• Määrus 2016/1719, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise forvardturu eeskiri pikaajaliste ülekandevõimsuste (sh FTR) jaoks (lühend FCA)  
  • Määrus 2015/1222, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunised järgmise päeva ja päevasisese turu jaoks(lühend CACM) 
  • Määrus 2017/2195, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri  sagedusreservi ja tasakaalustamise turgude jaoks (lühend EBGL) 

Ülepiiriline elektrikaubandus (joonis)

Kõik nimetatud reeglid sisaldavad ka seda, kuidas vastavas turuetapis toimub hinnapiirkondade vahelise ülekandevõimsuse arvutamine, jaotamine ning ülekoormustulu kogumine. 

Tsoonipõhise hinnastamisega turumudeli rakendamise võtmesõnad on: 

  • ülekandevõrkude optimaalne kasutamine eelistades voopõhist meetodit (võimsustele maksimaalse juurdepääsu andmine nii, et töökindlus oleks tagatud); 
  • energia hulgituru efektiivne toimimine ja elektribörside konkurents (efektiivsed tooted ja kauplemisplatvormid, piisavalt kõrge likviidsus, läbipaistev hinnakujundus ja jätkuturgude rakendamine); 
  • konkurentsi suurendamine (efektiivsed seadusandlikud ja järelevalve mehhanismid usalduse suurendamiseks ning läbipaistvus). 

Energiaturuga paralleelselt on võimalik arendada ka võimsusturgu. Võimsusturul kaubeldakse tootmisvõimsusega ning tootjad pakuvad kindlaks perioodiks kindla hinnaga tootmisvõimsust, mille olemasolu eest makstakse võimsustasu ka siis, kui elektrit tegelikult ei toodeta. Seda eelkõige eesmärgiga tagada süsteemi varustuskindlus, pakkudes turule pikaajalisi lepinguid investeerimisriskide maandamiseks, et oleks tagatud tarbimise katmiseks vajalik tootmisvaru. Võimsusturg on näiteks Poolas ning Suurbritannias, Balti riikides võimsusturgu ei ole. 

Pika-ajalised ülekandevõimsuse riskimaandusinstrumendid (FTR) 

Euroopa Liidu määrus 1719/2016 (FCA) näeb ette instrumendid pikaajaliseks ülekandevõimsuse jaotamiseks, mille eesmärgiks on ülekandevõimsuse puudujäägist tuleneva piirkondade vahelise hinnariski maandamine. Süsteemihaldur on kohustatud instrumente pakkuma, kui riiklikud reguleerivad asutused (Eestis Konkurentsiamet) on oma otsusega hinnanud nende vajalikkust.
 
Konkurentsiamet koostöös Soome ja Läti regulaatoriga on teinud otsuse, et nii Eesti-Läti kui Soome-Eesti piiril tuleb pakkuda riskimaandusinstrumente. Kui Läti piirile pakutakse FTR juba 2014. aastast, siis Soome-Eesti FTR pakutakse alates 2023. aastast. 
Baaskoormus FTR-option instrumente pakutakse Soomest-Eestisse  aasta- ja kuuoksjonitel ning Eestist Lätti aasta-, kvartali- ja kuuoksjonitel. Piirkonna pikaajaliste ülekandevõimuste regionaalne kujundus käsitlevad dokumendid on toodu manustes. 

FTR oksjoneid korraldab üle-Euroopaline ühtne jaotamiskeskkond (Singel Allocation Platform- SAP), mida opereerib JAO. Pikaajalise võimsuse pakkumise üle-Euroopalised harmoniseeritud reeglid (Harmonized Allocation Rules - HAR) ja muu täiendav info oksjonite tingimuste, kalendri ja tulemuste koha on kättesaadav JAO veebilehel (www.jao.eu). 

FCA määrus
Piiriüleste võimsuste jaotamise põhimõtted

 

 
Päev-ette ja päevasise turu ülekandevõimsus

Elering kui süsteemihaldur vastutab piiriüleste ülekandevõimsuste jaotamise eest ning teeb seda vastavalt Euroopa Liidu määrustele (eelkõige määrus 2015/1222/CACM)  ja Eesti elektrituruseadusele. Mida rohkem turuosalisi, seda konkurentsivõimelisemad hinnad, parem varustuskindlus ja efektiivsus. Süsteemihalduri kohustus on tagada ülekandevõimsuste jaotamisel süsteemi varustuskindlus. Vastavalt Eesti võrgueeskirjale lubab süsteemihaldur elektrienergia importi teistest elektrisüsteemidest ja eksporti teistesse elektrisüsteemidesse ning samuti transiiti põhivõrguettevõtja elektrivõrgu kaudu sellisel määral ning tingimustel, mis otseselt ei kahjusta riigi elektrisüsteemi, ei tekita lisapiiranguid elektri sisetarbimisele ega halvenda riigi elektrisüsteemi tarbijate varustuskindlust ja elektrienergia kvaliteeti. 

Kuna elektrisüsteemid on seotud ka teiste riikide süsteemidega, siis parima tulemuse saavutamiseks peavad süsteemihaldurid tegema koostööd juba pikaajaliste plaanide koostamisel nii regionaalselt kui ka üle Euroopa. 2022 aasta suvel loodi koostöös Läti ja Leedu süsteemihalduritega süsteemihaldurite omanduses olev, kuid juriidiliselt süsteemihalduritest eraldatud organisatsioon – Balti RCC. Vastavalt kokkuleppele on Balti RCC juriidiliseks asukohaks Eesti. 

Piiriülese võimsuse arvutamine toimub võrgu füüsikaliste näitajate põhjal. Euroopas kasutatakse hinnapiirkondade vaheliste ülekandevõimsuste arvutamiseks koordineeritud netoülekandevõimsuse põhist (CNTC) meetodit ja voopõhist (flow-based) meetodit. CNTC meetodi puhul määratletakse eelnevalt omavahel külgnevate pakkumispiirkondade vaheline maksimaalne võimalik ülekandevõimsus. Voopõhise meetodi puhul võetakse arvesse iga võrguelemendi andmeid maatriksina. Pakkumispiirkondade vahelist energiaülekannet hakkavad piirama kriitilised võrguelemendid ja elektrienergia ülekandmise jaotustegurid (st milliseid liine pidi füüsiline elektrivoog jaotub).

Balti riikides kasutatakse CNTC meetodit, kuid tulevikus kaalutakse CACM määruse kohaselt voopõhist arvutusmeetodit. CNTC meetodiga toimub piiriüleseks kaubanduseks lubatud läbilaskevõime arvutus etappidena: 

  • Esmalt arvutatakse piiriüleste liinide bruto ülekandevõimsus (inglise keeles Total Transfer Capacity e. TTC), mis leitakse lähtuvalt võrgu tehnilistest parameetritest, arvestades võrgueeskirjas toodud töökindluse nõuetega (VE §3, §6, §10, §11, §12, §13 jt). Nimetatud nõuetest on olulisemad nn N-1 ja N-2 kriteeriumid. Nende kohaselt tuleb edastamisvõimsuse arvutamisel arvestada vastavalt ühe või kahe kõige rohkem mõju avaldava elektrisüsteemi elemendi väljalülitumise võimalusega. Seejärel leitakse maksimaalne ülekandevõimsus, mille korral ei ületata liinide termilist läbilaskevõimet ega ohustata süsteemi staatilist ega dünaamilist stabiilsust. 
  • Seejärel arvutatakse ülekandevõimsuse varu (inglise keeles Transmission Reliability Margin e. TRM), arvestades ettenägematuid asjaolusid nagu planeerimatud ringvoolud, mõõtesüsteemi mõõtevead ning avariilised süsteemihaldurite vahelised tarned. Varu leidmisel on oluline naabersüsteemide süsteemihalduritelt saadav info ning eelnev planeerimise kogemus. Konkreetsed ülekandevaru suurused lepitakse eelnevat arvestades kokku igapäevaselt naabersüsteemide süsteemihalduritega. 
  • Bruto ülekandevõimsusest lahutatakse ülekandevõimsuse varu, mille tulemusena saadakse neto ülekandevõimsus (inglise keeles Net Transmission Capacity e. NTC). 

Arvutatud ülekandevõimsused koordineeritakse naabersüsteemihalduriga, seejuures antakse turule alati madalam arvutatud väärtus. Koordineeritud neto ülekandevõimsus on see võimsus, mis antakse turuosaliste käsutusse piiriüleseks energiakaubanduseks. 
Eeltoodud põhimõtteid võtavad arvesse ka Balti koordineeritud võimsusarvutus alas olevad süsteemihaldurid (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Soome) poolt.

Juhul, kui toimuvad muutused riikidevahelistes läbilaskevõimetes (näiteks võrguhäire tagajärjel), on süsteemihalduril kohustus teavitada sellest turuosalisi tunni aja jooksul alates vastava info saamisest. Turuosaliste teavitamine toimub vastavalt elektribörsi korraldaja kehtestatud reeglitele kiirete turuteadete ehk UMM-idega (Urgent Market Message). 
Ülekandevõimsuse arvutamist puudutavad dokumendid on toodud allpool. 

CACM määrus