Süsteemi toimimine

Igal päeval toimuvad ettevalmistused järgmise päeva bilansi hoidmiseks. Selleks kogutakse kokku süsteemi bilansiplaaniks kõigi turuosaliste tootmisplaanid, prognoositud tarbimine ja planeeritud kauplemine. Saadud plaani põhjal jälgitakse ja juhitakse elektrisüsteemi talitlust. Juhuks, kui tegelik tarbimine ja tootmine peaksid liialt erinema planeeritud suurustest või kui peaks avariiliselt välja lülituma mõni generaator, on eelnevalt loodud võimalused süsteemi bilansi tasakaalu taastamiseks – selleks sõlmitakse lepingud reguleerimisvõimsuste ja avariireservi võimsuste kasutamiseks.

Süsteemi ühtsus ja töövõime peavad säilima ka häiringute korral võrgus. Samuti peab süsteemi talitlus olema staatiliselt ja dünaamiliselt stabiilne. Selleks kavandatakse süsteemi talitlust ja arengut selliselt, et kõik võimalikud avariiolukorrad analüüsitakse läbi ennetavalt ja sellest lähtuvalt otsustatakse võrgu elementide remontide lubatavus ning süsteemi impordi- ja ekspordivõime.

Maksimaalsed impordi- ja ekspordivõimsused sõltuvad ühelt poolt liinide termilisest läbilaskevõimest ja teiselt poolt režiimiarvutuste käigus välja selgitatud süsteemi stabiilsuse piirist. Lõpliku piirangu määramisel võetakse aluseks väiksem kahest näitajast.

Pinge reguleerimine 

Pinge ja reaktiivvõimsuse bilansi reguleerimisega tagab Eleringi juhtimiskeskus kogu põhivõrgu ulatuses lubatava pingetaseme ja energia ülekandel tekkivate kadude seisukohast optimaalse talitluse. 

Pingetaseme paremaks hoidmiseks ja lisakadude tekkimise vähendamiseks on eelistatud võimalikult minimaalne reaktiivvõimsuse vahetus erineval pingeastmel võrkude, võrguga ühendatud tarbijate, võrgu erinevate piirkondade ning naabersüsteemide vahel. 

Võrgust väljuva või võrku siseneva reaktiivvõimsuse tasustamisel lähtutakse põhimõttest, et kui reaktiivvõimsuse voog on võrguettevõtja jaoks juhitamatu, siis maksab selle põhjustaja võrguettevõtjale iga liitumispunkti läbinud kVarh eest. 

Kui aga võrguettevõtja saab kasutada reaktiivvõimsust enda võrgu pinge reguleerimiseks, siis maksab selle eest omakorda võrguettevõtja. Ajal, kui pinge hoidmise funktsioon on aktiveeritud, ostab ning müüb Elering elektrijaamadele reaktiivenergiat hinnaga 0,088 eurosenti/kvarh. Hind kehtib alates 1. aprillist 2022. Viimane moodus on kasutusel näiteks selliste põhivõrguga liitunud elektrijaamade puhul, mis toetavad pinge hoidmist elektrisüsteemis. Elektrijaamad, mis on valmis Eleringile osutama täiendavat pinge reguleerimise teenust, saavad  vastava sooviavaldus edastada Eleringi kliendihaldurile. Sellekohast soovi avaldanud elektrijaamadega, mille reaktiivenergia voogu on Eleringil võimalik juhtida, sõlmitakse reaktiivvõimsuse kompenseerimise teenuse leping. 

Balti sagedusejuhtimise blokk (Balti LFC blokk)

Mandri-Euroopa sagedusalas on Balti süsteemihalduritel kohustus järgida sagedusala sagedusjuhtimise struktuurset kohustuste jagunemist. Kindlad kohustused on sätestatud sagedusalale, sagedusjuhtimise blokkidele ja sagedusjuhtimise aladele. Balti süsteemihaldurid on loonud ühise sagedusjuhtimise bloki, mis sisaldab kolme sagedusjuhtimise ala. Selleks on välja töötatud ja kehtestatud Balti sagedusjuhtimise bloki opereerimisleping, mis sätestab sagedusjuhtimise bloki ja sagedusjuhtimise alade kohustused ja rakendatavad metoodikad.

Sagedusjuhtimise ala (LFC ala) peamiseks ülesandeks on seatud jooksva süsteemivea tuvastamine ja tasakaalustamine kasutades aFRR ja mFRR reservide aktiveerimist. Iga Balti süsteemihaldur hindab oma piirkonna süsteemiviga ja sooritab selle vastu sagedusreservide aktiveerimisi.

Sagedusjuhtimise bloki (LFC blokk) peamisteks ülesanneteks on sagedusjuhtimise blokile FRR võimsusi dimensioneerida, mis tagaks piisava hulga aFRR ja mFRR võimsusi, et sagedusjuhtimise blokk suudaks katta süsteemivead 99% ajast või vähemalt kataks suurima sündmuse rikke nii energia üle kui puudujäägis. Sagedusjuhtimise blokile on sünkroonalas määratud kindlad süsteemivea piirmäärad, mille põhjal hinnatakse reservide piisavust. Kui LFC bloki kuulub mitu LFC ala, siis peab LFC blokk ette nägema ka koordineeritud tegevused, kuidas tagada ühiste tegevuste tulemusena minimaalne LFC bloki süsteemiviga.

Vastukaubandus

Vastukaubandust kasutatakse olukorras, kui elektrisüsteemis toimub sündmus, mis põhjustab riikidevaheliste liinide ristlõikel ülekoormuse tekkimise või võimsuse ülekande füüsilise katkemise.

Vastukaubanduse teostamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

• Enne riikidevaheliste liinide ülekoormuse tekkimist või võimsuse ülekande füüsilist katkemist toimunud piiriülene energiakaubandus tagatakse süsteemihaldurite poolt täies ulatuses ehk eelnevalt kinnitatud tarneid ei tühistata.
• Süsteemihaldur, kelle suunas liigub (liikus) võimsusvoog, korraldab oma vastutusalas vajalikus mahus täiendava genereeriva võimsuse aktiveerimise.
• Süsteemihaldur, kes annab (andis) võimsust välja, korraldab oma vastutusalas vajalikus mahus genereeriva võimsuse vähendamise.

Elektrisüsteemi tehnilised piirangud

Piiriüleseid ülekandevõimsuseid arvutatakse vastavalt Balti koordineeritud võimsusarvutuse ala põhivõrguettevõtjate ühisele võimsusarvutusmeetodile päev-ette ja päevasisese perioodi jaoks. Metoodika on kooskõlastatud Konkurentsiameti otsusega 27.11.2024.  Vastavalt ülalmainitud metoodikas kirjeldatud põhimõtetele arvutab Elering ülekandevõimsused ja kooskõlastab need naaberriikide süsteemihalduritega.

TSO poolt süsteemile seatud piirangud, nende põhjused ja mõju elektrisüsteemile on leitavad Nord Pooli kodulehelt. Lisaks leiab samalt koduleheküljelt informatsiooni ülekandesüsteemide tegelike katkestuste kohta.

Olulised võrgukasutajad

Komisjoni määruse (EL) 2017/2196, millega kehtestati elektrivõrgu hädaolukorra ja taastamise eeskiri, II peatükk sätestab põhivõrguettevõtjale kohustuse välja töötada ning rakendada süsteemikaitsekava. Muuhulgas sätestab eelpool nimetatud määruse artikkel 11 punkt 3 (c), et üks osa süsteemikaitsekavast peab olema nimekiri olulistest võrgukasutajatest. Vastav nimekiri peab olema põhivõrguettevõtja poolt avalikustatud. Komisjoni määruse (EL) 2017/1485, millega kehtestati elektri ülekandesüsteemi käidueeskiri, mõistes on olulised võrgukasutajad B-, C- ja D-tüüpi tootmismoodulid. Nimekiri Eesti elektrisüsteemi olulistest võrgukasutajatest on ära toodud siin.