskätt energiaturuga seotud tuludest, mis suurenesid 91,2 miljoni euro võrra. Samas mahus kasvasid ka energiaturuga seotud kulud, peegeldades süsteemiteenuste ja tasakaalustamiskulude suurenemist. 2025. aasta veebruaris ühines Eesti Mandri-Euroopa sagedusalaga ning sellega seonduvalt rakendusid uued turud ja teenused, mis muutsid nii tulude kui ka kulude struktuuri.

Elektri ülekande tulud kasvasid 6,6 miljoni euro võrra 91,9 miljoni euroni. Arvestades täiendavat investeeringuvajadust on elektri ülekandetulude kasv vältimatu; uued tasud hakkavad kehtima alates 2026. aasta maist. Gaasi ülekande tulud vähenesid 2,9 miljoni euro võrra 25,1 miljoni euroni. Langus on jätkuvalt seotud ülekandemahtude vähenemisega ning kinnitab vajadust hinnastamisstruktuuri kohandamiseks, et tagada võrgu jätkusuutlik rahastus sõltumata mahtude kõikumisest.

Lisandunud investeeringute ning lepinguliste hindade kasvu tõttu suurenesid hoolduskulud 2,8 miljoni euro võrra ning põhivara kulum kasvas 2,2 miljoni euro võrra.

Ärikasum ulatus 25,2 miljoni euroni, kasvades aastaga 7,6 miljoni euro võrra. Ärikasumi kasvu mõjutas oluliselt laekunud kindlustushüvitis summas 13,6 miljonit eurot.

Puhaskasum oli 21,7 miljonit eurot (2024: 15,7 mln €). Eleringi kasum põhitegevusest ilma ühekordse tuluta vähenes 48%

Rahavood äritegevusest olid tugevad, ulatudes 88,5 miljoni euroni (2024: 66,3 mln €). Investeeringud põhivarasse moodustasid 181,0 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu kaasrahastusena laekus 27,8 miljonit eurot. 2025. aasta detsembris suurendati aktsiakapitali 45 miljoni euro võrra rahalise sissemaksu teel, mis tugevdab ettevõtte kapitalibaasi ja toetab investeerimisvõimekust.

Raha ja raha ekvivalendid vähenesid 18,6 miljoni euro võrra ning ulatusid aasta lõpul 75,7 miljoni euroni. Seisuga 31. detsember 2025 ulatusid Eleringi varad 1,7 miljardi euroni ning omakapital 460,8 miljoni euroni.

2025.  aasta kinnitas, et Elering on liikunud klassikalisest energia ülekandjast varustuskindluse tagaja rolli. Taastuvenergia osakaalu kasv, sagedusreservide hankimine ning regionaalse energiaturu muutused suurendavad kulubaasi ning nõuavad pikaajalist ja stabiilset tuluraamistikku.

Ettevõtte strateegiline prioriteet on jätkuvalt tagada varustuskindlus igal ajahetkel, hoides tariifid ja tulubaasi vastavuses tegelike kulude ning investeerimisvajadusega.

Kasumiaruanne

Tuhandetes eurodes

Finantsseisundi aruanne

Tuhandetes eurodes

Rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes

Ülevaade

Eleringi 2025. aasta üheksa kuu tulemused

2025. aasta esimese üheksa kuu jooksul ulatusid Eleringi müügitulud 228,6 miljoni euroni, kasvades aastases võrdluses 67,3 miljoni euro võrra. Kasvu vedasid peamiselt energiaturuga seotud tulud, mis suurenesid 70,1 miljoni euro võrra.

Koos tulude kasvuga suurenesid ka energiaturuga seotud kulud, kasvades 71,2 miljoni euro võrra. See peegeldab muutusi turukorralduses ning süsteemiteenuste ja bilansiteenuste kulude suurenemist.

Elektrienergia ülekandetulud kasvasid 6,7 miljoni euro võrra, ulatudes 67,9 miljoni euroni. Samas on kulubaasi kasvu ja jätkuvate investeeringuvajaduste valguses elektrivõrgu teenuste tulubaasi suurendamine hädavajalik, et tagada jätkusuutlik areng.

Gaasi ülekandetulud vähenesid 2,6 miljoni euro võrra, 17,1 miljoni euroni, mis on endiselt seotud väiksemate ülekandemahtudega.

Ärikasumiks kujunes 23,0 miljonit eurot, mis on 11,8 miljoni euro võrra enam kui eelmisel aastal. Puhaskasumiks kujunes 19,2 miljonit eurot (2024: 8,9 miljonit eurot). Kasumlikkust mõjutas nii ühekordne kindlustusmakse 13,6 miljonit eurot kui ka kasvanud kulud, sealhulgas põhivara kulum, mis suurenes 2,4 miljoni euro võrra.

Rahavoog äritegevusest oli positiivne, ulatudes 52,4 miljoni euroni (2024: 42,4 miljonit eurot), mis näitab põhitegevuse tugevat rahavoogude genereerimise võimet.

Materiaalsesse põhivarasse tehtud investeeringud ulatusid 119,4 miljoni euroni, peegeldades jätkuvalt kõrget investeerimistaset võrgu töökindluse ja varustuskindluse tugevdamiseks.

Seisuga 30. september 2025 ulatusid Eleringi varad kokku 1,65 miljardi euroni ning omakapital 413,2 miljoni euroni.

Kasumiaruanne

Tuhandetes eurodes

Finantsseisundi aruanne

Tuhandetes eurodes

Rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes

Ülevaade

Eleringi puhaskasumiks kujunes esimesel poolaastal 6,3 miljonit eurot, võrreldes 10,6 miljoni euroga aasta varem. Muuhulgas mõjutab Eleringi tulemusi elektri võrguteenuse vähenev kasumlikkus.

Majandustulemused peelgeldavad viimaste aastate trendi, kus energia varustuskindluse tagamiseks tehtavad kulud kerkivad koos üldise elukalliduse kasvuga, millest tulenevalt on oluline jätkusuutlikkuse ja varustuskindluse tagamiseks korrigeerida ka elektri võrgutasusid.

“Seni oleme suutnud aina kasvava tulude puudujäägi suutnud katta Euroopa Liidu vahendite ja ülekoormustuluga. Edaspidi nendega enam senises mahus arvestada ei saa ning peame jälgima, et kriitiliste investeeringute ja tegevuste kulud ei ületaks tulusid. Hoiame jätkuvalt eesmärki tagada varustuskindlus igal hetkel võimalikult efektiivselt ja peame lähiaastatel suutma katta tegelikud kulud eelkõige võrgutasude arvel ehk vajadusel tasusid varasemast operatiivsemalt korrigeerima, et vältida elektri võrguteenuse valdkonna kahjumisse sattumist,“ ütles Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk.

Eleringi esimese poolaasta müügitulu oli 160,2 miljonit. Põhiteenuste ehk elektri ja gaasi ülekandeteenuse tulu oli ligi 60 miljonit, mis jäid oodatule alla. Suurima osa müügitulust – ligi 90 miljonit eurot – moodustasid energiaturgude seotud teenused, mida Elering vahendab turuosalistele finantsneutraalselt ehk ilma kasumit teenimata.

Äritegevuse rahavoog oli esimese poolaasta lõikes negatiivne, ulatudes 10,8 miljoni euroni. Peamiseks põhjuseks olid sagedusreservide kulud, mis eelmisel aastal puudusid.  Tänavu katab Elering need Konkurentsiameti kooskõlastusel võimsusjaotustulust.

Ettevõte investeeris põhivarasse esimesel poolaastal 75,5 miljonit eurot ning sai sihtfinantseeringuid 12 miljoni euro ulatuses. 2024. aasta eest maksti dividende 15,7 miljonit eurot.  Eleringi raha ja selle ekvivalendid vähenesid kuue kuuga 94 miljonilt üheksa miljoni euroni.

Seisuga 30. juuni 2025 ulatusid Eleringi varad 1,6 miljardi euroni. Omakapital oli 400 miljonit eurot ning likviidsed vahendid, sealhulgas raha ja lühiajalised deposiidid kokku 69 miljonit eurot. 

Kasumiaruanne

Tuhandetes eurodes

Finantsseisundi aruanne

Tuhandetes eurodes

Rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes

Ülevaade

Kogutulu 2025. aasta esimeses kvartalis püsis suhteliselt stabiilsena, ulatudes 70,8 miljoni euroni. Gaasivõrgu tulud vähenesid väiksema tarbimismahu tõttu 20,2% ehk 2,4 miljoni euro võrra ning teiste võrguteenuste tulud olid 3 miljoni euro võrra madalamad. Langusi tasakaalustas elektrivõrgu tulude kasv 6,7% ehk 1,5 miljoni euro võrra ning bilansienergia müügitulu suurenemine 12,9% ehk 3,6 miljonit eurot.

Võrgukaod suurenesid 2025. aasta esimeses kvartalis 0,7 miljoni eurot võrra seoses kõrgemate elektrihindadega. Bilansienergia kulud kasvasid samal joonel bilansienergia tuludega. Seoses täiendavate investeeringutega suurenesid ka amortisatsioonikulud 2025. aasta esimeses kvartalis 0,7 miljonit eurot. Tegevuskulud suurenesid 10,2%, ulatudes 62,7 miljoni euroni.

Finantstulud suurenesid 0,8 miljoni euroni ning finantskulud vähenesid 0,1 miljoni euro võrra, ulatudes 0,5 miljoni euroni.

2025. aasta esimese kvartali puhaskasum oli 8,3 miljonit eurot. Äritegevuse rahavood olid positiivsed, ulatudes 34,7 miljoni euroni. Põhivarasse investeeriti 38,6 miljonit eurot ning 12,0 miljonit eurot saadi investeeringuteks CEF-toetust. Ettevõte maksis laene tagasi 3,1 miljoni euro ulatuses.

Ettevõtte varade kogumaht oli 1,6 miljardit eurot, kohustised 1,2 miljardit eurot ning omakapital 418,1 miljonit eurot.

Kasumiaruanne

Tuhandetes eurodes

Finantsseisundi aruanne

Tuhandetes eurodes

Rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes

Eleringi 2024. aasta neljanda kvartali tulud vähenesid 25,6%, ulatudes 56,2 miljoni euroni. Suurem osa langusest oli seotud elektrivõrgu tulude vähenemisega 22,6% ehk 7,4 miljoni euro võrra. Alates 2024. aasta algusest muutis Elering tariifipakette, mille tulemusel oli neljandas kvartalis 34,8% tariifidest seotud fikseeritud osaga, ülejäänud sõltusid tarbimismahtudest. 2023. aastal olid kõikidel klientidel tarbimisest sõltuv pakett.

Elektrienergia ülekandemaht vähenes samuti 5,1%. Elektritulude vähenemist tasakaalustas osaliselt gaasi ülekandetulude kasv, mis suurenes 28,1% ehk 1,8 miljoni euro võrra. Kuigi gaasimahud vähenesid 2023. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 12,4%, mõjutasid tulusid positiivselt 4. detsembril 2023 jõustunud tariifimuudatused. Bilansienergia tulud vähenesid 32,7% või 7,2 miljonit eurot.

Võrreldes 2022. aastaga on energiahinnad mõnevõrra stabiliseerunud ja langenud. 2024. aasta neljandas kvartalis vähenesid elektrivõrgukaod 1,7 miljonit eurot võrreldes sama perioodiga 2023. aastal. Bilansienergia kulud vähenesid samas suurusjärgus bilansienergia tuludega. Täiendavate investeeringute tõttu kasvasid amortisatsioonikulud neljandas kvartalis 1,3 miljoni euro võrra. Kokku vähenesid tegevuskulud 20,4%, moodustades 49,7 miljonit eurot.

Intressikeskkonna muutuste tõttu langes finantstulu 0,7 miljoni euroni, samas kui finantskulud vähenesid 0,3 miljoni euro võrra, ulatudes kokku 0,5 miljoni euroni.

Neljanda kvartali puhaskasum oli 6,8 miljonit eurot. Äritegevuse rahavood olid positiivsed summas 23,1 miljonit eurot, põhivaradesse investeeriti 46,6 miljonit eurot. 28,0 miljonit eurot koguti võimsusjaotustasu ning 50,2 miljonit eurot laekus CEF rahastust. Ettevõte tasus laene summas 2,2 miljonit eurot.

Ettevõtte varade kogumaht oli 1,6 miljardit eurot, kohustuste kogumaht 1,2 miljardit eurot ning omakapital 409,7 miljonit eurot.

Finantsseisundi aruanne

Tuhandetes eurodes

Kasumiaruanne

Tuhandetes eurodes

Rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes

2024. aasta kolmandas kvartalis vähenes Eleringi müügitulu 17,5% ehk 9,6 miljonit eurot ulatudes 45,4 miljoni euroni. Langus tulenes suuresti ITC (Inter-Transmission System Operator Compensation) tulude muutusest. Erinevalt 2023. aastast, mil Elering sai kolmandas kvartalis ITC tulu 18,2 miljonit eurot, oli Elering 2024. aastal netomaksja, mil omakorda on oluline mõju ettevõtte müügituludele.

Elektrivõrgu müügitulu kasvas 39,5% (5,5 miljonit eurot), ulatudes 19,4 miljoni euroni. Samuti kasvasid gaasivõrgu tulud 102,9% (1,5 miljonit eurot), ulatudes 2,9 miljoni euroni.

Võrgutasude kasv oli tingitud tasude muutustest. 2023. aasta detsembris kehtima hakanud gaasivõrgu tasude muutus oli vajalik, et katta gaasivaldkonnaga seonduvaid kulusid. Elektrisektoris võeti kasutusele kaks erinevat tariifipaketti, millest üks pakett sisaldab vaid püsitasu ja teine sisaldab lisaks ülekandetasule püsitasukomponenti. Üleminek uuele tariifistrukuurile tõi esimeses kvartalis müügitulu languse, kuna osa kliente tegid paketivalikud, millega esialgsetes tariifiarvutustes ei olnud arvestatud. Uuendatud tasud, mis võtsid klientide valikud arvesse, jõustusid alates 2024. aasta maist, millest johtuvalt mõju kolmanda kvartali tulemustele oli väiksem.

Kui 2023. aasta alguses olid energiahinnad jätkuvalt kõrged, siis energiahindade hilisem stabiliseerumine kajastus ka Eleringi võrgukadude kuludes, mis 2024. aasta kolmandas kvartalis olid võrreldes 2023. aastaga 0,6 euro võrra madalamad. Bilansienergiaga seotud kulud vähenesid koos vastavate tuludega.

Eleringi kolmanda kvartali tegevuskulud vähenesid 22,5%, ulatudes 48,4 miljoni euroni. Kolmanda kvartali maksueelne kahjum vähenes 65,0% 1,7 miljoni euroni.

Rahavood äritegevusest olid 0,5 miljonit eurot. Ettevõte investeeris põhivarasse 75,1 miljonit eurot ja sai 19,3 miljonit eurot võimsusjaotustulu. Laene maksti tagasi 3,1 miljonit eurot laene. Kvartali lõpuks oli ettevõtte varade maht 1,5 miljardit eurot, kohustused ulatusid 1,1 miljardi euroni ja omakapital 402,9 miljoni euroni.

Finantsseisundi aruanne

Tuhandetes eurodes

Kasumiaruanne

Tuhandetes eurodes

Rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes

2024. aasta teises kvartalis vähenes Eleringi müügitulu 13,5% ehk 7,2 miljonit eurot ulatudes 46,0 miljoni euroni. Langus tulenes suuresti seoses ITC (Inter-Transmission System Operator Compensation) tuludega. Erinevalt 2023. aastast, mil Elering sai teises kvartalis ITC tulu 16 miljonit eurot, oli Elering 2024. aastal netomaksja, mil oli oluline mõju müügituludele.

Eleringi teise kvartali elektrivõrgu müügitulu kasvas 51,1% (6,3 miljonit eurot), ulatudes 18,6 miljoni euroni, samuti kasvasid gaasivõrgu tulud 134,2% (2,8 miljonit eurot), ulatudes 4,8 miljoni euroni.

Võrgutasude kasv oli tingitud tasude muutustest. 2023. aasta detsembris kehtima hakanud gaasivõrgu tasude muutus oli vajalik, et katta gaasivaldkonnaga seonduvaid kulusid. Elektrisektoris võeti kasutusele kaks erinevat tariifipaketti, millest üks pakett on vaid püsitasu ja teine sisaldab lisaks ülekandetasule püsitasukomponenti. Üleminek uuele tariifistruktuurile tõi esimeses kvartalis müügitulu languse, kuna osa kliente tegid paketivalikud, millega esialgsetes tariifiarvutustes ei olnud arvestatud. Uuendatud tasud, mis võtsid klientide valikud arvesse, jõustusid alates 2024. aasta maist, millest johtuvalt mõju teise kvartali tulemustele oli väiksem.

Kui 2023. aasta alguses olid energiahinnad jätkuvalt kõrged, siis energiahindade stabiliseerumine kajastus ka Eleringi võrgukadude kuludes, mis 2024. aasta teises kvartalis olid võrreldes 2023. aastaga 2,0 euro võrra madalamad. Bilansienergiaga seotud kulud kasvasid vastavalt tuludele.

Eleringi teise kvartali tegevuskulud kasvasid 4,9%, ulatudes 47,1 miljoni euroni. Kulude kasv oli seotud ka täiendavate investeeringutega kaasneva suuremate amortisatsioonikuludega 0,4 miljoni euro võrra. Teise kvartali maksueelne kasum vähenes 90,6% 1,1 miljoni euroni.

Rahavood äritegevusest olid 4,7 miljonit eurot. Ettevõte investeeris põhivarasse 68,2 miljonit eurot ja sai 19,6 miljonit eurot ülekoormustasu. Laene maksti tagasi 2,2 miljonit eurot laene. Kvartali lõpuks oli ettevõtte varade maht 1,5 miljardit eurot, kohustused ulatusid 1,1 miljardi euroni ja omakapital 404,6 miljoni euroni.

Finantsseisundi aruanne

Tuhandetes eurodes

Kasumiaruanne

Tuhandetes eurodes

Rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes

Eleringi 2024. aasta esimese kvartali kogutulud kasvasid 2,3%, ulatudes 70,7 miljoni euroni. Elektri ülekandetulud vähenesid 30,3% ehk 9,9 miljoni euro võrra 22,8 miljoni euroni, gaasi ülekandetulud kasvasid 174,0% ehk 7,6 miljonit eurot 12,0 miljoni euroni. Mõlemad muudatused olid seotud muutustega ülekande tariifides. 2023. aasta detsembris jõustusid uued gaasivõrgu tasud. Elektrisektoris võeti kasutusele kaks erinevat tariifipaketti, millest üks pakett on vaid püsitasu ja teine sisaldab lisaks ülekandetasule püsitasukomponenti. Üleminekuperioodil oli langus ootuspärane, kuna hindade arvutamisel lähtuti klientide teadaolevast paketivalikust, samas kui osa kliente otsustas valida püsitasu paketi kohtades, mida tariifide määramisel ei arvestatud. Tariifide ümberarvestus tehti 2023. aasta detsembris ja uued tariifid, mis põhinevad klientide tegelikul paketivalikul, hakkavad kehtima 2024. aasta mai algusest. Muutused energiasektoris rõhutavad veelgi enam Eleringi peamist ülesannet tagada varustuskindlus, mis omakorda peab peegelduma ka tasudes, ehk suureneb püsikomponendi olulisus tasudes.

Kui 2023. aasta alguses olid energiahinnad jätkuvalt kõrged, siis energiahindade stabiliseerumine kajastus ka Eleringi võrgukadude kuludes, mis 2024. aasta esieses  kvartalis olid 34,5% ehk 4,1 euro võrra madalamad kui samal ajal 2023. aastal Täiendavate investeeringute tulemusena kasvasid amortisatsioonikulud 2024. aasta esimeses kvartalis 0,1 miljoni euro võrra. Bilansienergiaga seotud kulud kasvasid vastavalt tuludele. Kokku kasvasid tegevuskulud 1,3%, ulatudes 56,9 miljoni euroni.

Kokku kasvas 2024. aasta esimeses kvartali puhaskasum 13,4%, ulatudes 13,8 miljoni euroni.

Äritegevuse rahavood olid 38,3 miljonit eurot, põhivarasse investeeriti 50,9 miljonit eurot, ülekoormustulu laekus 13,9 miljonit eurot. Ettevõte tagastas laene 3,1 miljoni eurot.

Ettevõtte varade kogumaht oli 1,5 miljardit eurot. Kohustused kokku moodustasid 1,1 miljardit eurot ja omakapital ulatus 427,9 miljoni euroni

Finantsseisundi aruanne

Tuhandetes eurodes

Kasumiaruanne

Tuhandetes eurodes

Rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes

Eleringi 2023. aasta 4. kvartali tulud vähenesid 49,2%, ulatudes 72,6 miljoni euroni. Suurem osa langusest oli seotud madalamate energiahindadega ja sellega seotud kompensatsiooniga võimsusjaotuslaekumiste arvelt. Märkimisväärselt vähenesid ka bilansienergia tulud, vastavad tulud langesid 54,7% ehk 28,7 miljonit eurot. Võrreldes 2022. aasta IV kvartaliga kasvasid elektri ülekandemahud 5,3% ja gaasi ülekandemahud 29,9%. Elektri ülekandetulud kasvasid 2,2% ehk 0,7 miljonit eurot 31,5 miljoni euroni, gaasi ülekande tulud kasvasid 84,5% ehk 3,0 miljonit eurot nii mahtude kasvu kui ka 4. detsembrist 2023 kehtima hakanud uute tariifide tõttu.

2022. aastal olid energiahinnad ajalooliselt kõrged. 2023. aasta IV kvartalis olid elektrihinnad madalamad ja selle tulemusena olid 2023. aasta võrgukaod 64,9% ehk 18,8 miljonit eurot väiksemad kui 2022. aasta võrdlusperioodil. Täiendavate investeeringute tulemusena kasvasid amortisatsioonikulud 2023. aasta IV kvartalis 2,7 miljoni euro võrra. Bilansienergiaga seotud kulud vähenesid sarnaselt vastavate tuludega. Kokku vähenesid tegevuskulud 13,9%, ulatudes 61,7 miljoni euroni.

Intressikeskkonna muutuste tulemusena kasvasid finantstulud 2,2 miljoni euroni ja finantskulud vähenesid 0,2 miljoni euro võrra, ulatudes 0,7 miljonit euroni.

Kokku oli IV kvartali puhaskasum 11,7 miljonit eurot.

Äritegevuse rahavood olid positiivsed 32,9 miljonit eurot, põhivarasse investeeriti 61,4 miljonit eurot, ülekoormustulu laekus 18,5 miljonit eurot. Ettevõte maksis laene tagasi 2,6 miljoni euro eest.

Ettevõtte varade kogumaht oli 1,5 miljardit eurot.

Kohustuste kogusumma oli 1,1 miljardit eurot ja omakapital 414,0 miljonit eurot.

Kasumiaruanne

Finantsseisundi aruanne

Kasumiaruanne

Tuhandetes eurodes

Rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes

Eleringi 2023. aasta kolmanda kvartali kogutulud vähenesid 50,2%, ulatudes 57,5 miljoni euroni. Suurem osa langusest oli seotud bilansienergia tuludega, mis vähenesid 45,3 miljoni euro võrra.

Võrreldes 2022. aasta III kvartaliga vähenesid elektri ülekandemahud 6,5% ja gaasi ülekandemahud 9,2%. Elektri ülekandetulud kasvasid 4,2% ehk 0,6 miljonit eurot ulatudes 13,9 miljoni euroni, gaasi ülekandetulud vähenesid 9,2% ehk 0,2 miljonit eurot.

Kui 2022. aastal olid energiahinnad ajalooliste tasemetega võrreldes kõrged, siis 2023. aasta kolmandas kvartalis olid elektrihinnad madalamad ja selle tulemusena oli võrgukadude kulu 2023. aastal 74,0% ehk 22,8 miljoni euro võrra väiksem kui 2022. aasta võrdlusperioodil.

Täiendavate investeeringute tulemusena suurenesid amortisatsioonikulud 2023. aasta teises kvartalis 0,7 miljoni euro võrra. Bilansienergiaga seotud kulud vähenesid kooskõlas vastavate tuludega. Kokku vähenesid tegevuskulud 13,0%, ulatudes 62,6 miljoni euroni.

Muutused intressikeskkonnas suurenesid finantstulusid, mis olid 2023. aasta kolmandas kvartalis 0,9 miljonit eurot. Intresside kasv suurendas finantskulusid 0,1 miljoni euro võrra 0,8 miljoni euroni.

Kokku kujunes kolmanda kvartali puhaskahjumiks 4,9 miljonit eurot.

Äritegevuse rahavoog oli positiivne 11,6 miljoni euro ulatuses, põhivarasse investeeriti 44,5 miljonit eurot, ülekoormustasusid laekus 46,9 miljonit eurot. Ettevõte maksis laene ja võlakirju tagasi 2,6 miljoni euro eest.

Ettevõtte varade kogumaht oli 1,4 miljardit eurot. Kohustuste kogusumma oli 1,0 miljardit eurot ja omakapital 402,4 miljonit eurot.

Finantsseisundi aruanne

Kasumiaruanne

Tuhandetes eurodes

Rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes

2023. aasta teise kvartali kogutulud vähenesid 10,9%, ulatudes 55,6 miljoni euroni.

Suurem osa langusest oli seotud bilansienergia tuludega, mis vähenesid 20,2 miljoni euro võrra. Võrreldes 2022. aasta teise kvartaliga vähenesid elektri ülekandemahud 12,3% ja gaasi ülekandemahud 18,9%. Elektri ülekandetulud vähenesid 12,4% ehk 1,8 miljonit eurot, ulatudes 12,8 miljoni euroni, gaasi ülekandetulud vähenesid 18,9% ehk 0,5 miljonit eurot.

Kui 2022. aastal olid energiahinnad ajalooliselt kõrged, siis 2023. aasta teises kvartalis olid elektrihinnad madalamad ja selle tulemusena olid võrgukaod 2023. aastal 53,9% ehk 8,2 miljoni euro võrra väiksemad kui 2022. aasta võrdlusperioodil.

Täiendavate investeeringute tulemusena suurenesid amortisatsioonikulud 2023. aasta teises kvartalis 0,4 miljoni euro võrra. Bilansienergiaga seotud kulud vähenesid kooskõlas vastavate tuludega. Kokku vähenesid tegevuskulud 41,1%, ulatudes 44,9 miljoni euroni.

Intressikeskkonna muutustest tulenevalt kasvasid finantstulud 2023. aasta teises kvartalis 1,7 miljoni euroni. Intresside kasv suurendas finantskulusid 0,3 miljoni euro võrra 0,9 miljoni euroni.

Kokku kujunes 2. kvartali puhaskasumiks 9,1 miljonit eurot.

Äritegevuse rahavoog oli positiivne 69,5 miljoni euro ulatuses, põhivarasse investeeriti 34,9 miljonit eurot, ülekoormusest saadi tulu 29,6 miljonit eurot. Ettevõte maksis laene ja võlakirju tagasi 227,6 miljoni euro eest ning dividende 13,5 miljonit eurot.

Ettevõtte varade kogumaht oli 1,4 miljardit eurot. Kohustuste kogusumma oli 0,9 miljardit eurot ja omakapital 407,3 miljonit eurot.

Finantsseisundi aruanne

Tuhandetes eurodes

Kasumiaruanne

Tuhandetes eurodes

Rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes

2023. aasta 1. kvartali kogutulu vähenes 9,9%, ulatudes 69,1 miljoni euroni. Suurem osa langusest oli seotud bilansienergia tuludega, mis vähenesid 12,3 miljoni euro võrra. Võrreldes 2022. aasta 1. kvartaliga vähenesid elektri ülekandemahud 3,3% ja gaasi ülekandemahud 27,7%.

Seoses elektri ülekandetariifide tõusuga kasvasid elektri ülekandetulud 18,3% ehk 5,0 miljonit eurot, gaasi ülekande tulud vähenesid 27,7% ehk 1,7 miljonit eurot. Kui 2022. aastal olid energiahinnad ajalooliselt kõrgel tasemel, siis 2023. aasta 1. kvartalis olid elektrihinnad veidi madalamad, mistõttu olid 2023. aasta võrgukaod 29,6% ehk 4,9 miljonit eurot väiksemad kui 2022. aasta võrdlusperioodil.

Ulatuslike investeeringute tulemusel kasvasid amortisatsioonikulud 2023. aasta 1. kvartalis 1,3 miljonit eurot, bilansienergiaga seotud kulud vähenesid sarnaselt vastavate tuludega 34,4% ehk 12,4 miljonit eurot. Kokku vähenesid tegevuskulud 21,3%, ulatudes 56,5 miljoni euroni.

Finantskulud vähenesid 0,1 miljoni euro võrra 0,5 miljoni euroni.

Kokku oli 1. kvartali puhaskasum 12,2 miljonit eurot.

Äritegevuse rahavood olid positiivsed 42,2 miljonit eurot, põhivarasse investeeriti 27,0 miljonit eurot, ülekoormustulu laekus 23,5 miljonit eurot. Ettevõte maksis laene tagasi 2,6 miljoni euro eest.

Ettevõtte varade kogumaht oli 1,5 miljardit eurot. Kohustused kokku moodustasid 1,1 miljardit eurot ja omakapital 411,7 miljonit eurot.

Finantsseisundi aruanne

Tuhandetes eurodes

Kasumiaruanne

Tuhandetes eurodes

Rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes

2022. aasta neljanda kvartali tulud kasvasid 71,5%, ulatudes 143,6 miljoni euroni. 66,0% kasvust oli seotud asjaoluga, et ülemäärased kaoelektrikulud ning osa tegevuskuludest oli võimalik Konkurentsiameti heakskiidul katta võimsusjaotustulust.

Võrreldes 2021. aasta neljanda kvartaliga vähenesid elektri ülekandemahud 8,3% ja gaasi ülekandemahud 36,9%. Alates 1. aprillist 2022 hakkasid kehtima uued elektriülekande tasud, osaliselt mille tõttu toimus kasv elektri ülekandetuludes. Kokku suurenesid elektri ülekandetulud möödunud aasta IV kvartaliga võrreldes 10,3% ehk 2,9 miljonit. Langus gaasi ülekandetuludes ulatus 36,9% ehk 2,1 miljoni euroni. Alates 1. juulist 2022 kajastatakse ülekoormustulu laekumisi osaliselt tuluna, et kompenseerida elektrihindadest tingitud elektrikadude järsku suurenemist. Neljandas kvartalis kajastati kasumiaruandes elektrikadude katteks ülekoormustulu 38,5 miljoni euro ulatuses. Energiaturgudega mitteseotud tulud kasvasid kokku 50,4 miljonit eurot.

Kuna Elering on Eesti suurim elektri ostja, siis kõrgetel elektrihindadel on oluline negatiivne mõju Eleringi kulubaasile. 2022. aasta neljandas kvartalis olid võrgukaod kõrgemast elektrihinnast tulenevalt 12,2 miljoni euro võrra suuremad. Palgakulude kasv 0,8 miljonit eurot oli seotud nii täiendavate inimeste värbamisega kui ka osalise palkade korrektsiooniga. Täiendavad investeeringud suurendasid põhivara kulumi kulu 0,3 miljoni võrra. Kokku kasvasid tegevuskulud 29,2%, ulatudes 105.2 miljoni euroni.

Finantskulud suurenesid 0,3 miljoni euro võrra 0,9 miljoni euroni.

Kokku ulatus neljanda kvartali puhaskasum 37,6 miljoni euroni.

Äritegevuse rahavood olid 22,7 miljonit eurot, põhivarasse investeeriti 36,8 miljonit eurot, ülekoormustulu laekus 47,9 miljonit eurot. Ettevõte tagastas laene summas 2,6 miljonit euro.

Ettevõtte varade kogumaht oli 1,45 miljardit eurot. Kohustused kokku moodustasid 1,1 miljardit eurot ja omakapital 399,5 miljonit eurot.

Finantsseisundi aruanne

Tuhandetes eurodes

Kasumiaruanne

Tuhandetes eurodes

Rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes

2022. aasta 3. kvartali tulud kasvasid 208,8%, ulatudes 115,4 miljoni euroni. 71,1% kasvust oli seotud bilansienergia tuludega, mis kasvasid 54,6 miljoni euro võrra.

Võrreldes 2021. aasta III kvartaliga vähenesid elektri ülekandemahud 4,9% ja gaasi ülekandemahud 16,9%. Alates 1. aprillist 2022 hakkasid kehtima uued elektriülekande tasud, mistõttu elektri ülekandetulud suurenesid möödnud aasta III kvartaliga võrreldes 5,8% ehk 0,7 miljonit. Langus gaasi ülekandetuludes ulatus 33,4% ehk 0,8 miljoni euroni. Alates 1. juulist 2022 kajastatakse ülekoormustulu laekumisi osaliselt tuluna, et kompenseerida elektrihindadest tingitud elektrikadude järsku suurenemist. Kolmandas kvartalis kajastati kasumiaruandes elektrikadude katteks ülekoormustulu 22,2 miljoni euro ulatuses. Energiaturgudega mitteseotud tulud kasvasid kokku 22,2 miljonit eurot.

Kuna Elering on Eesti suurim elektri ostja, siis kõrgetel elektrihindadel on oluline negatiivne mõju Eleringi kulubaasile. 2022. aasta kolmandas kvartalis olid võrgukaod kõrgemast elektrihinnast tulenevalt 19,9 miljoni euro võrra suuremad. Kokku kasvasid tegevuskulud 165,4%, ulatudes 124,9 miljoni euroni. 70,2% kasvust oli seotud bilansienergia kulude suurenemisega.

Finantskulud vähenesid 0,1 miljoni euro võrra 0,5 miljoni euroni.

Kokku ulatus III kvartali puhaskahjum 10,0 miljoni euroni.

Äritegevuse rahavood olid 40,0 miljonit eurot negatiivsed, põhivarasse investeeriti 28,9 miljonit eurot, ülekoormustasu laekus 102,3 miljonit eurot. Ettevõte tagastas laene summas 2,6 miljonit euro.

Ettevõtte varade kogumaht oli 1,4 miljardit eurot. Kohustused kokku moodustasid 1017,3 miljonit eurot ja omakapital 361,9 miljonit eurot.

Finantsseisundi aruanne

Tuhandetes eurodes

Kasumiaruanne

Tuhandetes eurodes

Rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes

Eleringi 2022. aasta teise kvartali kogutulud kasvasid 97,6%, ulatudes 62,4 miljoni euroni. 93,1% kasvust oli seotud bilansienergia tuludega, mis kasvasid 28,2 miljoni euro võrra.

Võrreldes 2021. aasta teise kvartaliga vähenesid elektri ülekandemahud 4,9% ja gaasi ülekandemahud 16,9%. Alates 1. aprillist 2022 hakkasid kehtima uued elektriülekande tariifid ning sellest tulenevalt kasvasid elektri ülekandetulud teises kvartalis 11,4% ehk 1,5 miljoni euro võrra, samas kui gaasi ülekandetulud vähenesid 16,9% ehk 0,5 miljoni euro võrra. Energiaturgudega mitteseotud tulud kasvasid 10,1% ehk kokku 2,1 miljonit eurot.

Kuna Elering on Eesti suurim elektri ostja, siis kõrged elektrihinnad mõjutavad oluliselt Eleringi majandustulemust. Kõrgem elektrihind 2022. aastal mõjutas võrgukadusid negatiivselt 10,2 miljoni euro võrra. Suuremate investeeringute tulemusena kasvasid amortisatsioonikulud 2022. aasta teises kvartalis 0,4 miljoni euro võrra. Kokku kasvasid tegevuskulud 114,3%, ulatudes 76,4 miljoni euroni. 69,1% kasvust oli seotud bilansienergia kulude suurenemisega.

Finantskulud olid stabiilsed 0,5 miljoni euro tasemel.

Kokku oli teise kvartali puhaskahjum 14,5 miljonit eurot.

Äritegevuse rahavood olid 13,8 mln eurot positiivsed, põhivarasse investeeriti 35,2 mln eurot, ülekoormustulu laekus 34,8 mln eurot. Ettevõte tagastas laene 2,6 miljoni euro eest.

Ettevõtte varade kogumaht ületas 1,2 miljardit eurot. Kohustused moodustasid 902,1 miljonit eurot ja omakapital 371,9 miljonit eurot.

Finantsseisundi aruanne

Tuhandetes eurodes

Kasumiaruanne

Tuhandetes eurodes

Rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes

Eleringi 2022. aasta esimese kvartali äritulud kasvasid võrreldes 2021. aasta sama kvartaliga 42,8%, ulatudes 76,7 miljoni euroni. Kasv on seotud peamiselt bilansienergia tuludega, mis suurenesid 24,6 miljonit eurot. Võrreldes 2021. aasta esimese kvartaliga langesid elektri ülekandemahud 8,1% ja gaasiülekandemahud 18,1%. Ülekandetulud kokku langesid 10,5% 33,7 miljoni euroni. Kõrgem elektrihind mõjutas negatiivselt elektri võrgukadude kulusid 10,9 miljoni euro ulatuses. Seoses ulatuslike investeeringutega kasvas 2022. aasta esimese kvartali kulum 1,3 miljonit eurot. Kokkuvõtvalt suurenesid ärikulud 105,0% 71,8 miljoni euroni.

Eleringi esimese kvartali finantskulud püsisid stabiilsena 0,6 miljoni euro juures.

Kokkuvõttes teenis Elering 4,3 miljonit eurot puhaskasumit.

Eleringi esimese kvartali rahavood äritegevusest olid 16,9 miljonit eurot. Põhivarasse investeeris Elering 16,9 miljonit eurot, 43,8 miljon eurot saadi ülekoormustulu. Ettevõte tagastas 2022. aasta esimeses kvartalis 2,6 miljoni euro ulatuses varem võetud laene.

Eleringi varade maht märtsi lõpu seisuga ulatus 1,2 miljardi euroni, kohustuste maht 845,8 miljoni euroni ning omakapital oli 386,4 miljonit eurot.

Finantsseisundi aruanne

Kasumiaruanne

Tuhandetes eurodes

Rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes

Elering AS 2021. aasta neljanda kvartali energiaturgudega mitteseotud tulud ulatusid 40,9 miljoni euroni. Maksueelne kasum oli 1,7 miljonit eurot.

Võrreldes 2020. aastaga kasvasid energiaturgudega mitteseotud tulud 2,3 miljonit eurot sh elektri ja gaasi ülekandetulud kasvasid 1,3 miljonit eurot.

Energiaturgudega mitteseotud kulud kasvasid 14,4 miljonit eurot. Peamine kasv on seotud suuremate energiavõrgu kadudega. Seoses elektrihinna kallinemisega kasvasid Elering AS kulutused elektrienergiale 12,7 miljonit eurot.

Kokkuvõttes teenis Elering AS 2,3 miljonit eurot ärikasumit, mis on 11,9 miljonit vähem kui 2020. aastal samal ajal.

Neljanda kvartali rahavood äritegevusest olid 12,9 miljonit eurot. Põhivarasse investeeris Elering 22,1 miljonit eurot, Euroopa Liidu abirahastusest laekus 19,6 miljonit eurot ning riikidevaheliste ülekandevõimsuste oksjonitulu laekus 34,7 miljonit eurot.

Eleringi varade maht oli detsembri lõpu seisuga 1 182,4 miljonit eurot ning omakapital 381,6 miljonit eurot.

Finantsseisundi aruanne

Tuhandetes eurodes

Kasumiaruanne

Tuhandetes eurodes

Rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes

Eleringi 2021. aasta kolmanda kvartali äritulud kasvasid võrreldes 2020. aasta sama kvartaliga 55,3%, ulatudes 38,7 miljoni euroni. Kasv on seotud peamiselt bilansienergia tuludega, mis suurenesid 11,2 miljonit eurot. Elektri ülekandemahud olid võrdlemisi stabiilsed, kasvades vaid 0,6%. Kasv gaasi ülekandemahtudes ulatus 5,3%-ni. Ülekandetulud kokku kasvasid 1,3% 14,9 miljoni euroni. Kõrgem elektrihind mõjutas negatiivselt elektri võrgukadude kulusid 7,7 miljoni euro ulatuses. Seoses ulatuslike investeeringutega kasvas 2021. aasta teise kvartali kulum 1,8 miljonit eurot. Kokkuvõtvalt suurenesid ärikulud 78,6% 47,1 miljoni euroni.

Eleringi esimese kvartali finantskulud püsisid stabiilsena 0,6 miljoni euro juures. Kokkuvõttes teenis Elering 9,0 miljonit eurot puhaskahjumit.

Eleringi teise kvartali rahavood äritegevusest olid 8,5 miljonit eurot. Põhivarasse investeeris Elering 21,5 miljonit eurot. Ettevõte tagastas 2021. aasta kolmandas kvartalis 2,6 miljoni euro ulatuses varem võetud laene.

Eleringi varade maht märtsi lõpu seisuga ulatus 1,1 miljardi euroni, kohustuste maht 749,2 miljoni euroni ning omakapital oli 367,6 miljonit eurot.

Finantsseisundi aruanne

Tuhandetes eurodes

Kasumiaruanne

Tuhandetes eurodes

Rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes

2021. aasta 2. kvartali äritulud kasvasid võrreldes 2020. aasta 2. kvartaliga 14,6%, ulatudes 32,0 miljoni euroni. Kasv on seotud peamiselt bilansienergia tuludega, mis suurenesid 49,9% 11,3 miljoni euroni.

Nii elektri- kui gaasi ülekandemahud jäid suhteliselt stabiilseks. Elektri ülekandemahud kasvasid vastavalt 2,1% ja gaasi ülekandemahud vähenesid 0,9%, millest tulenevalt kasvasid ülekandetulud kokku 1,5% 16,2 miljoni euroni. Kõrgem elektrihind mõjutas negatiivselt elektri võrgukadude kulusid 1,7 miljoni euro ulatuses.

Seoses ulatuslike investeeringutega kasvas 2021. aasta teise kvartali kulum 1,8 miljonit eurot. Kokkuvõtvalt suurenesid ärikulud 35,2% 35,6 miljoni euroni.

Eleringi esimese kvartali finantskulud püsisid stabiilsena 0,6 miljoni euro juures. Kokkuvõttes teenis Elering 4,1 miljonit eurot puhaskahjumit.

Eleringi teise kvartali rahavood äritegevusest olid 10,8 miljonit eurot. Põhivarasse investeeris Elering 21,7 miljonit eurot, investeeringute finantseerimiseks saadi Euroopa Liidu abirahastust 11,9 miljoni euro ulatuses . Ettevõte tagastas 2021. aasta teises kvartalis 2,6 miljoni euro ulatuses varem võetud laene.

Eleringi varade maht märtsi lõpu seisuga ulatus 1,1 miljardi euroni, kohustuste maht 731,1 miljoni euroni ning omakapital oli 376,6 miljonit eurot.

Finantsseisundi aruanne

Kasumiaruanne

Tuhandetes eurodes

Rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes

Eleringi 2021. aasta esimese kvartali ärikasum kasvas 2,5%, ulatudes 18,7 miljoni euroni.

Võrreldes 2020. aasta esimese kvartaliga, kasvasid ettevõtte äritulud 25,7%. Bilansienergia tulud jäid aastate võrdluses stabiilseks. Elektri ja gaasi füüsilised ülekandemahud kasvasid vastavalt 9,0% ja 24,5%, millest tulenevalt vastavad tulud kasvasid 8,6% ja 24,5%. Kõrgem elektrihind mõjutas negatiivselt elektri võrgukadude kulusid 3,1 miljoni euro ulatuses. Seoses ulatuslike investeeringutega kasvas 2021. aasta esimese kvartali kulum 1,1 miljonit eurot. Kokkuvõtvalt suurenesid ärikulud 24,7% 23,4 miljoni euroni.

Eleringi esimese kvartali finantskulud püsisid stabiilsena 0,6 miljoni euro juures.

Kokkuvõttes teenis Elering 18,1 miljonit eurot puhaskasumit.

Eleringi esimese kvartali rahavood äritegevusest olid 36,1 miljonit eurot. Põhivarasse investeeris Elering 10,2 miljonit eurot ning 10 miljonit eurot paigutati lühiajalistesse deposiitidesse, mille tähtaeg ületab kolme kuud. Samuti tagastas ettevõte 2,6 miljoni euro ulatuses varem võetud laene.

Eleringi varade maht märtsi lõpu seisuga ulatus 1,1 miljardi euroni, kohustuste maht 698,6 miljoni euroni ning omakapital oli 405,1 miljonit eurot.

Finantsseisundi aruanne

Kasumiaruanne

Tuhandetes eurodes

Rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes

Eleringi 2020. aasta neljanda kvartali ärituludeks kujunes 46,8 miljonit eurot ja puhaskasumiks 13,7 miljonit eurot.

Võrreldes 2019. aastaga kasvasid neljanda kvartali äritulud 7,6 protsenti ehk 3,3 miljoni euro võrra.

Ärikulud kokku suurenesid 1,6 miljonit eurot. Peamine kasv on seotud täiendavate investeeringutega lisanduva kulumiga ning mõnevõrra suuremate energiavõrgu kadudega.

Kokkuvõttes teenis Elering 14,2 miljonit eurot ärikasumit, mis on 1,7 miljonit enam kui 2019. aastal samal ajal.

Neljanda kvartali rahavood äritegevusest olid 17,9 miljonit eurot. Põhivarasse investeeris Elering 20,7 miljonit eurot, Euroopa Liidu abirahastusest laekus 46,9 miljonit eurot ning riikidevaheliste ülekandevõimsuste oksjonitulu laekus 8,6 miljonit eurot.

Eleringi varade maht oli detsembri lõpu seisuga 1 075,7 miljonit eurot ning omakapital 387,0 miljonit eurot.

Finantsseisundi aruanne

Tuhandetes eurodes

Kasumiaruanne

Tuhandetes eurodes

Rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes

Eleringi tulud vähenesid kolmandas kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 6,6%  24,9 miljoni euroni. Languse peamiseks põhjuseks oli bilansienergia mahtude vähenemine. Elektrienergia ülekandemahtude langusest tuleneva tulu languse kompenseerisid suuremad tulud gaasiülekandest.

Bilansienergia mahu vähenemine mõjutas ka kulude poolt samas suurusjärgus kui ettevõtte tulusid. Seoses ulatuslike investeeringutega kasvas kolmanda kvartali kulum 0,8 miljonit eurot. Kokkuvõtvalt vähenesid ärikulud 3,2 protsendi võrra, ulatudes 26,4 miljoni euroni.

Eleringi kolmanda kvartali finantskulud püsisid stabiilsena 0,6 miljoni euro juures.  

Kolmandas kvartalis kujunes ettevõtte maksueelseks kahjumiks 2,0 miljonit eurot. Tulemust mõjutas nii sesoonsus kui elektri ülekandemahtude langus seoses soojema välistemperatuuriga.

Eleringi kolmanda kvartali rahavood äritegevusest olid 9,3 miljonit eurot. Põhivarasse investeeris ettevõte 20,7 miljonit eurot, Euroopa Liidu abiraha laekus 11,4 miljonit eurot ning riikidevaheliste ülekandevõimsuste oksjonituluna laekus 4,8 miljonit eurot. Varem võetud laene tagastas ettevõte summas 2,6 miljonit eurot.

Eleringi varade maht oli septembri lõpu seisuga üks miljard eurot, kohustused ulatusid 666,8 miljoni euroni ning omakapital 374,3 miljoni euroni.

Finantsseisundi aruanne

Tuhandetes eurodes

Kasumiaruanne

Tuhandetes eurodes

Rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes

Eleringi äritulud püsisid stabiilsena

Eleringi äritulud olid võrreldes möödunud aasta teise kvartaliga suhteliselt stabiilsed, ulatudes 28,0 miljoni euroni. Energiaturgudega seotud tulud olid aastases võrdluses küll 1,3 miljoni võrra madalamad, aga langust kompenseeris kasv energiaturgudega mitteseotud tulude osas. Langust elektriülekandeteenuses kompenseeris kasv gaasi ülekandeteenuse tuludes. Samuti mõjutas positiivselt tulusid finantsinvesteeringult saadud dividend 0,9 miljoni euro ulatuses.

Eleringi ärikulud vähenesid aastases võrdluses 2,7 protsenti 26,3 miljoni euroni. Energiaturgudega seonduvad kulutused langesid samas tempos vastavate tuludega ehk 1,3 miljonit eurot. Täiendavalt toetasid kulude langust madalast elektrihinnast tulenevad väiksemad võrgukaod. Eleringi teise kvartali ärikasum oli võrreldes möödunud aastaga 0,6 miljoni euro võrra kõrgem, ulatudes 1,6 miljoni euroni. Kuna makstavate dividendide otsus jäi kolmandasse kvartalisse, siis käesoleva aasta teise kvartali puhaskasumiks kujunes veidi üle miljoni euro. 

Eleringi teise kvartali rahavood äritegevusest olid 10,7 miljonit eurot, põhivarasse investeeris ettevõte 23,4 miljonit eurot ning riikidevaheliste ülekandevõimsuste oksjonituluna laekus 7,3 miljonit eurot. Varem võetud laene tagastas ettevõte summas 2,6 miljonit eurot.

Ettevõtte varade maht oli sarnaselt möödunud aasta juuniga enam kui miljard eurot. Kohustuste maht ulatus seejuures 619,2 miljoni euroni ning omakapital 406,9 miljoni euroni.

Finantsseisundi aruanne

Tuhandetes eurodes

Kasumiaruanne

Tuhandetes eurodes

Rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes

Eleringi 2020. aasta ärikasum ilma 2019. aasta erakorralise tulu mõjuta jäi stabiilseks

Eleringi esimese kvartali äritulud kokku olid 43,0 miljonit eurot ja puhaskasum 17,6 miljonit eurot.

Võrreldes 2019. aastaga langesid ettevõtte äritulud 13,8 miljonit eurot. Tulude languse peamiseks allikaks oli 2019. aasta esimeses kvartalis saadud erakorraline tulu summas 10,9 miljonit eurot, mis laekus Eleringile eduka arbitraaživaidluse tulemusena.

Ettevõtte müügitulud vähenesid 7,7% ehk 3,5 miljonit. Soojast ilmast tingitud elektrienergia ülekandemahtude languse kompenseerisid suuremad tulud gaasiülekandest. Suurem langus oli seotud bilansienergia mahtudega summas 2,2 miljonit eurot, kuna samas suurusjärgus vähenesid ka energiaturgudega seotud kulud, siis sellel ettevõtte kasumile mõju puudub. Ilma erakorralise tuluta oli langus energiaturgudega mitteseotud tuludes 2,2% ehk 842 tuhat eurot.

Ärikulud kokku vähenesid 3,2 miljonit eurot. Peamine langus 2,2 miljonit oli seotud bilansienergia mahtude vähenemisega. Ärikuludes oli suurim mõju oluliselt madalamatel kulutustel kadudele summas 2,8 miljonit eurot, mis tulenes peamiselt odavamast elektrihinnast.

Kokkuvõttes teenis Elering 18,2 miljonit eurot ärikasumit, mis ilma 2019. aasta erakorralise tuluta jääb möödunud perioodiga võrreldavale tasemele

Eleringi esimese kvartali rahavood äritegevusest olid 23,1 miljonit eurot. Põhivarasse investeeris Elering 35,4 miljonit eurot ning riikidevaheliste ülekandevõimsuste oksjonitulu laekus 3,4 miljonit eurot. Samuti tagastas ettevõte 2,6 miljoni euro ulatuses varem võetud laene.

Eleringi varade maht märtsi lõpu seisuga ulatus 1 024,5 miljoni euroni ning omakapital oli 405,9 miljonit eurot.

Finantsseisundi aruanne

Tuhandetes eurodes

Kasumiaruanne

Tuhandetes eurodes

Rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes

Eleringi 2019. aasta neljanda kvartali äritulud olid 43,5 miljonit eurot ja puhaskasum 12,0 miljonit eurot.

Võrreldes 2018. aastaga kahanesid neljanda kvartali äritulud 2,1 protsenti ehk 1,0 miljoni euro võrra. Languse põhjuseks on peamiselt bilansienergia mahtude vähenemine ja samuti ka soojema ilmastiku tõttu alanenud elektri ja gaasi ülekandemahud.

Ärikulud kokku vähenesid 0,8 miljonit eurot. Peamine langus oli seotud bilansienergia mahtude vähenemisega. Mitmesugused tegevuskulud kasvasid peamiselt seoses võrguteenuse mudeliga seonduvate uuringutega. Investeeringute lisandumine suurendas kulumit 0,6 miljoni euro võrra.

Kokkuvõttes teenis Elering 12,5 miljonit eurot ärikasumit, mis on pisut vähem kui 2018. aastal samal ajal.

Neljanda kvartali rahavood äritegevusest olid -26,1 miljonit eurot. Põhivarasse investeeris Elering 36,7 miljonit eurot, Euroopa Liidu abirahastusest laekus 6,0 miljonit eurot ning riikidevaheliste ülekandevõimsuste oksjonitulu laekus 2,1 miljonit eurot. Ettevõte võttis  kasutusele deposiidi summas 30 miljonit eurot, tagastas 2,6 miljoni euro ulatuses varem võetud laene ning maksis 29,4 miljonit dividende.

Eleringi varade maht oli detsembri lõpu seisuga 1 024,4 miljonit eurot ning omakapital 388,3 miljonit eurot.

Finantsseisundi aruanne

Tuhandetes eurodes

Kasumiaruanne

Tuhandetes eurodes

Rahavoogude aruanne

Tuhandetes eurodes