Biometaan

Biometaan on anaeroobse kääritamise teel saadud keskkonnasõbralik taastuvkütus, mida saab vajadusel segada maagaasiga ning mis võiks tulevikus asendada transpordisektoris kasutatavaid fossiilkütuseid.

Eesti riigi eesmärk on kasutada aastaks 2030 transpordis 14% taastuvkütuseid, millest osa on plaanis katta biometaaniga. Selleks arendab riik biometaaniturgu, luues eesmärgi täitmise jaoks vajalikud tingimused.

Biometaani tootmise ja tarbimise soodustamisel Eestis on oluline roll Eleringil kui gaasi põhivõrgu omanikul ja süsteemihalduril, kes saab kaasa aidata toodetud biometaani transportimisel tarbijateni ning biometaani arvestusel. Selleks, et biometaan jõuaks tarbijateni, loob Elering biometaani tootjatele efektiivsed tingimused gaasivõrguga liitumiseks, nõustab tootjaid liitumisvõimaluste leidmisel ja võimaldab tanklatel kiirelt ühineda olemasolevate ja uute gaasivõrkudega. Lisaks on Elering loonud gaasi päritolutunnistuste süsteemi (Registri) gaasi päritolu tõendamiseks tarbijatele ning tulenevalt vedelkütuse seaduse §-st 2⁶ arendab Elering Registrit eesmärgiga luua digitaalne keskkond biometaani, taastuva elektri ja biokütuse statistikaga kauplemiseks. Biometaanialase teadlikkuse tõstmiseks on Elering loonud veebilehe Biometaan.info.

„Eesti riikliku energia- ja kliimakava“ aastani 2030 järgi peab aastaks 2030 olema taastuvenergia osakaal transpordisektoris 14%. Eesmärk tuleneb EL-i taastuvenergia direktiivist 2018/2001/EL. Transpordikütuseid tarbitakse Eestis kokku üle 9,1 TWh, millest ligi kaks kolmandikku moodustab diislikütus ja ülejäänud bensiin. Selleks, et tõsta biokütuste tarbimise hulka Eestis, on riigil plaan välja arendada kohalikul toormel põhinev biometaani tootmine ja hakata biometaani laialdaselt kasutama transpordisektoris.

Arengufondi poolt 2014. aastal koostatud Eesti biometaani ressursi uuringu kohaselt on Eestis ressurssi toota aastas hinnanguliselt kuni 4.7 TWh (=483 mln m³) biometaani, mille tooraineks oleks valdavalt biomass rohumaadelt (83%), põllumajandustootmise jäägid (9.8%), aga ka biolagunevad jäägid tööstusest, prügilagaas ja reoveepuhastite olmejäätmed. Biometaani tootmise käivitumine toob gaasiturule  juurde uue kohalikul toorainel põhineva varustusallika ja avab gaasitarbimise osas transpordisektoris uue valdkonna. Kohalikust toorainest toodetud taastuvkütus edendab jätkusuutlikku regionaalarengut, mitmekesistab maamajandust ja vähendab sõltuvust importkütustest, edendades samas hajutatud energiatootmist ja vähendades keskkonna saastamist.

Biometaani turu arendamine, lõpparuanne 2016

Biometaani turu arendamise uuringu lõpparuanne on saadaval lehe manuses. Uuringu käigus koostati ka gaasitanklate optimaalsete paiknemiskohtade kaardid, mida saab huvi korral küsida aadressilt [email protected].

Vesinik

Vesinik, H2 on normaaltingimustel värvitu, lõhnatu, väga kerge gaas ning tegu on universumis kõige sagedamini esineva elemendiga. Kliima soojenemise ja kasvava energia nõudluse tõttu oleme oma pilgu pööranud just vesiniku poole, sest seda on võimalik toota elektrolüüsil tavalisest veest.

Energiamajanduse korralduse seaduse järgi on Elering süsteemihaldajana ka vesiniku päritolutunnistuste väljastaja. Elering teeb ka vesiniku ülekandetaristu arendamise eeluuringud, mis on kavas algatada koostöös naaberriikidega. 2022. aastal sõlmis Elering koostöökokkuleppe Soome, Läti, Leedu, Poola ja ühe Saksamaa gaasisüsteemihalduriga, et uurida üheskoos vesiniku ülekandetorustiku loomist Soomest läbi Eesti Saksamaale.

2023. aastal valminud Eesti vesiniku teekaardis kirjeldatakse, et Elering on üks 31 põhivõrguoperaatorist, kes on ühinenud Euroopa veinikuvõrgu algatusega (European Hydrogen Backbone), millega luuakse kogu Euroopa Liitu hõlmav vesiniku ülekandetaristu 2040. aastaks. Vesiniku ülekandetaristu peaks läbima 21 riiki ning selle pikkus peaks olema ca 40 000 km. Vesinikuvõrgu algatusega hinnatakse muu hulgas võimalusi RePowerEU-s nimetatud 20 miljoni tonni vesiniku ülekandevõime loomiseks 2030. aastaks. Naaberriikides on vesiniku väärtusahela planeerimine ja selleteemaline seadusloome alles algusjärgus. Seetõttu on riiklikul tasemel piirkondliku koostöö raamistik alles kujunemisel.

2020. aastal esitles Euroopa Komisjon teatist „Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegiat“, millega seati prioriteediks arendada rohelist vesinikku ja nähti ette selle järkjärgulist laialdast kasutuselevõttu aastaks 2050 koos taastuvenergia uute tootmisvõimsuste loomisega. Kirjeldatud eesmärgid on ka Euroopa Komisjoni kliima- ja energiaõigustiku „Eesmärk 55“ lähtekohaks. Vesiniku tootmine loetakse süsinikuneutraalseks, kui tootmise protsessis ei emiteerita süsinikdioksiidi või kui see on kinni püütud või taaskasutatud. Puhas, taastuv või roheline vesinik tekib vee elektrolüüsil, kasutades taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit.

Leia teema kohta rohkem informatsiooni "Gaasituru käsiraamatust".