Ülepiiriline elektrikaubandus

Euroopa elektrituru regulatsiooni eesmärk on Euroopa ühise turumudeli väljatöötamine. mis tõhustaks konkurentsi ning suurendaks läbipaistvust, mis on vajalik uute investeeringuotsuste tegemiseks, et tagada jätkuv süsteemi varustuskindlus. Ühtne turumudel hõlmab nelja erineval ajaperioodil töötavat alam-mudelit, mis on reguleeritud kolme erineva võrgueeskirjaga. Elektrituru võrgueeskirjade väljatöötamisel on oluliseks kriteeriumiks praktilisus ja rakendamise võimalikkus. Just sel eesmärgil on võrgueeskirjade koostamisse kaasatud Euroopas tegutsevad elektribörside ühendus (All NEMO Committee) ja süsteemihaldurite ühendus ENTSO-E. Tsoonipõhise hinnastamisega turumudeli rakendamise võtmesõnad on:

  • ülekandevõrkude optimaalne kasutamine eelistades voopõhist meetodit (võimsustele maksimaalse juurdepääsu andmine nii, et töökindlus oleks tagatud);
  • energia hulgituru efektiivne toimimine ja elektribörside konkurents (efektiivsed tooted ja kauplemisplatvormid, piisavalt kõrge likviidsus, läbipaistev hinnakujundus ja jätkuturgude rakendamine);
  • konkurentsi suurendamine (efektiivsed seadusandlikud ja järelevalve mehhanismid usalduse suurendamiseks ning läbipaistvus).

Joonis19

Võrgueeskirjade kohaselt on turuosalistele kasutada erinevad võimalused nii kauplemiseks kui ka riskide maandamiseks. Kui järgmise päeva turul kaubeldakse eelkõige füüsilise energiaga, siis näiteks finantsteenuste turul pakutavad tooted on eelkõige ette nähtud turuosaliste riskide maandamiseks.

Energiaturuga paralleelselt on võimalik arendada ka võimsusturgu. Võimsusturul kaubeldakse tootmisvõimsusega ning tootjad pakuvad kindlaks perioodiks kindla hinnaga tootmisvõimsust, mille olemasolu eest makstakse võimsustasu ka siis, kui elektrit tegelikult ei toodeta. Seda eelkõige eesmärgiga tagada süsteemi varustuskindlus, pakkudes turule pikaajalisi lepinguid investeerimisriskide maandamiseks, et oleks tagatud tarbimise katmiseks vajalik tootmisvaru. Võimsusturg on näiteks Poolas ning Suurbritannias, Balti riikides võimsusturgu ei ole.

Oluline on märkida, et võrgueeskirjad ei käsitle kauplemist kolmandate riikidega (nagu Venemaa ja Valgevene). Üle-euroopalisi põhimõtteid ja kokkuleppeid kauplemisel kolmandate riikidega, samuti võrkudele juurdepääsu reegleid arutati enne Ukraina sõda, kuid tulemusteni ei jõutud. Venemaa agressiooniga Ukraina vastu 2022. aastal lõppes süsteemihaldurite, Euroopa Komisjoni ja Venemaa vastavasisuline dialoog.

Elering kui süsteemihaldur vastutab piiriüleste ülekandevõimsuste jaotamise eest ning teeb seda vastavalt Euroopa Liidu määrustele ja Eesti elektrituruseadusele. Piiriüleste ülekandevõimsuste jaotamise põhimõtted on reguleeritud ELi määrusega nr 2019/943 ja CACM võrgueeskirjaga. Mida rohkem turuosalisi, seda konkurentsivõimelisemad hinnad, parem varustuskindlus ja efektiivsus. Süsteemihalduri kohustus on tagada ülekandevõimsuste jaotamisel süsteemi varustuskindlus. Vastavalt Eesti võrgueeskirjale lubab süsteemihaldur elektrienergia importi teistest elektrisüsteemidest ja eksporti teistesse elektrisüsteemidesse ning samuti transiiti põhivõrguettevõtja elektrivõrgu kaudu sellisel määral ning tingimustel, mis otseselt ei kahjusta riigi elektrisüsteemi, ei tekita lisapiiranguid elektri sisetarbimisele ega halvenda riigi elektrisüsteemi tarbijate varustuskindlust ja elektrienergia kvaliteeti.

Kuna elektrisüsteemid on seotud ka teiste riikide süsteemidega, siis parima tulemuse saavutamiseks peavad süsteemihaldurid tegema koostööd juba pikaajaliste plaanide koostamisel nii regionaalselt kui ka üle Euroopa. 2022 aasta suvel loodi koostöös Läti ja Leedu süsteemihalduritega süsteemihaldurite omanduses olev, kuid juriidiliselt süsteemihalduritest eraldatud organisatsioon – Balti RCC. Vastavalt kokkuleppele on Balti RCC juriidiliseks asukohaks Eesti.

Piiriülese võimsuse arvutamine toimub võrgu füüsikaliste näitajate põhjal. Euroopas kasutatakse hinnapiirkondade vaheliste ülekandevõimsuste arvutamiseks koordineeritud netoülekandevõimsuse põhist (CNTC) meetodit ja voopõhist (flow-based) meetodit. CNTC meetodi puhul määratletakse eelnevalt omavahel külgnevate pakkumispiirkondade vaheline maksimaalne võimalik ülekandevõimsus. Voopõhise meetodi puhul võetakse arvesse iga võrguelemendi andmeid maatriksina. Pakkumispiirkondade vahelist energiaülekannet hakkavad piirama kriitilised võrguelemendid ja elektrienergia ülekandmise jaotustegurid (st milliseid liine pidi füüsiline elektrivoog jaotub).

Balti riikides kasutatakse CNTC meetodit, kuid tulevikus kaalutakse CACM määruse kohaselt voopõhist arvutusmeetodit.

CNTC meetodiga toimub piiriüleseks kaubanduseks lubatud läbilaskevõime arvutus etappidena:

  • Esmalt arvutatakse piiriüleste liinide bruto ülekandevõimsus (inglise keeles Total Transfer Capacity e. TTC), mis leitakse lähtuvalt võrgu tehnilistest parameetritest, arvestades võrgueeskirjas toodud töökindluse nõuetega (VE §3, §6, §10, §11, §12, §13 jt). Nimetatud nõuetest on olulisemad nn N-1 ja N-2 kriteeriumid. Nende kohaselt tuleb edastamisvõimsuse arvutamisel arvestada vastavalt ühe või kahe kõige rohkem mõju avaldava elektrisüsteemi elemendi väljalülitumise võimalusega. Seejärel leitakse maksimaalne ülekandevõimsus, mille korral ei ületata liinide termilist läbilaskevõimet ega ohustata süsteemi staatilist ega dünaamilist stabiilsust.
  • Seejärel arvutatakse ülekandevõimsuse varu (inglise keeles Transmission Reliability Margin e. TRM), arvestades ettenägematuid asjaolusid nagu planeerimatud ringvoolud, mõõtesüsteemi mõõtevead ning avariilised süsteemihaldurite vahelised tarned. Varu leidmisel on oluline naabersüsteemide süsteemihalduritelt saadav info ning eelnev planeerimise kogemus. Konkreetsed ülekandevaru suurused lepitakse eelnevat arvestades kokku igapäevaselt naabersüsteemide süsteemihalduritega.
  • Bruto ülekandevõimsusest lahutatakse ülekandevõimsuse varu, mille tulemusena saadakse neto ülekandevõimsus (inglise keeles Net Transmission Capacity e. NTC).
  • Arvutatud ülekandevõimsused koordineeritakse naabersüsteemihalduriga, seejuures antakse turule alati madalam arvutatud väärtus. Koordineeritud neto ülekandevõimsus on see võimsus, mis antakse turuosaliste käsutusse piiriüleseks energiakaubanduseks.

Eeltoodud põhimõtteid võtavad arvesse ka Balti koordineeritud võimsusarvutus alas olevad süsteemihaldurid (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Soome) poolt.

Juhul, kui päeva sees toimuvad muutused riikidevahelistes läbilaskevõimetes (näiteks võrguhäire tagajärjel), on süsteemihalduril kohustus teavitada sellest turuosalisi tunni aja jooksul alates vastava info saamisest. Turuosaliste teavitamine toimub vastavalt elektribörsi korraldaja kehtestatud reeglitele kiirete turuteadete ehk UMM-idega (Urgent Market Message).

Metoodikad võimaldavad põhivõrguettevõtetel täita Komisjoni Määrust (EL) 2015/1222, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunised ning Määrust (EL) 2016/1719, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise forvardturu eeskiri.

Manused

Eesti - Soome

Eesti ja Soome elektrisüsteeme ühendavad alalisvoolu merekaablid EstLink 1 ja EstLink 2. 2013. aasta novembris allkirjastasid Elering ja Fingrid „Soome ja Eesti vahelise ühenduse kasutamise ja hooldamise lepingu“, kus on määratletud kahe riigi vahelise ülekandevõimsuse arvutamise ja jaotamise põhimõtted ja metoodika. Metoodika kohaselt ühenduse ülekandevõimsuse määratlemisel kahe süsteemi vahel arvutatakse võimsus mõlema süsteemihalduri poolt arvutiprogrammide abil, kasutades koordineeritud netoülekandevõimsuse põhist meetodit. Kui arvutatud väärtused on erinevad, kasutatakse neist madalamat, et tagada süsteemide stabiilsus.

Süsteemihaldurid garanteerivad kogu pakkumispiirkondade vahelise NTC andmise elektribörsile järgmise päeva kaubanduseks. Järgmise päeva kaubandusest kasutamata jäänud saadaolev ülekandevõimsus pakutakse päevasisesele turule. Elektribörs, olles osa Euroopa elektriturgude ühendamise SDAC projektist, kasutab võimsuse jaotamiseks implicit oksjoni meetodit ning alates elektribörsi avamisest saavad ühenduse omanikud ülekandevõimsuse jaotamise nn ülekoormustulu nende tundide eest, mil Eesti ja Soome hinnapiirkondades on erinevad hinnad. Süsteemihaldurid investeerivad saadud ülekoormustulu täiendavate ühenduste loomiseks (kavandamisel kolmas EE-FI vaheline ühendus).

Soome-Eesti piiri pikaajaliste ülekandevõimsuse riskimaandusinstrumente "FTR- option" kohta saab rohkem lugeda "Pikaajaline ülekandevõimsuste jaotamine" alajaotusest.

Eesti - Läti

Esimese sammuna Balti riikide elektriturgude ühendamiseks ja vabaks kauplemiseks leppisid Balti riikide süsteemihaldurid AS Augstsprieguma tīkls (AST), AS Elering and AB Litgrid 2015. aastal kokku Balti riikide vahelistel piiridel ja piiridel kolmandate riikidega ülekandevõimsuste arvutamise ja jaotamise reeglid („Terms, Conditions and Methodologies on Cross-Zonal Capacity Calculation, Provision and Allocation within the Baltic States and with the 3rd Countries”), mis hakkasid kehtima 01.01.2016.

Sealt edasi on reegleid vastavalt Euroopal Liidu nõuete muutumisega täiendatud. Kehtivate reeglite kohaselt ühenduse ülekandevõimsuse määratlemisel kahe süsteemi vahel arvutatakse võimsus mõlema TSO poolt arvutiprogrammide abil, kasutades koordineeritud netoülekandevõimsuse meetodit. Kui arvutatud väärtused on erinevad, kasutatakse neist madalamat, et tagada süsteemide stabiilsus. TSO-d garanteerivad kogu pakkumispiirkondade vahelise NTC andmise NordPoolile järgmise päeva kaubanduseks. Järgmise päeva kaubandusest kasutamata jäänud saadaolev ülekandevõimsus pakutakse päevasisesele turule.

Eesti-Läti piiri pikaajaliste ülekandevõimsuse riskimaandusinstrumente "FTR- option" kohta saab rohkem lugeda "Pikaajaline ülekandevõimsuste jaotamine" alajaotusest.

Kaubandus Venemaaga

Tulenevalt Venemaa agressioonist Ukraina vastu lõpetati 2022. aastal elektrikaubandus Venemaaga.

Balti riikide süsteemihaldurite poolt 2015. aastal sõlmitud Balti riikide vahelistel piiridel ja piiridel kolmandate riikidega piiriüleste võimsuste arvutamise ja jaotamise reeglite kohaselt said Venemaa ja Valgevene riikide elektrimüüjad Eesti-Venemaa, Läti-Venemaa, Leedu-Valgevene ja Leedu-Kaliningradi ühenduste kaudu elektrit Balti riikidesse müüa vaid elektribörsi vahendusel. Kogu kolmandatest riikidest pärit elekter suunati vastavalt Balti süsteemihaldurite kokkulepitud metoodikale hinnapiirkonda LeeduValgevene piiril Elspot järgmise päeva kaubanduseks. Eesti-Venemaa ja Läti-Venemaa piirile kaubanduslikku võimsust ei antud. Samuti ei toimu kolmandate riikide piiril päevasisest kauplemist ning ei pakuta pikaajalisi tooteid (PTR või FTR). Alates novembrist 2020 liikus kaubandus Mandri-Venemaaga Leedu-Valgevene piirilt Läti-Venemaa piirile.

Euroopa Liidu määrus 1719/2016 (FCA) näeb ette instrumendid pikaajaliseks ülekandevõimsuse jaotamiseks, mille eesmärgiks on ülekandevõimsuse puudujäägist tuleneva piirkondade vahelise hinnariski maandamine. Süsteemihaldur on kohustatud instrumente pakkuma, kui riiklikud reguleerivad asutused (Eestis Konkurentsiamet) on oma otsusega hinnanud nende vajalikkust.

Konkurentsiamet koostöös Soome ja Läti regulaatoriga on teinud otsuse, et nii Eesti-Läti kui Soome-Eesti piiril tuleb pakkuda riskimaandusinstrumente. Kui Läti piirile pakutakse FTR juba 2014. aastast, siis Soome-Eesti FTR pakutakse alates 2023. aastast. Eesti ja Venemaa piirile süsteemihaldurid pikaajalisi ülepiirilise ülekanderiski maandamise instrumente ei paku.

Piirkonna pikaajaliste ülekandevõimuste regionaalne kujundus on leitav siin. Baaskoormus FTR-option instrumente pakutakse Soomest-Eestisse  aasta- ja kuuoksjonitel ning Eestist Lätti aasta-, kvartali- ja kuuoksjonitel. 

Pikaajalise võimsuse pakkumise üle-Euroopalised harmoniseeritud reeglid (Harmonized Allocation Rules - HAR) on leitavad siin, millel on Balti pakkumispiirkonna spetsiifiline lisa, mis on leitav siin.

Oksjoneid korraldab üle-Euroopaline ühtne jaotamiskeskkond (Singel Allocation Platform- SAP), mida opereerib JAO. Täiendav info oksjonite tingimuste, kalendri ja tulemuste koha on kättesaadav JAO veebilehel (www.jao.eu).

Soome-Eesti piiri FTR-option projekti inglise keelsed materjalid on allpool manustes ning avalike veebiseminaride lingid on:

1. seminar: Projekti ajakava, FTR olemuse tutvustus ja kasutaja kogemus

2. seminar: FTR regionaalne kujundus

3. seminar: FI-EE piiri võimsuse arvutamine ja JAO oksjoniplatvormi tutvustus

4. seminar: 2023 oksjonite ajakava ja JOA platvormi tehnilise lahenduse kasutaja testid

Manused

Limiteeritud PTR-ide oksjon 2017-2018

Alates 30. novembrist 2016 aastal asus Elering AS ja AS "Augstsprieguma tīkls" kahepoolse lepingu alusel oksjonikorraldajana tegutsema AS "Augstsprieguma tīkls".

Täiendav info Limiteeritud PTR-ide oksjonite tingimuste ja tulemuste koha on kättesaadav  AS "Augstsprieguma tīkls" veebilehel.

Limiteeritud PTR-ide oksjon 2016

Eesti ja Läti süsteemihaldurid Elering ja Augstsprieguma tīkls (AST) on kokku leppinud seni kasutusel olnud Limiteeritud PTR - ide reeglite asendamises üle -euroopaliste piiriülese võimsuse jaotamise harmoniseeritud reeglitega (Harmonised Allocation Rules - EU HAR) ning Eesti - Läti piiriüleste reeglite jaoks on loodud piirkondlik lisa (Regional Annex). Mõlemad dokumendid on saanud heakskiidu Eesti ja Läti regulaatoritelt.

Reeglid ja vajalikud vormid on leitavad allolevatest failidest:

Limiteeritud PTR-ide 2016. aasta oksjonitulemused:

Limiteeritud PTR-ide oksjon 2015

Oksjonite toimumise ajagraafik, võimsused ja tulemused esitatakse Eleringi veebilehel ning oksjonite korraldamise põhimõtted on toodud dokumendis PTR-Limited Auction Rulebook_2015.

Oksjonite läbiviimise kalender

Limiteeritud PTR-ide oksjonil osalejate nimekiri

Limiteeritud PTR-ide 2015. aasta oksjonitulemused

Turule kauplemiseks antav ülekandevõimsus Eesti ja Läti piiril ei vähenenud ning see anti 100% Nord Poolile jaotamiseks.

Limiteeritud PTR-ide oksjon 2014

Oksjonite toimumise ajagraafik, võimsused ja tulemused esitatakse Eleringi veebilehel ning oksjonite korraldamise põhimõtted on toodud dokumendis PTR-Limited Auction Rulebook_2014.

Oksjonite läbiviimise kalender

Limiteeritud PTR-ide oksjonil osalejate nimekiri

Limiteeritud PTR-ide 2014. aasta oksjonitulemused

Turule kauplemiseks antav ülekandevõimsus Eesti ja Läti piiril ei vähenenud ning see anti 100% Nord Poolile jaotamiseks.

2010-2013 toimunud oksjonid

Aastatel 2010-2013 toimunud explicit oksjonite tulemused

 

Euroopa põhivõrguettevõtjate vahel on sõlmitud leping „Interim ITC Clearing and Settlement Agreement“, mis võimaldab lepingu liikmesriikide turuosalistel kaubelda omavahel ilma piiriületustasudeta.

ITC liikmesmaa on riik, mille põhivõrguettevõtja on liitunud ITC lepinguga. Perimeetrimaa on riik, millel on ühine piir Eesti Vabariigiga ning mille põhivõrguettevõtja ei ole liitunud ITC lepinguga. Eesti suhtes on perimeetrimaaks Vene Föderatsioon.

Perimeetritasu on tasu, mis tuleb maksta tarnetelt perimeetrimaade turuosalistega vastavalt ITC lepingule.

Perimeetritasu maksumuseks 2022. aastal oli 1,2 EUR/MWh.

Perimeetritasu esialgne maksumuseks 2023. aastal on 3,2 EUR/MWh.

Perimeetritasu maksavad bilansihaldurid.

Elering kui süsteemihaldur vastutab piiriüleste ülekandevõimsuste jaotamise eest ning teeb seda vastavalt Euroopa Liidu määrustele ja Eesti elektrituruseadusele. Piiriüleste ülekandevõimsuste jaotamise põhimõtted on reguleeritud ELi määrusega nr 2019/943 ja CACM võrgueeskirjaga. Mida rohkem turuosalisi, seda konkurentsivõimelisemad hinnad, parem varustuskindlus ja efektiivsus. Süsteemihalduri kohustus on tagada ülekandevõimsuste jaotamisel süsteemi varustuskindlus. Vastavalt Eesti võrgueeskirjale lubab süsteemihaldur elektrienergia importi teistest elektrisüsteemidest ja eksporti teistesse elektrisüsteemidesse ning samuti transiiti põhivõrguettevõtja elektrivõrgu kaudu sellisel määral ning tingimustel, mis otseselt ei kahjusta riigi elektrisüsteemi, ei tekita lisapiiranguid elektri sisetarbimisele ega halvenda riigi elektrisüsteemi tarbijate varustuskindlust ja elektrienergia kvaliteeti.

Kuna elektrisüsteemid on seotud ka teiste riikide süsteemidega, siis parima tulemuse saavutamiseks peavad süsteemihaldurid tegema koostööd juba pikaajaliste plaanide koostamisel nii regionaalselt kui ka üle Euroopa. 2022 aasta suvel loodi koostöös Läti ja Leedu süsteemihalduritega süsteemihaldurite omanduses olev, kuid juriidiliselt süsteemihalduritest eraldatud organisatsioon – Balti RCC. Vastavalt kokkuleppele on Balti RCC juriidiliseks asukohaks Eesti.

Piiriülese võimsuse arvutamine toimub võrgu füüsikaliste näitajate põhjal. Euroopas kasutatakse hinnapiirkondade vaheliste ülekandevõimsuste arvutamiseks koordineeritud netoülekandevõimsuse põhist (CNTC) meetodit ja voopõhist (flow-based) meetodit. CNTC meetodi puhul määratletakse eelnevalt omavahel külgnevate pakkumispiirkondade vaheline maksimaalne võimalik ülekandevõimsus. Voopõhise meetodi puhul võetakse arvesse iga võrguelemendi andmeid maatriksina. Pakkumispiirkondade vahelist energiaülekannet hakkavad piirama kriitilised võrguelemendid ja elektrienergia ülekandmise jaotustegurid (st milliseid liine pidi füüsiline elektrivoog jaotub).

Balti riikides kasutatakse CNTC meetodit, kuid tulevikus kaalutakse CACM määruse kohaselt voopõhist arvutusmeetodit.

CNTC meetodiga toimub piiriüleseks kaubanduseks lubatud läbilaskevõime arvutus etappidena:

  • Esmalt arvutatakse piiriüleste liinide bruto ülekandevõimsus (inglise keeles Total Transfer Capacity e. TTC), mis leitakse lähtuvalt võrgu tehnilistest parameetritest, arvestades võrgueeskirjas toodud töökindluse nõuetega (VE §3, §6, §10, §11, §12, §13 jt). Nimetatud nõuetest on olulisemad nn N-1 ja N-2 kriteeriumid. Nende kohaselt tuleb edastamisvõimsuse arvutamisel arvestada vastavalt ühe või kahe kõige rohkem mõju avaldava elektrisüsteemi elemendi väljalülitumise võimalusega. Seejärel leitakse maksimaalne ülekandevõimsus, mille korral ei ületata liinide termilist läbilaskevõimet ega ohustata süsteemi staatilist ega dünaamilist stabiilsust.
  • Seejärel arvutatakse ülekandevõimsuse varu (inglise keeles Transmission Reliability Margin e. TRM), arvestades ettenägematuid asjaolusid nagu planeerimatud ringvoolud, mõõtesüsteemi mõõtevead ning avariilised süsteemihaldurite vahelised tarned. Varu leidmisel on oluline naabersüsteemide süsteemihalduritelt saadav info ning eelnev planeerimise kogemus. Konkreetsed ülekandevaru suurused lepitakse eelnevat arvestades kokku igapäevaselt naabersüsteemide süsteemihalduritega.
  • Bruto ülekandevõimsusest lahutatakse ülekandevõimsuse varu, mille tulemusena saadakse neto ülekandevõimsus (inglise keeles Net Transmission Capacity e. NTC).
  • Arvutatud ülekandevõimsused koordineeritakse naabersüsteemihalduriga, seejuures antakse turule alati madalam arvutatud väärtus. Koordineeritud neto ülekandevõimsus on see võimsus, mis antakse turuosaliste käsutusse piiriüleseks energiakaubanduseks.

Eeltoodud põhimõtteid võtavad arvesse ka Balti koordineeritud võimsusarvutus alas olevad süsteemihaldurid (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Soome) poolt.

Juhul, kui päeva sees toimuvad muutused riikidevahelistes läbilaskevõimetes (näiteks võrguhäire tagajärjel), on süsteemihalduril kohustus teavitada sellest turuosalisi tunni aja jooksul alates vastava info saamisest. Turuosaliste teavitamine toimub vastavalt elektribörsi korraldaja kehtestatud reeglitele kiirete turuteadete ehk UMM-idega (Urgent Market Message).

Metoodikad võimaldavad põhivõrguettevõtetel täita Komisjoni Määrust (EL) 2015/1222, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunised ning Määrust (EL) 2016/1719, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise forvardturu eeskiri.

Manused

Eesti - Soome

Eesti ja Soome elektrisüsteeme ühendavad alalisvoolu merekaablid EstLink 1 ja EstLink 2. 2013. aasta novembris allkirjastasid Elering ja Fingrid „Soome ja Eesti vahelise ühenduse kasutamise ja hooldamise lepingu“, kus on määratletud kahe riigi vahelise ülekandevõimsuse arvutamise ja jaotamise põhimõtted ja metoodika. Metoodika kohaselt ühenduse ülekandevõimsuse määratlemisel kahe süsteemi vahel arvutatakse võimsus mõlema süsteemihalduri poolt arvutiprogrammide abil, kasutades koordineeritud netoülekandevõimsuse põhist meetodit. Kui arvutatud väärtused on erinevad, kasutatakse neist madalamat, et tagada süsteemide stabiilsus.

Süsteemihaldurid garanteerivad kogu pakkumispiirkondade vahelise NTC andmise elektribörsile järgmise päeva kaubanduseks. Järgmise päeva kaubandusest kasutamata jäänud saadaolev ülekandevõimsus pakutakse päevasisesele turule. Elektribörs, olles osa Euroopa elektriturgude ühendamise SDAC projektist, kasutab võimsuse jaotamiseks implicit oksjoni meetodit ning alates elektribörsi avamisest saavad ühenduse omanikud ülekandevõimsuse jaotamise nn ülekoormustulu nende tundide eest, mil Eesti ja Soome hinnapiirkondades on erinevad hinnad. Süsteemihaldurid investeerivad saadud ülekoormustulu täiendavate ühenduste loomiseks (kavandamisel kolmas EE-FI vaheline ühendus).

Soome-Eesti piiri pikaajaliste ülekandevõimsuse riskimaandusinstrumente "FTR- option" kohta saab rohkem lugeda "Pikaajaline ülekandevõimsuste jaotamine" alajaotusest.

Eesti - Läti

Esimese sammuna Balti riikide elektriturgude ühendamiseks ja vabaks kauplemiseks leppisid Balti riikide süsteemihaldurid AS Augstsprieguma tīkls (AST), AS Elering and AB Litgrid 2015. aastal kokku Balti riikide vahelistel piiridel ja piiridel kolmandate riikidega ülekandevõimsuste arvutamise ja jaotamise reeglid („Terms, Conditions and Methodologies on Cross-Zonal Capacity Calculation, Provision and Allocation within the Baltic States and with the 3rd Countries”), mis hakkasid kehtima 01.01.2016.

Sealt edasi on reegleid vastavalt Euroopal Liidu nõuete muutumisega täiendatud. Kehtivate reeglite kohaselt ühenduse ülekandevõimsuse määratlemisel kahe süsteemi vahel arvutatakse võimsus mõlema TSO poolt arvutiprogrammide abil, kasutades koordineeritud netoülekandevõimsuse meetodit. Kui arvutatud väärtused on erinevad, kasutatakse neist madalamat, et tagada süsteemide stabiilsus. TSO-d garanteerivad kogu pakkumispiirkondade vahelise NTC andmise NordPoolile järgmise päeva kaubanduseks. Järgmise päeva kaubandusest kasutamata jäänud saadaolev ülekandevõimsus pakutakse päevasisesele turule.

Eesti-Läti piiri pikaajaliste ülekandevõimsuse riskimaandusinstrumente "FTR- option" kohta saab rohkem lugeda "Pikaajaline ülekandevõimsuste jaotamine" alajaotusest.

Kaubandus Venemaaga

Tulenevalt Venemaa agressioonist Ukraina vastu lõpetati 2022. aastal elektrikaubandus Venemaaga.

Balti riikide süsteemihaldurite poolt 2015. aastal sõlmitud Balti riikide vahelistel piiridel ja piiridel kolmandate riikidega piiriüleste võimsuste arvutamise ja jaotamise reeglite kohaselt said Venemaa ja Valgevene riikide elektrimüüjad Eesti-Venemaa, Läti-Venemaa, Leedu-Valgevene ja Leedu-Kaliningradi ühenduste kaudu elektrit Balti riikidesse müüa vaid elektribörsi vahendusel. Kogu kolmandatest riikidest pärit elekter suunati vastavalt Balti süsteemihaldurite kokkulepitud metoodikale hinnapiirkonda LeeduValgevene piiril Elspot järgmise päeva kaubanduseks. Eesti-Venemaa ja Läti-Venemaa piirile kaubanduslikku võimsust ei antud. Samuti ei toimu kolmandate riikide piiril päevasisest kauplemist ning ei pakuta pikaajalisi tooteid (PTR või FTR). Alates novembrist 2020 liikus kaubandus Mandri-Venemaaga Leedu-Valgevene piirilt Läti-Venemaa piirile.

Euroopa Liidu määrus 1719/2016 (FCA) näeb ette instrumendid pikaajaliseks ülekandevõimsuse jaotamiseks, mille eesmärgiks on ülekandevõimsuse puudujäägist tuleneva piirkondade vahelise hinnariski maandamine. Süsteemihaldur on kohustatud instrumente pakkuma, kui riiklikud reguleerivad asutused (Eestis Konkurentsiamet) on oma otsusega hinnanud nende vajalikkust.

Konkurentsiamet koostöös Soome ja Läti regulaatoriga on teinud otsuse, et nii Eesti-Läti kui Soome-Eesti piiril tuleb pakkuda riskimaandusinstrumente. Kui Läti piirile pakutakse FTR juba 2014. aastast, siis Soome-Eesti FTR pakutakse alates 2023. aastast. Eesti ja Venemaa piirile süsteemihaldurid pikaajalisi ülepiirilise ülekanderiski maandamise instrumente ei paku.

Piirkonna pikaajaliste ülekandevõimuste regionaalne kujundus on leitav siin. Baaskoormus FTR-option instrumente pakutakse Soomest-Eestisse  aasta- ja kuuoksjonitel ning Eestist Lätti aasta-, kvartali- ja kuuoksjonitel. 

Pikaajalise võimsuse pakkumise üle-Euroopalised harmoniseeritud reeglid (Harmonized Allocation Rules - HAR) on leitavad siin, millel on Balti pakkumispiirkonna spetsiifiline lisa, mis on leitav siin.

Oksjoneid korraldab üle-Euroopaline ühtne jaotamiskeskkond (Singel Allocation Platform- SAP), mida opereerib JAO. Täiendav info oksjonite tingimuste, kalendri ja tulemuste koha on kättesaadav JAO veebilehel (www.jao.eu).

Soome-Eesti piiri FTR-option projekti inglise keelsed materjalid on allpool manustes ning avalike veebiseminaride lingid on:

1. seminar: Projekti ajakava, FTR olemuse tutvustus ja kasutaja kogemus

2. seminar: FTR regionaalne kujundus

3. seminar: FI-EE piiri võimsuse arvutamine ja JAO oksjoniplatvormi tutvustus

4. seminar: 2023 oksjonite ajakava ja JOA platvormi tehnilise lahenduse kasutaja testid

Manused

Limiteeritud PTR-ide oksjon 2017-2018

Alates 30. novembrist 2016 aastal asus Elering AS ja AS "Augstsprieguma tīkls" kahepoolse lepingu alusel oksjonikorraldajana tegutsema AS "Augstsprieguma tīkls".

Täiendav info Limiteeritud PTR-ide oksjonite tingimuste ja tulemuste koha on kättesaadav  AS "Augstsprieguma tīkls" veebilehel.

Limiteeritud PTR-ide oksjon 2016

Eesti ja Läti süsteemihaldurid Elering ja Augstsprieguma tīkls (AST) on kokku leppinud seni kasutusel olnud Limiteeritud PTR - ide reeglite asendamises üle -euroopaliste piiriülese võimsuse jaotamise harmoniseeritud reeglitega (Harmonised Allocation Rules - EU HAR) ning Eesti - Läti piiriüleste reeglite jaoks on loodud piirkondlik lisa (Regional Annex). Mõlemad dokumendid on saanud heakskiidu Eesti ja Läti regulaatoritelt.

Reeglid ja vajalikud vormid on leitavad allolevatest failidest:

Limiteeritud PTR-ide 2016. aasta oksjonitulemused:

Limiteeritud PTR-ide oksjon 2015

Oksjonite toimumise ajagraafik, võimsused ja tulemused esitatakse Eleringi veebilehel ning oksjonite korraldamise põhimõtted on toodud dokumendis PTR-Limited Auction Rulebook_2015.

Oksjonite läbiviimise kalender

Limiteeritud PTR-ide oksjonil osalejate nimekiri

Limiteeritud PTR-ide 2015. aasta oksjonitulemused

Turule kauplemiseks antav ülekandevõimsus Eesti ja Läti piiril ei vähenenud ning see anti 100% Nord Poolile jaotamiseks.

Limiteeritud PTR-ide oksjon 2014

Oksjonite toimumise ajagraafik, võimsused ja tulemused esitatakse Eleringi veebilehel ning oksjonite korraldamise põhimõtted on toodud dokumendis PTR-Limited Auction Rulebook_2014.

Oksjonite läbiviimise kalender

Limiteeritud PTR-ide oksjonil osalejate nimekiri

Limiteeritud PTR-ide 2014. aasta oksjonitulemused

Turule kauplemiseks antav ülekandevõimsus Eesti ja Läti piiril ei vähenenud ning see anti 100% Nord Poolile jaotamiseks.

2010-2013 toimunud oksjonid

Aastatel 2010-2013 toimunud explicit oksjonite tulemused

 

Euroopa põhivõrguettevõtjate vahel on sõlmitud leping „Interim ITC Clearing and Settlement Agreement“, mis võimaldab lepingu liikmesriikide turuosalistel kaubelda omavahel ilma piiriületustasudeta.

ITC liikmesmaa on riik, mille põhivõrguettevõtja on liitunud ITC lepinguga. Perimeetrimaa on riik, millel on ühine piir Eesti Vabariigiga ning mille põhivõrguettevõtja ei ole liitunud ITC lepinguga. Eesti suhtes on perimeetrimaaks Vene Föderatsioon.

Perimeetritasu on tasu, mis tuleb maksta tarnetelt perimeetrimaade turuosalistega vastavalt ITC lepingule.

Perimeetritasu maksumuseks 2022. aastal oli 1,2 EUR/MWh.

Perimeetritasu esialgne maksumuseks 2023. aastal on 3,2 EUR/MWh.

Perimeetritasu maksavad bilansihaldurid.