Balti bilansiturg

Lähimad aastad toovad Baltikumi tasakaalustamise mudelis kaasa olulisi muudatusi. Euroopa regulatsioonid näevad ette suuremat reeglite harmoniseerimist kontinendil, et toetada üleminekut rohelisemate energiatootmisportfellidega ja paremini integreeritud energiasüsteemidele. Lisaks on käimas Baltikumi energiasüsteemide sünkroniseerimisprotsess Kesk-Euroopa sagedusalaga. Eduka sünkroniseerimise eeltingimuseks on, et Baltikum suudab täita Kesk-Euroopa sagedusalas kehtivaid reegleid ja kokkuleppeid.

Teekaardis on toodud reeglite täitmiseks rakendatavatest muutustest olulisimad teetähised ning nende kirjeldused. Teekaardi eesmärk on anda turuosalistele põgus ülevaade, kuidas Baltikumi süsteemihaldurid on uuendusi rakendamas. Süsteemihaldurid kavatsevad läbi teekaardi regulaarse avaldamise hoida huvigruppe viimaste rakendusplaanidega kursis.

Allolevast manusest leiate Balti tasakaalustamise teekardi dokumendi.

Kehtivad Baltikumi reguleerimisturu ja harmoniseeritud bilansiselgituse reeglid (alates 01.01.2022 00:00 EET)

Siit leiate info kehtivate Baltikumi reguleerimisturu ja harmoniseeritud bilansiselgituse reeglite kohta:

• Mõisted (Annex - 1: Definitions)
• Balti reguleerimisturu reeglid (Annex - 10: Baltic balancing market rules)
• Harmoniseeritud bilansiselgituse reeglid (Annex - 11: Baltic CoBA Imbalance Settlement Rules)

Lähimad aastad toovad Baltikumi tasakaalustamise mudelis kaasa olulisi muudatusi. Euroopa regulatsioonid näevad ette suuremat reeglite harmoniseerimist kontinendil, et toetada üleminekut rohelisemate energiatootmisportfellidega ja paremini integreeritud energiasüsteemidele. Lisaks on käimas Baltikumi energiasüsteemide sünkroniseerimisprotsess Kesk-Euroopa sagedusalaga. Eduka sünkroniseerimise eeltingimuseks on, et Baltikum suudab täita Kesk-Euroopa sagedusalas kehtivaid reegleid ja kokkuleppeid.

Teekaardis on toodud reeglite täitmiseks rakendatavatest muutustest olulisimad teetähised ning nende kirjeldused. Teekaardi eesmärk on anda turuosalistele põgus ülevaade, kuidas Baltikumi süsteemihaldurid on uuendusi rakendamas. Süsteemihaldurid kavatsevad läbi teekaardi regulaarse avaldamise hoida huvigruppe viimaste rakendusplaanidega kursis.

Allovast manusest leiate Balti tasakaalustamise teekardi dokumendi.

Balti süsteemihaldurid edastasid perioodil 21.07 -20.08.2021 avalikule konsultatsioonile ühiste bilansiselgituse reeglite dokumendi, milles on toodud uuendatud Baltikumi ühine bilansienergia hinnaarvutamise metoodika. Metoodika muutmine on tingitud Euroopa tasakaalustamise võrgueeskirja – Komisjoni määrus (EL) 2017/2195, 23. november 2017, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri (edaspidi GL EB) – ning GL EB artikli 52 lõike 2 kohaselt kõikide Euroopa põhivõrguettevõtjate poolt esitatud bilansiselgituse reeglite harmoniseerimise ettepanekust tulenevatest nõuetest.

Alljärgnevalt on toodud avaliku konsultatsiooni tulemused:

• Turuosaliste tagasiside ja süsteemihaldurite kommentaarid (TSO responses for ISHM public consultation feedback)
• Uuendatud harmoniseeritud bilansiselgituse reeglite dokument (Annex - 11: Baltic CoBA Imabalance Settlement Rules) 
• Bilansienergia hinnamudelit selgitav dokument (Explanatory note)
• Modelleeritud bilansienergia hinnad (muutmata kujul)

Uus bilansienergia hinnametoodika rakendub alates 01.01.2022 00:00 EET.

Avalikule konsultatsioonile esitatud esialgsed materjalid on leitavad siit: [link].

Balti süsteemihaldurid edastasid perioodil 07. -07.11.2020 avalikule konsultatsioonile ühised reguleerimisturu reeglite uuendused, mis rakenduvad üleeuroopalise bilansituru platvormi MARIga liitumisel. Avalikule konsultatsioonile esitatud materjalid on leitavad siit: https://elering.ee/loppenud-konsultatsioonid-alates-oktoober-2019#tab0.

Balti elektrisüsteemihaldurid plaanivad liituda üleuroopalise käsitsi aktiveeritavate sageduse taastamise reservide (mFRR) turuplatvormiga MARI, et tagada bilansiturgude integreerumine Euroopaga. Uuendatud reguleerimisturu ühtsed reeglid sisaldavad uuendusi standardtootele je tingimusi, millele peavad kõik vastavat reguleerimisteenust osutavad pakkujad vastama. Samuti selgitatakse täiendavas seletuskirjas ka MARI platvormiga liitumise võimalikku ajastust.

Manusesse on lisatud kehtivad Baltikumi reguleerimisturu ja harmoniseeritud bilansiselgituse reeglid. Kõnealused dokumendid on Balti süsteemihaldurite vahel sõlmitud koostöölepingu lisad.

• Balti reguleerimisturu reeglid
• Standardtoote kirjeldus ja tingimused
• Turuosaliste tagasiside

Manusesse on lisatud kehtivad Baltikumi reguleerimisturu ja harmoniseeritud bilansiselgituse reeglid. Kõnealused dokumendid on Balti süsteemihaldurite vahel sõlmitud koostöölepingu lisad.

• Mõisted (Annex - 1: Definitions)
• Balti reguleerimisturu reeglid (Annex - 10: Baltic balancing market rules)
• Harmoniseeritud bilansiselgituse reeglid (Annex - 11: Baltic CoBA Imbalance Settlement Rules)

Baltikumis toimub bilansi juhtimine süsteemis ebabilansi hoidmise abil BRELL lepingus etteantud “akna” raamides (Eesti: +/30 MWh, Läti: +/- 30MWh; Leedu +/- 50MWh). Kuni 31.12.2014 omasid Baltikumi süsteemihaldurid erinevaid lepinguid süsteemi ebabilansi katteks.

Alates 01.01.2015 omavad Baltikumi süsteemihaldurid ühist avatud tarne lepingut. Baltikumi ühise avatud tarne lepingu eesmärk oli suurendada lepinguliste suhete läbipaistvust ning põhimõtet, et ebabilansi kulud Baltikumi elektrisüsteemidele peavad baseeruma võrdsetele alustele. Viimane on peamiseks sisendiks ühise Baltikumi reguleerimisturu loomisel. Samuti on see aluseks ühise Baltikumi kauplemispiirkonna moodustamiseks, soodustades kauplejate võimalusi sarnastel tingimustel tegutsemiseks kogu Balti regioonis.

Baltikumi ühise avatud tarne lepingu skeem on järgmine:

Venemaa elektrisüsteemi esindaja on määranud Baltikumi elektrisüsteemide ebabilansi ostu-müügi lepingu esindajaks INTER RAO Lietuva.

Viimasega on allkirjastatud neljapoolne (AB “INTER RAO Lietuva”, Elering AS, AS “Augstsprieguma tīkls”, LITGRID AB) ühine avatud tarne leping, jõustumise aeg alates 01.01.2015.

Lepingu alusel:

1. Baltikumi elektrisüsteemid moodustavad ühise koordineeritud bilansipiirkonna (nn CoBA).
2. Elering on Baltikumi elektrisüsteemide Selgituse Koordinaator. See tähendab, et Elering koostab Baltikumi CoBA bilansiaruande ning vastutab Baltikumi süsteemide summaarsete andmete edastuse eest INTER RAO Lietuva’le. Samuti on Elering INTER RAO Lietuva’le arvelduse osapooleks.Siinjuures aga vastutab iga süsteemihaldur ise oma elektrisüsteemi kohta esitatud andmete õigsuse eest (täpsemalt toodud Baltikumi süsteemihaldurite omavahelise lepingu selgituses).
3. Arvelduse aluseks on kalendrikuu, sh bilansiaruanded on koostatud CET ajas.
4. INTER RAO Lietuva edastab iga kuu 25.kuupäevaks elektroonselt järgmiseks kalendrikuu kauplemisperioodidele ebabilansi hinnad (sh arvestab hinnakiri ebabilansi kogust ning perioodi – öö/päev, nädalavahetus/tööpäev). 
5. INTER RAO Lietuva poolt edastatud ebabilansi ostu-ja müügihindades on võetud arvesse järgmisi kulusid: Venemaa elektrituru hinnad, võrgutasud, võimsustasud, transiiditasud ja muud süsteemi avatud tarnija põhjendatud kulud.
6. Selgituse koordinaator koostab ja edastab kalendrikuu bilansiaruande ja vastavad aktid järgmise kalendrikuu viiendal tööpäeval.

2017. aasta veebruaris avalikustasid Baltimaade süsteemihaldurid Elering AS, AS “Augstsprieguma tīkls” ja Litgrid AB (edaspidi: süsteemihaldurid)  dokumendi nimega„ Baltic Imbalance Settlement Model Document“ , mis käsitleb Baltikumi harmoniseeritud bilansiselgituse mudelit (edaspidi: mudel). Kõnealune dokument edastati kõikidele Baltikumis tegutsevatele bilansihalduritele ning on ühtlasi avaldatud ka süsteemihaldurite veebilehtedel.

2017. aasta aprillis pöördusid süsteemihaldurid ühiskirjas Baltimaade regulaatorite poole palvega saada regulaatorite poolne toetus muudatuste elluviimiseks, mis võimaldaksid mudeli kasutuselevõttu süsteemihaldurite poolt esitletud korras alates 2018. aasta 1. jaanuarist. Oma vastuskirjas kiitsid regulaatorid süsteemihaldurite püüdlusi elektrituru arendamise vallas, ent toonitasid, et väljapakutud mudeli rakendamise eelduseks on selle mittevastuolulisus kehtiva seaduskorraga.

Arvestades, et seaduste sh Euroopa Liidu määruse „Guidelines on Electricity Balancing“ jõustumine võib võtta oodatust kauem, on süsteemihaldurid otsustanud mudeli täieliku edasilükkamise asemel teha muudatusi eelnevalt esitletud mudelis, täiendades seda eraldi rakenduskavaga aastaks 2018. Selle kohaselt muutub ajutiselt näiteks süsteemihaldurite poolt ebabilansi hindade avaldamise tähtaeg. Aastaks 2018 kaasnev erand jääb kehtima terve aasta vältel ning kuniks uus seadusandlus on jõustunud ning regulatoorid on jõudnud uued tüüptingimused heaks kiita.

Süsteemihaldurite poolt väljatöötatud mudeli uus rakenduskava on leitav allolevast manusest.

Süsteemihalduritel – Elering AS, AS “Augstsprieguma tīkls” ja Litgrid AB – on hea meel teatada, et Baltikumis on jõutud üksmeelele ühise harmoniseeritud bilansiselgituse mudeli uue ettepaneku osas, mis rakenduks 2018. aasta jaanuarikuust.

Ühiste reeglite väljatöötamisel arvestati turuosaliste poolt avaliku konsultatsiooni korras laekunud tagasisidega, mudeli vastavusega Euroopa Elektrisüsteemi tasakaalustamise võrgueeskirja nõuetele (Guidelines on Electricity Balancing) ning põhimõtteid, mis hõlbustaks Baltikumi ja Põhjamaade reguleerimisturgude edasist lõimumist.

Balti süsteemihaldurite poolt koostatud ettepanekud harmoniseeritud bilansiselgituse mudelit tutvustav dokument on leitav manusest. Samuti on oodatud ka turuosaliste poolsed kommentaarid ja tagasiside bilansiselgituse mudeli osas. Palume esitada tagasiside kirjalikult (vabas vormis) hiljemalt 18. märtsiks, adresseerides need kristofer.vare@elering.ee

Uue mudeli raames on igal süsteemihalduril järgnevalt kavas koostada muudatusettepanekud bilansilepingu tüüptingimuste kohta, mis esitatakse kooskõlastamisele ja kinnitamiseks asjaomase riigi regulaatorile.

Baltimaade elektrisüsteemihaldurid Elering, Augstsprieguma tikls ja Litgrid on sõlminud lepingu, et hõlbustada tasakaalustamis- ehk reguleerimistoodete efektiivset vahendamist Baltikumis. 2016. aasta novembris võeti Baltimaades kasutusele ühisel standardil põhinev reguleerimistoode — käsitsi aktiveeritav sageduse taastamise reserv (inglise keeles manual frequency restoration reserve ehk lühidalt mFRR).

Ühistele kriteeriumitele vastavat reguleerimistoodet hakatakse Baltikumis kasutama reaalajas elektrisüsteemi bilansi tasakaalustamisel normaaltingimustes ning samuti ka avariiliste olukordadega toimetulekuks. Kui varasemalt toimus reguleerimisteenuse vahendamine kahepoolsete lepingute alusel – reguleerimisreservide pakkujad osutasid reguleerimisteenust piirkonna süsteemihalduriga sõlmitud kahepoolsete lepingute alusel ning süsteemihaldurid seejärel vahendasid reguleerimispakkumisi piiriüleselt omakorda omavahel sõlmitud lepingute alusel, siis leppe sõlmimise järel saab iga süsteemihaldur reguleerimispakkumisi aktiveerida kõiki reguleerimispakkumisi koondava Baltikumi ühise reguleerimispakkumiste nimekirja hulgast.

Aastal 2018 käivituv Baltikumi ühine reguleerimisturg suurendab efektiivsust veelgi — Baltikumi bilansipiirkonda hakatakse juhtima koordineeritult soodsaima hinnaga reguleerimispakkumiste aktiveerimisel eeliskorras.

Baltikumi süsteemihaldurid tutvustasid turuosalistele standardtootele kehtivaid tingimusi avaliku konsultatsiooni vormis ning saadud tagasiside võeti arvesse lõplike kriteeriumite väljatöötamisel.Eelpool kirjeldatu on olnud oluline arenguetapp ühise reguleerimisturu loomisel eesmärgiga soodustada piiriülest konkurentsi, suurendada kuluefektiivust ning tõsta elektrisüsteemide varustuskindluse taset. Kohaliku reguleerimisturu käivitumise järgselt on Balti süsteemihaldurid seadnud sihiks laiendada reguleerimisreservide alast koostööd Põhjamaadega ning edasist integreerimist Läänemere regiooniga.

Rohkem teavet bilansi tagamise eeskirjadest ning reguleerimisreservide pakkumiste tingimuste kohta leiate siit.

Baltikumi bilansiselgituse ja standard reguleerimistoote harmoniseerimise avaliku konsultatsiooni tagasiside dokumendid on leitavad allpool asuvast manusest.

Elering koos Läti ja Leedu süsteemihalduritega Augstsprieguma tīkls ja Litgrid annab teada ja kutsub turuosalisi osalema Baltikumi bilansiselgituse ja standard reguleerimistoote harmoniseerimise avalikul konsultatsioonil.

Avalik konsultatsioon kestab 27.juunist kuni 15. augustini (k.a).

Turuosaliste tagasiside süsteemihalduritele on väga oodatud. Pärast tagasiside laekumist tuleb igal süsteemihalduril koostada ja kooskõlastada uued bilansilepingu tüüptingimused ja ebabilansi hinnakujunduse põhimõtted bilansihalduritele, samuti reguleerimisturu tüüptingimused reguleerimisteenuse pakkujatele. Nimetatud tüüptingimused jõustuvad 1. jaanuarist 2018.

Igal turuosalisel on võimalik esitada kirjalik tagasiside inglise keeles või oma riigi keeles, saates selle otse oma süsteemihaldurile järgmistele kontaktidele:

• Eesti turuosalistel – marie.kalmet@elering.ee, kristofer.vare@elering.ee;
• Läti turuosalistel – kristine.marcina@ast.lv;
• Leedu turuosalistel – andrius.simkevicius@litgrid.eu.

Igal turuosalisel on võimalik esitada kirjalik tagasiside inglise keeles, saates selle süsteemihaldurite koondkontaktile:

• elektroonselt aadressile consultations@ast.lv; või
• kirjalikult, adresseerides selle: AS “Augstsprieguma tīkls”, Dārzciema iela 86, LV-1073, Ms. Kristine Marcina

Avalikule konsultatsioonile esitatavad dokumendid on allalaetavad allolevast manusest.

Aastaks 2018 kavandatava ühise reguleerimisturu loomisel on olulise sammuna eelnevalt vajalik ühtlustada Baltikumi koordineeritud bilansipiirkonna siseselt rakendatavad bilansihalduse reeglid. Eesmärgiks on luua ühesed, läbipaistvad ning võrdse kohtlemise põhimõtteid järgivad tingimused, mis oleksid seejuures vastavuses ENTSO-E tasakaalustamise eeskirjas välja toodud nõuetega ning arvestaksid samal ajal ka Põhjamaades kehtivat bilansihalduse korda.

Eleringi tellimusel viis Pöyry Management Consulting koostöös Baltimaade süsteemihalduritega läbi uuringu "Baltic's balance management model study and harmonisation plan towards EU energy markets model", mille käigus kaardistati ja analüüsiti võimalusi Baltikumi ühise bilansihalduse mudeli harmoniseerimiseks süsteemihalduri ja bilansihalduri tasandil. Nimetatud uuring teostati perioodil 08.2015 – 04.2016.

Baltikumis tegutsevate bilansihaldurite bilansiselgituse harmoniseerimisel on eesmärgiks saavutada Baltikumi siseselt ühine seisukoht näiteks portfelli mudeli, bilansienergia hinna ja tasude kujundamise ning bilansiteenuses sisalduvate kulude struktuuri osas.

Järgmise sammuna koostavad süsteemihaldurid bilansihalduse harmoniseerimise avaliku konsultatsiooni dokumendi, mis edastatakse suve hakul bilansihalduritele tagasiside saamiseks. Otsus harmoniseeritud Baltikumi bilansihalduse mudeli osas langetatakse süsteemihaldurite poolt aasta lõpuks mudeli jõustumisega alates aastast 2018.

Põhja- ja Baltimaade ühise reguleerimisturu loomine on üks  Balti energiaturgude ühendamise plaanis (BEMIP) fikseeritud tegevustest turu arendamisel. Euroopa tasemel on bilansiturgude ühtlustamine ja integreerimine sätestatud Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate katusorganisatsiooni ENTSO-E ette valmistatud tasakaalustamise võrgueeskirjas.

Allolevast manusest leiate Pöyry poolt koostatud Baltikumi bilansihalduse mudeli uuringudokumendi.

Valmistamaks ette Elektrisüsteemi tasakaalustamise võrgueeskirja (Guidelines on Electricity Balancing) nõuete rakendamist, algatati ENTSO-E poolt vastavate pilootprojektide läbiviimine. Põhjamaade süsteemihaldurite ettepanekul uuriti pilootprojektide raames reguleerimisreservide alase koostöö võimalusi Põhjamaade ja nende naaberriikide vahel.

Vastav uuring Põhjamaade ja Baltikumi reguleerimisreservide alase koostöö kohta teostati Baltikumi ja Soome süsteemihaldurite poolt perioodiga 05.2014-11.2014. Teostatavuse uuringus on ära toodud soovitused sammude osas, mis süvendaksid järk- järgult reguleerimisreservide alast koostööd Põhjamaade ja Balti riikide vahel lõppeesmärgiga luua ühine Põhja-Balti reguleerimisturg.

Uuringu tulemuste kohaselt jaotati edasised sammud koostööle järgmiselt:

1. Olemasoleva süsteemihalduritevahelise koostöö edasiarendus. Mh sisaldaks see:

• Eleringi ja Fingridi vahel toimiva reservidealase koostöö põhimõtete laiendamist peale NordBalt kaabli kasutuselevõttu ka Litgridi ja Svenska Kraftnäti vahele ning selle koostöö põhimõtete harmoniseerimist; ja
• Võimaluste loomist reservvõimsuste kasutamiseks, mis asuvad väljaspool alalisvoolukaablitega ühendatud piirkondasid.

2. Balti riikide ühise koordineeritud bilansipiirkonna (nn. CoBA) moodustamine, mis sisaldab:

• Ühist avatud tarne lepingut, et süsteemide piiriülese ebabilansi kulu jaotuks TSOde vahel samadel alustel ja võimalikult efektiivselt.
• Balti riikide ühist bilansiturgu koos ühise reguleerimispakkumiste nimekirjaga, ühise standardtootega, ühiste standardtoote aktiveerimise põhimõtetega, ühise reguleerimisenergia hinnakujundusega.
• Harmoniseeritud bilansihaldust (bilansi planeerimine, juhtimine, selgitamine, ebabilansi hind) ning ühist IT lahendust kogu bilansihalduse jaoks.
• Lisaks on Balti riikide ühise koordineeritud bilansipiirkonna loomiseks vaja välja kujundada ka põhimõtted koostööks kolmandate riikidega.

3. Põhjamaade ja Balti riikide bilansiturgude vahelise koostöö süvendamine valmistamaks ette ühise reguleerimisturu loomist. Muuhulgas         sisaldab see mõlema piirkonna reguleerimisreservide standardtoodete harmoniseerimist, bilansiturgud tegutsemise põhimõtete harmoniseerimist, Põhjamaade ja Baltikumi reguleerimispakkumiste nimekirjade vahetust.

4. Ühise Põhja-Balti bilansituru loomine kui lõppeesmärk.

Kõnealuse uuringu dokument on leitav allpool manusest.