Süsteemi toimimine

Elektrisüsteemi sageduse hoidmise huvides peavad igal ajahetkel elektrienergia tootmine ja tarbimine olema tasakaalus.

Igal päeval toimuvad ettevalmistused järgmise päeva bilansi hoidmiseks. Selleks kogutakse kokku süsteemi bilansiplaaniks kõigi turuosaliste tootmisplaanid, prognoositud tarbimine ja planeeritud kauplemine. Saadud plaani põhjal jälgitakse ja juhitakse elektrisüsteemi talitlust. Juhuks, kui tegelik tarbimine ja tootmine peaksid liialt erinema planeeritud suurustest või kui peaks avariiliselt välja lülituma mõni generaator, on eelnevalt loodud võimalused süsteemi bilansi tasakaalu taastamiseks – selleks sõlmitakse lepingud reguleerimisvõimsuste ja avariireservi võimsuste kasutamiseks.

Süsteemi ühtsus ja töövõime peavad säilima ka häiringute korral võrgus. Samuti peab süsteemi talitlus olema staatiliselt ja dünaamiliselt stabiilne. Selleks kavandatakse süsteemi talitlust ja arengut selliselt, et kõik võimalikud avariiolukorrad analüüsitakse läbi ennetavalt ja sellest lähtuvalt otsustatakse võrgu elementide remontide lubatavus ning süsteemi impordi- ja ekspordivõime.

Maksimaalsed impordi- ja ekspordivõimsused sõltuvad ühelt poolt liinide termilisest läbilaskevõimest ja teiselt poolt režiimiarvutuste käigus välja selgitatud süsteemi stabiilsuse piirist. Lõpliku piirangu määramisel võetakse aluseks väiksem kahest näitajast.

Vastukaubandus

Vastukaubandust kasutatakse olukorras, kui elektrisüsteemis toimub sündmus, mis põhjustab riikidevaheliste liinide ristlõikel ülekoormuse tekkimise või võimsuse ülekande füüsilise katkemise.

Vastukaubanduse teostamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

Enne riikidevaheliste liinide ülekoormuse tekkimist või võimsuse ülekande füüsilist katkemist toimunud piiriülene energiakaubandus tagatakse süsteemihaldurite poolt täies ulatuses ehk eelnevalt kinnitatud tarneid ei tühistata.
Süsteemihaldur, kelle suunas liigub (liikus) võimsusvoog, korraldab oma vastutusalas vajalikus mahus täiendava genereeriva võimsuse aktiveerimise.
Süsteemihaldur, kes annab (andis) võimsust välja, korraldab oma vastutusalas vajalikus mahus genereeriva võimsuse vähendamise.

Elektrisüsteemi tehnilised piirangud

Ülekandevõimsuste arvutamise põhimõtete avaldamine on nõutud Euroopa Liidu määruse 714/2009 lisa 1 punkt 5.4 alusel. Regulatsiooni ametlikus eestikeelses tõlkes on nimetatud põhimõtete kohta kasutatud terminit „Üldine kava kogu edastamisvõimsuse ja võrgu läbilaskepiiri arvutamiseks võrgu elektriliste ja füüsikaliste näitajate põhjal.“

Põhimõtted on heaks kiidetud 13.08.2009 Konkurentsiameti otsusega nr 7.1-1/09-0612-002.

Ülekandevõimsused leitakse järgmiste etappidena:

Bruto ülekandevõimsus (inglise keeles Total Transfer Capacity ehk TTC) leitakse lähtuvalt võrgu tehnilistest parameetritest, arvestades võrgueeskirjas toodud töökindluse nõuetega (VE §3, §6, §10, §11, §12, §13 jt). Nimetatud nõuetest on olulisemad nn N-1 ja N-2 kriteeriumid. Nende kohaselt tuleb edastamisvõimsuse arvutamisel arvestada vastavalt ühe või kahe kõige rohkem mõju avaldava elektrisüsteemi elemendi väljalülitumise võimalusega. Seejärel leitakse maksimaalne ülekandevõimsus, mille korral ei ületata liinide termilist läbilaskevõimet ega ohustata süsteemi staatilist ega dünaamilist stabiilsust.
Ülekandevõimsuse varu (inglise keeles Transmission Reliability Margin ehk TRM) leitakse, arvestades ettenägematuid asjaolusid nagu planeerimatud ringvoolud, mõõtesüsteemi mõõtevead ning avariilised süsteemihaldurite vahelised tarned. Varu leidmisel on oluline naabersüsteemide süsteemihalduritelt saadav info ning eelnev planeerimise kogemus. Konkreetsed ülekandevaru suurused lepitakse eelnevat arvestades kokku igapäevaselt naabersüsteemide süsteemihalduritega.
Bruto ülekandevõimsusest lahutatakse ülekandevõimsuse varu, mille tulemusena saadakse neto ülekandevõimsus (inglise keeles Net Transmission Capacity ehk NTC). Neto ülekandevõimsus on see võimsus, mis antakse turuosaliste käsutusse piiriüleseks energiakaubanduseks.

Vastavalt ülalmainitud põhimõtetele arvutab Elering ülekandevõimsused ja kooskõlastab need naaberriikide süsteemihalduritega.

TSO poolt süsteemile seatud piirangud, nende põhjused ja mõju elektrisüsteemile on leitavad Nord Pooli kodulehelt. Lisaks leiab samalt koduleheküljelt informatsiooni ülekandesüsteemide tegelike katkestuste kohta.

Olulised võrgukasutajad

Komisjoni määruse (EL) 2017/2196, millega kehtestati elektrivõrgu hädaolukorra ja taastamise eeskiri, II peatükk sätestab põhivõrguettevõtjale kohustuse välja töötada ning rakendada süsteemikaitsekava. Muuhulgas sätestab eelpool nimetatud määruse artikkel 11 punkt 3 (c), et üks osa süsteemikaitsekavast peab olema nimekiri olulistest võrgukasutajatest. Vastav nimekiri peab olema põhivõrguettevõtja poolt avalikustatud. Komisjoni määruse (EL) 2017/1485, millega kehtestati elektri ülekandesüsteemi käidueeskiri, mõistes on olulised võrgukasutajad B-, C- ja D-tüüpi tootmismoodulid. Nimekiri Eesti elektrisüsteemi olulistest võrgukasutajatest on ära toodud siin.