Avalikud konsultatsioonid
Konkurentsiameti avalik konsultatsioon Elering AS-i elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimuste ning liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika osas.
Konkurentsiamet ootab kõnealuste dokumentide viidatud punktide osas turuosaliste tagasisidet ja kommentaare hiljemalt 31.07.2024 aadressil info@konkurentsiamet.ee
Eleringi poolne avalik konsultatsioon nende Elering AS-i elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimuste osade kohta, mis ei sisaldu Konkurentsiameti osas.
Elering ootab kõnealuste dokumentide viidatud punktide osas turuosaliste tagasisidet ja kommentaare hiljemalt 31.07.2024 aadressil kliendihaldur@elering.ee
Põhivõrguga liitumine
Ootame Eleringiga liituma kliente, kes soovivad uut võrguühendust 110/330kV pingel või olemasoleva võrguühenduse tootmis-, tarbimis- või muude tehniliste tingimuste muutmist.
Põhivõrguga ühendamise, liitumise eeluuringu, tarbimistingimuste muutmise ja hankedokumentide tellimise taotlused saab esitada liitumiste infosüsteemis egle.ee ning kogu edasine nende tegevustega kaasnev andmevahetus toimub samas kohas.
Eleringi elektrivõrguga liitumise protsessi etapid
Liitumisprotsessi ajatelje vaatamiseks klikka siia:
| TAOTLUSE ESITAMINE JA LEPINGU SÕLMIMINE | ELERINGI TEGEVUSED SEOSES LIITUMISPUNKTI EHITAMISEGA | KATSETUSAEG JA TOOTMISSEADME KASUTUSELEVÕTT |
Kokkuvõtliku ülevaate liitumisprotsessist annab elektrijaama liitumise näitel brošüür: Teejuht põhivõrguga liitujale.
Eleringi hallatava elektri põhivõrguga liitumisel on optimaalseks liitumispunktiks reeglina Eleringi alajaam. Alajaamade paiknemist on võimalik uurida Eesti elektrisüsteemi kaardilt.
Võrguga liituvate tootjate andmed
Alltoodud tabelis asuvad Elering AS võrguga liituvate tootjate liitumistaotluste, kehtivate liitumislepingu pakkumiste ning sõlmitud ja täitmisel (s.h tootjate poolt) olevate liitumislepingute andmed, mis tuleb avalikustada elektrituruseaduse § 65 lõike 12 alusel.
Juhul, kui avaldatavates andmetes on muudatusi, uuendatakse tabelit ühe nädala jooksul. Viimane andmete uuendamise kuupäev on toodud faili pealkirjas.
Liitumistaotlused, liitumispakkumused ja liitumislepingud 2024.12.20.xlsx
Võrguga ühendatud tootmismoodulite andmed
Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 23 lõike 3 alusel Eleringi poolt avaldatavad andmed tootmismoodulite kohta on leitavad:
Võrguga ühendatud tootmismoodulite andmed 2024.xlsx
Alakasutustasu
17.03.2023 jõustus elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) muudatus, millega kehtestati tähtaeg tootmisseadme võrguga ühendamiseks, tasu tootmisvõimsuse mittekasutamise eest (alakasutustasu) ning tootmisseadme tehnoloogia muutmise keeld.
Alakasutustasu rakendatakse ELTS § 871 lg 6 alusel liitumislepingu sõlminud kliendi suhtes, kes ei ole käesoleva paragrahvi ELTS § 871 lg-s 4 nimetatud perioodi möödumisel oma liitumislepingu järgset tootmisvõimsust kasutanud. ELTS § 871 lg 6 alusel toimub alakasutustasu arvestus ka ajutise võrgulepingu suhtes.
Liitumisleping on mõlemapoolselt täidetud, kui tootmisseadmele on väljastatud nõuetekohasuse tunnistus ja on sõlmitud täiemahuline võrguleping (edaspidi alaline võrguleping). Pärast alalise võrgulepingu sõlmimist, millega lõpeb eelnevalt kehtinud liitumisleping (sh ka ajutine võrguleping), algab alakasutustasu arvestus ELTS § 871 lg 7 alusel.
Tulenevalt teema aktuaalsusest toome alljärgnevalt välja Eleringi selgitused seoses alakasutustasu rakendamisega. Käesolevad selgitused ei asenda seadusandja selgitusi ja on Eleringi poolne subjektiivsed selgitused, kuidas peaks ELTS-i täitma või kuidas Elering käitub seadusega seotud menetluste lahendamisel.
KKK:
1. Mis hetkest alates algab alakasutustasu arvestamise periood liitumislepingulise tootmisvõimsuse kasutamiseks?
Liitumislepingulise tootmisvõimsuse kasutamisel on alakasutustasu arvestamise perioodi algushetkeks ELTS §-s 871 lg 4 sätestatud tähtaeg, millest alates tuleb ühe aastase perioodi jooksul lepingulise tootmisseadmega kogu tootmisvõimsuse ulatuses kasvõi ühel ajahetkel elektrienergiat toota. Kogu tootmisvõimsuse ulatuses elektrienergia tootmist kontrollitakse liitumispunktis paigaldatud Eleringi kommertsmõõteseadmetega.
ELTS § 871 lg 4 tähtaeg, mille jooksul tuleb tootmisseade võrguga ühendada, sõltub tootmisseadme tehnoloogiast: päikeseelektrijaama puhul üks aasta, muu tehnoloogia (sh salvestus ja maismaa tuulepargid) puhul kaks aastat, meretuuleelektrijaama puhul kolm aastat) pärast liitumispunkti valmimist või liitumislepingu täitmise tähtajast. Liitumislepingute puhul, mis on Eleringi poolt täidetud enne ELTS muudatuste jõustumist, on ELTS § 871 lg 4 algushetkeks 17.03.2023 seisuga.
Seega juhul, kui liitumisleping on Eleringi poolt täidetud ja klient tootmisvõimsust ei kasuta, saab Elering esitada alakasutustasu arve kõige varem pärast ELTS § 871 lg 4 tähtajale järgneva ühe aasta möödumist (ELTS § 871 lg-s 4 sätestatud tähtaeg + 1 aasta).
2. Liitumisleping on Eleringi poolt täidetud, tootmisseade on liitumispunktiga ühendatud ning olen liitumistaotluse esitamisel tasunud Eleringile tagatise. Millal Elering tagastab tagatise?
Kui klient on ELTS § 871 lg 4 tähtaja jooksul liitumislepingu kohase tootmisseadmega elektrienergia tootmist alustanud, siis Elering kontrollib ühendatud tootmisseadme lepingule vastavust. Kui tootmisseade on lepingule vastav, siis Elering tagastab tagatise kliendile. Tagatise tagastamisega seonduvad täiendavad reeglid võivad tulla ka Eleringi liitumistingimustest.
Kui klient on tootmise alustamisest Eleringi teavitanud, siis Elering kontrollib järgmist:
1) liitumislepinguga kokkulepitud tootmismoodul on elektrivõrguga sünkroniseeritud ja alustanud tootmist;
2) teostatud on tootmismooduli sünkroniseerimise järgne SCADA signaalide testimine;
3) liituja on esitanud tootmismooduli paigaldusakti;
4) Eleringi poolt teostatud kohtvaatluse käigus on tuvastatud, et tootmismoodul on liitumislepingule vastavas mahus paigaldatud.
3. Olen Eleringiga sõlminud liitumislepingu ja ajutise võrgulepingu. Millise lepingu tootmisvõimsusest lähtuvalt rakendatakse alakasutustasu?
Ajutine võrguleping on liitumislepingu lisa. Kui klient sõlmib Eleringiga ELTS § 871 lg 4 sätestatud tähtajal ja/või sellele järgneva aastase perioodi jooksul ajutise võrgulepingu, siis tuleb alakasutustasu rakendada jätkuvalt ELTS § 871 lg 6 alusel kogu liitumislepingulise tootmisvõimsuse ulatuses. Ajutise võrgulepingu sõlmimine alakasutustasu arvestamise algust ja selle perioodi ei muuda.
Pärast liitumislepingu alusel rajatud tootmisseadmele ELTS § 55 lg 1 alusel väljastatud võrgueeskirja nõuetekohasuse tunnistuse (edaspidi nõuetekohasuse tunnistus) väljastamist ja alalise võrgulepingu sõlmimist lõpeb liitumisleping ning alakasutustasu arvestatakse ELTS § 87¹ lg 7 alusel alalise võrgulepingulise võimsuse kohta.
4. Mul on kehtiv alaline võrguleping, millega on liitumislepingulist tootmisvõimsust osaliselt kasutusele võetud (tootmisseadmed paigaldatud, sünkroniseeritud ja nõuetekohaseks tunnistatud), kuid osa liitumislepingu kasutamiseks ei ole veel tootmisseadmeid paigaldatud. Kuidas arvestatakse sellisel juhul alakasutustasu?
Sellisel juhul on tegemist olukorraga, kus kliendil on samaaegselt kehtiv nii alaline võrguleping (liitumislepinguline suhe) kui ka liitumisleping. Nimetatud olukorras arvestatakse alakasutustasu eraldi mõlema lepingu kohaselt. Võrgulepingulise võimsuse osas toimub alakasutustasu arvestus ELTS § 871 lg 7 alusel. Liitumislepingulise tootmisvõimsuse osas, mida ei ole võrgulepinguga kasutusele võetud, arvestatakse alakasutustasu ELTS § 871 lg 6 alusel.
Näide: Kui on sõlmitud liitumisleping 50 MVA tootmisvõimsusega liitumiseks ning nimetatud tootmisvõimsus on alalise võrgulepinguga 30 MVA ulatuses kasutusele võetud, siis alalise võrgulepingu 30 MVA ulatuses rakendatakse alakasutustasu ELTS § 871 lg 7 alusel. Ülejäänud liitumislepingu 20 MVA tootmisvõimsuse osas (50 MVA - 30 MVA = 20 MVA) rakendatakse alakasutustasu ELTS § 871 lg 6 alusel.
5. Olen sõlminud liitumislepingu 100 MW tootmisvõimsusega tootmisseadmega liitumiseks. Kuidas kohaldub ELTS § 871 lg 6 toodud alakasutustasu rakendamise osas 30% ja 60 % tasu suuruse erisus?
ELTS §-s 871 lg 6 sätestatud alates 100 MW netovõimsusega tootmisseadmetele kohalduva erandi rakendamiseks peab klient olema oma liitumislepingulist tootmisvõimsust kasutanud vähemalt 50% ulatuses. Erandi kohaselt rakendatakse alakasutustasu 30% ulatuses 38 000 eurost esimesel aastal ja 60% ulatuses 38 000 eurost teisel aastal. Juhul kui 100 MW seadmega tootja kasutab esimesel aastal oma võimsust vähem kui 50 MW ulatuses, peab ta tasuma 100% kogu kasutamata võimsuse eest. Alakasutustasu soodustuse (30% ja 60%) kohaldumise eelduseks ja arvutuse aluseks on tootmisvõimsuse teatud ulatuses kasutamine.
Seega tuleb nimetatud erandi kohaldamisel kontrollida, kas ja kui palju on tootmisseade võrgu võimsust reaalselt kasutusele võtnud.
Näide: Kui kliendil on 100 MW võimsusega tootmisseade, pidi ta kasutama lepingujärgselt 100 MW ulatuses tootmisvõimsust. Kui ta kasutas vaid 80 MW, siis on võimsust kasutatud ettenähtust üle viiekümne protsendi ulatuses ja sel juhul rakendatakse alakasutustasu 30% ulatuses. Seega kui üldjuhul peaks selle näite puhul alakasutustasu olema 20 x 38 000 = 760 000 eurot, siis nüüd tuleb esimesel aastal maksta sellest summast 30% ehk 228 000 eurot. Järgmisel aastal, juhul kui ta kasutas ainult 50 MW ulatuses võimsust ja peaks maksma 50 x 38 000 = 1,9 miljonit eurot, maksab ta sellest summast 60%.
6. Liitumislepingulist tootmisvõimsust ei ole kasutatud tootjast mittesõltuval põhjusel ning soovin esitada taotluse alakasutustasu rakendamise edasi lükkamiseks. Kuidas toimub taotluse menetlemine ning otsuse tegemine?
Alakasutustasu rakendamise edasilükkamiseks peab klient esitama Eleringile taotluse alakasutustasu rakendamise edasi lükkamiseks. Taotlus peab olema kirjalikult taasesitatavas vormis. Alakasutustasu rakendamist on võimalik edasi lükata üksnes juhul, kui klient esitab taotlusega koos tõendid, mis tõendavad, et tootmist ei olnud võimalik alustada või toota piisaavas ulatuses kliendist mittesõltuvatel asjaoludel.
Alakasutustasu rakendamise edasilükkamise otsustab Elering kliendi taotluse alusel juhtumipõhiselt. Taotluse menetlemisel on järgmised üldised põhimõtted, kirjeldatud alused ei ole ammendavad. Samuti võib Elering järgnevaid selgitusi ja põhimõtteid ühepoolselt muuta või uuendada:
1) moodustatakse vastav juhtrühm otsuse tegemiseks;
2) Eleringil on õigus otsuse tegemiseks nõuda täiendavaid tõendeid ja/või informatsiooni;
3) taotlus lahendatakse 60 päeva jooksul, mida Eleringil on õigus pikendada juhul, kui otsuse tegemiseks ei ole esitatud vajalikku teavet;
4) taotluse esitamisel hinnatakse, kas klient on alakasutustasu edasilükkamise taotluse esitanud Eleringile esimesel võimalusel pärast takistuse tekkimist, kui selgus, et see võib mõjutada tootmisseadme tähtaegsest valmimist ja kasutusele võtmist;
Taotlus rahuldatakse ainult juhul, kui tootmisvõimsuse mitte kasutamine ei ole tingitud kliendist. Taotluse menetlemisel arvestatakse järgnevaid põhimõtteid ja eelkõige on võimalik võimsuse kasutusele võtmise tähtaeg edasi lükata järgnevatel juhtudel (kuid mitte ainult):
1) seadmete tarne hilinemine juhul, kui seadmed on tellitud õigeaegselt ning olid siduvad kokkulepped seadmete õigeaegseks tarnimiseks, kuid vastavaid kokkuleppeid on rikutud liitujast mittetulenevatel põhjustel;
2) planeeringud/ehitusload/hoonestusload vms tootmisseadme rajamiseks vajalikud load on kolmandate isikute poolt vaidlustatud või on tekkinud muu lubadega seonduv takistus pärast liitumislepingu sõlmimist, mida ei olnud võimalik liitumislepingu sõlmimise hetkel ette näha, ning seetõttu on tuvastatav, et takistus on olnud liitujast sõltumatu ja põhjustab liituja liitumisprojekti ajalist venimist;
3) ehitus- ja/või seadmete tarnelepingud on sõlmitud enne vastava 17.03.2023 ELTS-i redaktsiooni jõustumist, mis ei võimaldanud kliendil oma liitumise ajakavas seaduses sätestatud tähtajaga arvestada ning ei võimalda seetõttu tootmisega alustada ELTS-is sätestatud tähtajal;
4) kohtumenetluse algatamine, mis takistab tootmisseadme püstitamist ja mida taotlejal ei olnud võimalik liitumistaotluse esitamise hetkel ette näha;
5) tootmisvõimsuse kasutusele võtmist takistavad asjaolud võlaõigusseaduse § 103 lg 2 mõistes (vääramatu jõud). Kui vääramatu jõud on ajutine, siis peab klient võtma kasutusele meetmed mõjude vähendamiseks ja tootmisvõimsuse kasutusele võtmiseks koheselt pärast vääramatu jõu mõju lõppemist;
6) Liituja on taotluse esitamisel käitunud heas usus, st hinnatakse, kas liituja on tasu edasilükkamise taotluse esitanud esimesel võimalusel pärast takistuse tekkimist, kui oli selge, et see võib mõjutada tootmisseadme tähtaegsest valmimist.
7. Olen sõlminud liitumislepingu, kuid soovin muuta tootmisseadme tehnoloogiat või lisada juurde teise tehnoloogia. Millal on võimalik tehnoloogiat muuta või lisada?
ELTS § 871 lg 5 kohaselt ei tohi muuta liitumistaotluses toodud elektrienergia tootmise tehnoloogiat. See tähendab, et kuni liitumislepingu täitmiseni (ehk alalise võrgulepingu sõlmimiseni) ei ole lubatud tehnoloogiat muuta.
Küll aga on lubatud olemasolevat tehnoloogiat täiendada juhul, kui liitumislepingu kohane tootmisseade on paigaldatud ning see on võimeline täies mahus tootma. Seega, kui liituja soovib enne alalise võrgulepingu sõlmimist tehnoloogiat lisada, tuleb teostada järgnevad kontrolltegevused:
1) liitumislepingus kokkulepitud tootmismoodul on elektrivõrguga sünkroniseeritud ja alustanud tootmist;
2) teostatud on tootmismooduli sünkroniseerimise järgne SCADA signaalide testimine;
3) liituja on esitatud tootmismooduli paigaldusakti;
4) Eleringi teostatud kohtvaatluse alusel on tuvastatud, et tootmismoodul on liitumislepingule vastavas mahus paigaldatud.
Pärast eelnevalt nimetatud kontrolltegevuste teostamist ning puuduste mitte esinemist saab Elering menetleda täiendavat liitumistaotlust tehnoloogia lisamiseks. Tehnoloogia muutmise keelu reeglite osas planeeritakse ELTSi-i muudatusi, mis jõustuvad eeldatavalt 2025. aastal.
8. Soovin vähendada või suurendada tootmisvõimsust liitumislepingus. Kuidas see mõjutab alakasutustasu rakendamist?
Tootmisvõimsuse vähendamine alakasutustasu arvestamise perioodi ei muuda ning alakasutustasu suurust arvestatakse uue lepingujärgse tootmisvõimsuse ulatuses. Kui tootmisvõimsuse vähendamise põhjuseks on alakasutustasu arve mitte esitamine Eleringi poolt, peab liitumislepingu muutmise kokkuleppe tootmisvõimsuse vähendamiseks olema sõlmitud hiljemalt alakasutustasu arvestamise perioodi viimaseks kuupäevaks. Tootmisvõimsuse suurendamisel ei muutu alakasutustasu arvestuse periood juhul, kui suurendatava tootmisvõimsusega ei kaasne vajadus Eleringi poolt elektrivõrgus tööde teostamiseks.
Juhul, kui tootmisvõimsuse suurendamiseks on vajalik teostada Eleringi poolt töid tootmisvõimsuse tagamiseks, siis peetakse liitumislepingulise tootmisvõimsuse suhtes eraldi kahte alakasutustasu arvestamise perioodi. Tootmisvõimsuse suhtes, mille tagamiseks täiendavaid töid Eleringi poolt teostada ei ole vaja, alakasutustasu arvestuse periood ei muutu. Tootmisvõimsuse suhtes, mille kasutamiseks on vaja teostada Eleringi poolt töid, algab alakasutustasu arvestamise periood pärast ELTS § 871 lg 4 tähtajale järgneva ühe aasta möödumisest.
9. Millal lõpeb alakasutustasu arvestamine ELTS § 871 lg 6 alusel ja algab ELTS § 871 lg 7 alusel?
Alakasutustasu arvestamise periood ja selle rakendamine ELTS § 871 lg 6 alusel lõpeb pärast tootmisvõimsuse kasutamiseks alalise võrgulepingu sõlmimist, millega loetakse liitumisprotsess lõppenuks. Ajutine võrguleping (kehtib koos liitumislepinguga, on liitumislepingu lisa) ei ole täiemahuline võrguleping, mistõttu arvestatakse võrgu võimsuse alakasutust liitumislepingu kohaselt ELTS § 871 lg 6 alusel. Alalise võrgulepingu sõlmimisel algab alakasutustasu arvestamine alates alalise võrgulepingu sõlmimise algusest ELTS § 871 lg 7 alusel.
1. Millal algab alakasutustasu arvestamise periood alalise võrgulepingu korral?
Alakasutustasu arvestamise perioodi alguseks loetakse ELTS § 871 lg 7 alusel alalise võrgulepingu sõlmimise hetke, millega lõpeb ühtlasi liitumisleping. Võrgulepingute puhul, mis olid sõlmitud enne 17.03.2023 ELTS-i redaktsiooni jõustumist, rakendatakse alakasutustasu pärast kahe aasta möödumist. Selle tähtaja lugemine algas alates 18.03.2023.
2. Võrgulepingu alakasutustasu arvestamise periood on kaks aastat. Kas pärast kahe aasta möödumist algab uus kaheaastane periood?
Alakasutustasu arvestamise periood on tänase seaduse kohaselt kaks aastat, mille jooksul peab klient oma võrgulepingulist maksimaalset tootmisvõimsust vähemalt ühel ajahetkel kasutama. Juhul, kui Eleringi kommertsmõõteseadmetega on tuvastatud kaheaastasel alakasutustasu arvestamise perioodil vähemalt ühel ajahetkel maksimaalse tootmisvõimsuse kasutamine, on klient oma kohustuse ELTS § 871 lg 7 tähenduses täitnud ning alakasutustasu nõuet ei esitata. Pärast kaheaastase alakasutustasu perioodi möödumist, algab uus kaheaastane periood, mil klient peab sõlmitud võrgulepinguga kokku lepitud maksimaalset tootmisvõimsust taaskord saavutama. Nende reeglite osas planeeritakse ELTSi-is ellu viia täpsustusi, mis jõustuvad eeldatavalt 2025. aastal.
3. Minu võrgulepinguline maksimaalne tootmisvõimsus on 40 MVA. Kaheaastasel alakasutustasu arvestamise perioodil oli maksimaalne tootmisvõimsust esimesel aastal 35 MVA-d ja teisel aastal 30 MVA-d. Kui palju ja mis võimsuse eest pean alakasutustasu tasuma?
Põhjusel, et alakasutustasu arvestamine alalise võrgulepingu puhul on kaks aastat ning alakasutustasu on aasta põhine, kohaldub ELTS § 871 lg 7 alusel alakasutustasu mõlema aasta eest. Kui kaheaastase perioodi jooksul on vähemalt kord (ühel aastal sellest kaheaastasest perioodist) Eleringi kommertsmõõteseadmetega tuvastatud maksimaalse tootmisvõimsuse kasutamine, siis alakasutustasu arvet ei esitata. Kui võimsuse saavutamisest jääb puudu (mõlemal aastal sellest kaheaastasest perioodist), siis väikseim puudujääk arvestatakse kogu perioodi puudujäägiks (s.o mõlemale aastale) ja tasu tuleb tasuda mõlema aasta eest. Ehk esitatud näite korral tuleb alakasutustasu tasuda mõlemal aasta eest mitte kasutatud 5 MVA ulatuses (40 MVA - 35 MVA = 5 MVA). Seega on alakasutustasu suuruseks 5 x 38 000 eurot esimese aasta eest ja 5 x 38 000 eurot teise aasta eest.
4. Olen sõlminud alalise võrgulepingu, mille alusel olen täies mahus kasutusele võtnud üle 100 MW tootmisvõimsusega tootmisseadme. Kas võrgulepingu puhul kohaldub samuti 30% ja 60% ulatuses alakasutustasu rakendamine, kui ma ei saavuta lepingulist maksimaalset tootmisvõimsust?
ELTS § 871 lg 6 sätestab selgelt üksnes liitumislepingu järgse tootmisvõimsuse kasutamise vähemalt 50% ulatuses. Sellest tulenevalt kehtib erisus ainult kehtivatele liitumislepingulistele tootmisvõimsustele ehk ELTS § 871 lg 6 sätestatud 100 MW netovõimsusega tootmisseadmete alakasutustasu 30% ja 60% erisus ei kehti alalise võrgulepingu sõlminud klientidele. Alakasutustasu rakendamisel ELTS § 871 lg 7 alusel ei lisandu turuosalisele täiendavat aega lepingulise tootmisvõimsuse saavutamiseks, sest alalise võrgulepingu sõlmimise eelduseks on olnud nõuetele vastava tootmisseadme rajamine ja eelduslikult puuduvad asjaolud, mis takistaksid turuosalisel kahe aasta jooksul võrgulepingus ettenähtud tootmissuunalist võimsust kasutusele võtta.
5. Olen sõlminud alalise võrgulepingu ning soovin tootmisvõimsust suurendada või vähendada. Kuidas see mõjutab alakasutustasu rakendamist?
Juhul, kui klient soovib vähendada võrgulepingulist tootmisvõimsust põhjusel, et mitte tasuda alakasutustasu, siis selleks tuleb esitada vastav taotlus e-postile kliendihaldur@elering.ee. Lepingu muutmise kokkulepe peab olema sõlmitud enne alakasutustasu arvestuse perioodi lõppu.
Juhul, kui võrgulepingu sõlminud klient soovib suurendada olemasolevat tootmisvõimsust, siis tuleb selleks esitada liitumistaotlus ja läbida uus liitumismenetlus. Sellisel juhul on tegemist olukorraga, kus kliendil on samal ajal kehtiv nii alaline võrguleping kui ka liitumisleping ning alakasutustasu arvestatakse eraldi mõlema lepingu kohaselt. Alalise võrgulepingulise tootmisvõimsuse osas jätkub alakasutustasu arvestamine ELTS § 871 lg 7 alusel. Liitumislepingulise tootmisvõimsuse osas, mida ei ole alalise võrgulepinguga kasutusele võetud (lisanduva tootmisvõimsuse ulatuses), arvestatakse alakasutustasu ELTS § 871 lg 6 alusel. Liitumislepingulise tootmisvõimsuse osas algab alakasutustasu arvestamine alates ELTS § ELTS § 871 lg 4 tähtaja saabumist.
1. Mis hetkest alates algab alakasutustasu arvestamise periood liitumislepingulise tootmisvõimsuse kasutamiseks?
Liitumislepingulise tootmisvõimsuse kasutamisel on alakasutustasu arvestamise perioodi algushetkeks ELTS §-s 871 lg 4 sätestatud tähtaeg, millest alates tuleb ühe aastase perioodi jooksul lepingulise tootmisseadmega kogu tootmisvõimsuse ulatuses kasvõi ühel ajahetkel elektrienergiat toota. Kogu tootmisvõimsuse ulatuses elektrienergia tootmist kontrollitakse liitumispunktis paigaldatud Eleringi kommertsmõõteseadmetega.
ELTS § 871 lg 4 tähtaeg, mille jooksul tuleb tootmisseade võrguga ühendada, sõltub tootmisseadme tehnoloogiast: päikeseelektrijaama puhul üks aasta, muu tehnoloogia (sh salvestus ja maismaa tuulepargid) puhul kaks aastat, meretuuleelektrijaama puhul kolm aastat) pärast liitumispunkti valmimist või liitumislepingu täitmise tähtajast. Liitumislepingute puhul, mis on Eleringi poolt täidetud enne ELTS muudatuste jõustumist, on ELTS § 871 lg 4 algushetkeks 17.03.2023 seisuga.
Seega juhul, kui liitumisleping on Eleringi poolt täidetud ja klient tootmisvõimsust ei kasuta, saab Elering esitada alakasutustasu arve kõige varem pärast ELTS § 871 lg 4 tähtajale järgneva ühe aasta möödumist (ELTS § 871 lg-s 4 sätestatud tähtaeg + 1 aasta).
2. Liitumisleping on Eleringi poolt täidetud, tootmisseade on liitumispunktiga ühendatud ning olen liitumistaotluse esitamisel tasunud Eleringile tagatise. Millal Elering tagastab tagatise?
Kui klient on ELTS § 871 lg 4 tähtaja jooksul liitumislepingu kohase tootmisseadmega elektrienergia tootmist alustanud, siis Elering kontrollib ühendatud tootmisseadme lepingule vastavust. Kui tootmisseade on lepingule vastav, siis Elering tagastab tagatise kliendile. Tagatise tagastamisega seonduvad täiendavad reeglid võivad tulla ka Eleringi liitumistingimustest.
Kui klient on tootmise alustamisest Eleringi teavitanud, siis Elering kontrollib järgmist:
1) liitumislepinguga kokkulepitud tootmismoodul on elektrivõrguga sünkroniseeritud ja alustanud tootmist;
2) teostatud on tootmismooduli sünkroniseerimise järgne SCADA signaalide testimine;
3) liituja on esitanud tootmismooduli paigaldusakti;
4) Eleringi poolt teostatud kohtvaatluse käigus on tuvastatud, et tootmismoodul on liitumislepingule vastavas mahus paigaldatud.
3. Olen Eleringiga sõlminud liitumislepingu ja ajutise võrgulepingu. Millise lepingu tootmisvõimsusest lähtuvalt rakendatakse alakasutustasu?
Ajutine võrguleping on liitumislepingu lisa. Kui klient sõlmib Eleringiga ELTS § 871 lg 4 sätestatud tähtajal ja/või sellele järgneva aastase perioodi jooksul ajutise võrgulepingu, siis tuleb alakasutustasu rakendada jätkuvalt ELTS § 871 lg 6 alusel kogu liitumislepingulise tootmisvõimsuse ulatuses. Ajutise võrgulepingu sõlmimine alakasutustasu arvestamise algust ja selle perioodi ei muuda.
Pärast liitumislepingu alusel rajatud tootmisseadmele ELTS § 55 lg 1 alusel väljastatud võrgueeskirja nõuetekohasuse tunnistuse (edaspidi nõuetekohasuse tunnistus) väljastamist ja alalise võrgulepingu sõlmimist lõpeb liitumisleping ning alakasutustasu arvestatakse ELTS § 87¹ lg 7 alusel alalise võrgulepingulise võimsuse kohta.
4. Mul on kehtiv alaline võrguleping, millega on liitumislepingulist tootmisvõimsust osaliselt kasutusele võetud (tootmisseadmed paigaldatud, sünkroniseeritud ja nõuetekohaseks tunnistatud), kuid osa liitumislepingu kasutamiseks ei ole veel tootmisseadmeid paigaldatud. Kuidas arvestatakse sellisel juhul alakasutustasu?
Sellisel juhul on tegemist olukorraga, kus kliendil on samaaegselt kehtiv nii alaline võrguleping (liitumislepinguline suhe) kui ka liitumisleping. Nimetatud olukorras arvestatakse alakasutustasu eraldi mõlema lepingu kohaselt. Võrgulepingulise võimsuse osas toimub alakasutustasu arvestus ELTS § 871 lg 7 alusel. Liitumislepingulise tootmisvõimsuse osas, mida ei ole võrgulepinguga kasutusele võetud, arvestatakse alakasutustasu ELTS § 871 lg 6 alusel.
Näide: Kui on sõlmitud liitumisleping 50 MVA tootmisvõimsusega liitumiseks ning nimetatud tootmisvõimsus on alalise võrgulepinguga 30 MVA ulatuses kasutusele võetud, siis alalise võrgulepingu 30 MVA ulatuses rakendatakse alakasutustasu ELTS § 871 lg 7 alusel. Ülejäänud liitumislepingu 20 MVA tootmisvõimsuse osas (50 MVA - 30 MVA = 20 MVA) rakendatakse alakasutustasu ELTS § 871 lg 6 alusel.
5. Olen sõlminud liitumislepingu 100 MW tootmisvõimsusega tootmisseadmega liitumiseks. Kuidas kohaldub ELTS § 871 lg 6 toodud alakasutustasu rakendamise osas 30% ja 60 % tasu suuruse erisus?
ELTS §-s 871 lg 6 sätestatud alates 100 MW netovõimsusega tootmisseadmetele kohalduva erandi rakendamiseks peab klient olema oma liitumislepingulist tootmisvõimsust kasutanud vähemalt 50% ulatuses. Erandi kohaselt rakendatakse alakasutustasu 30% ulatuses 38 000 eurost esimesel aastal ja 60% ulatuses 38 000 eurost teisel aastal. Juhul kui 100 MW seadmega tootja kasutab esimesel aastal oma võimsust vähem kui 50 MW ulatuses, peab ta tasuma 100% kogu kasutamata võimsuse eest. Alakasutustasu soodustuse (30% ja 60%) kohaldumise eelduseks ja arvutuse aluseks on tootmisvõimsuse teatud ulatuses kasutamine.
Seega tuleb nimetatud erandi kohaldamisel kontrollida, kas ja kui palju on tootmisseade võrgu võimsust reaalselt kasutusele võtnud.
Näide: Kui kliendil on 100 MW võimsusega tootmisseade, pidi ta kasutama lepingujärgselt 100 MW ulatuses tootmisvõimsust. Kui ta kasutas vaid 80 MW, siis on võimsust kasutatud ettenähtust üle viiekümne protsendi ulatuses ja sel juhul rakendatakse alakasutustasu 30% ulatuses. Seega kui üldjuhul peaks selle näite puhul alakasutustasu olema 20 x 38 000 = 760 000 eurot, siis nüüd tuleb esimesel aastal maksta sellest summast 30% ehk 228 000 eurot. Järgmisel aastal, juhul kui ta kasutas ainult 50 MW ulatuses võimsust ja peaks maksma 50 x 38 000 = 1,9 miljonit eurot, maksab ta sellest summast 60%.
6. Liitumislepingulist tootmisvõimsust ei ole kasutatud tootjast mittesõltuval põhjusel ning soovin esitada taotluse alakasutustasu rakendamise edasi lükkamiseks. Kuidas toimub taotluse menetlemine ning otsuse tegemine?
Alakasutustasu rakendamise edasilükkamiseks peab klient esitama Eleringile taotluse alakasutustasu rakendamise edasi lükkamiseks. Taotlus peab olema kirjalikult taasesitatavas vormis. Alakasutustasu rakendamist on võimalik edasi lükata üksnes juhul, kui klient esitab taotlusega koos tõendid, mis tõendavad, et tootmist ei olnud võimalik alustada või toota piisaavas ulatuses kliendist mittesõltuvatel asjaoludel.
Alakasutustasu rakendamise edasilükkamise otsustab Elering kliendi taotluse alusel juhtumipõhiselt. Taotluse menetlemisel on järgmised üldised põhimõtted, kirjeldatud alused ei ole ammendavad. Samuti võib Elering järgnevaid selgitusi ja põhimõtteid ühepoolselt muuta või uuendada:
1) moodustatakse vastav juhtrühm otsuse tegemiseks;
2) Eleringil on õigus otsuse tegemiseks nõuda täiendavaid tõendeid ja/või informatsiooni;
3) taotlus lahendatakse 60 päeva jooksul, mida Eleringil on õigus pikendada juhul, kui otsuse tegemiseks ei ole esitatud vajalikku teavet;
4) taotluse esitamisel hinnatakse, kas klient on alakasutustasu edasilükkamise taotluse esitanud Eleringile esimesel võimalusel pärast takistuse tekkimist, kui selgus, et see võib mõjutada tootmisseadme tähtaegsest valmimist ja kasutusele võtmist;
Taotlus rahuldatakse ainult juhul, kui tootmisvõimsuse mitte kasutamine ei ole tingitud kliendist. Taotluse menetlemisel arvestatakse järgnevaid põhimõtteid ja eelkõige on võimalik võimsuse kasutusele võtmise tähtaeg edasi lükata järgnevatel juhtudel (kuid mitte ainult):
1) seadmete tarne hilinemine juhul, kui seadmed on tellitud õigeaegselt ning olid siduvad kokkulepped seadmete õigeaegseks tarnimiseks, kuid vastavaid kokkuleppeid on rikutud liitujast mittetulenevatel põhjustel;
2) planeeringud/ehitusload/hoonestusload vms tootmisseadme rajamiseks vajalikud load on kolmandate isikute poolt vaidlustatud või on tekkinud muu lubadega seonduv takistus pärast liitumislepingu sõlmimist, mida ei olnud võimalik liitumislepingu sõlmimise hetkel ette näha, ning seetõttu on tuvastatav, et takistus on olnud liitujast sõltumatu ja põhjustab liituja liitumisprojekti ajalist venimist;
3) ehitus- ja/või seadmete tarnelepingud on sõlmitud enne vastava 17.03.2023 ELTS-i redaktsiooni jõustumist, mis ei võimaldanud kliendil oma liitumise ajakavas seaduses sätestatud tähtajaga arvestada ning ei võimalda seetõttu tootmisega alustada ELTS-is sätestatud tähtajal;
4) kohtumenetluse algatamine, mis takistab tootmisseadme püstitamist ja mida taotlejal ei olnud võimalik liitumistaotluse esitamise hetkel ette näha;
5) tootmisvõimsuse kasutusele võtmist takistavad asjaolud võlaõigusseaduse § 103 lg 2 mõistes (vääramatu jõud). Kui vääramatu jõud on ajutine, siis peab klient võtma kasutusele meetmed mõjude vähendamiseks ja tootmisvõimsuse kasutusele võtmiseks koheselt pärast vääramatu jõu mõju lõppemist;
6) Liituja on taotluse esitamisel käitunud heas usus, st hinnatakse, kas liituja on tasu edasilükkamise taotluse esitanud esimesel võimalusel pärast takistuse tekkimist, kui oli selge, et see võib mõjutada tootmisseadme tähtaegsest valmimist.
7. Olen sõlminud liitumislepingu, kuid soovin muuta tootmisseadme tehnoloogiat või lisada juurde teise tehnoloogia. Millal on võimalik tehnoloogiat muuta või lisada?
ELTS § 871 lg 5 kohaselt ei tohi muuta liitumistaotluses toodud elektrienergia tootmise tehnoloogiat. See tähendab, et kuni liitumislepingu täitmiseni (ehk alalise võrgulepingu sõlmimiseni) ei ole lubatud tehnoloogiat muuta.
Küll aga on lubatud olemasolevat tehnoloogiat täiendada juhul, kui liitumislepingu kohane tootmisseade on paigaldatud ning see on võimeline täies mahus tootma. Seega, kui liituja soovib enne alalise võrgulepingu sõlmimist tehnoloogiat lisada, tuleb teostada järgnevad kontrolltegevused:
1) liitumislepingus kokkulepitud tootmismoodul on elektrivõrguga sünkroniseeritud ja alustanud tootmist;
2) teostatud on tootmismooduli sünkroniseerimise järgne SCADA signaalide testimine;
3) liituja on esitatud tootmismooduli paigaldusakti;
4) Eleringi teostatud kohtvaatluse alusel on tuvastatud, et tootmismoodul on liitumislepingule vastavas mahus paigaldatud.
Pärast eelnevalt nimetatud kontrolltegevuste teostamist ning puuduste mitte esinemist saab Elering menetleda täiendavat liitumistaotlust tehnoloogia lisamiseks. Tehnoloogia muutmise keelu reeglite osas planeeritakse ELTSi-i muudatusi, mis jõustuvad eeldatavalt 2025. aastal.
8. Soovin vähendada või suurendada tootmisvõimsust liitumislepingus. Kuidas see mõjutab alakasutustasu rakendamist?
Tootmisvõimsuse vähendamine alakasutustasu arvestamise perioodi ei muuda ning alakasutustasu suurust arvestatakse uue lepingujärgse tootmisvõimsuse ulatuses. Kui tootmisvõimsuse vähendamise põhjuseks on alakasutustasu arve mitte esitamine Eleringi poolt, peab liitumislepingu muutmise kokkuleppe tootmisvõimsuse vähendamiseks olema sõlmitud hiljemalt alakasutustasu arvestamise perioodi viimaseks kuupäevaks. Tootmisvõimsuse suurendamisel ei muutu alakasutustasu arvestuse periood juhul, kui suurendatava tootmisvõimsusega ei kaasne vajadus Eleringi poolt elektrivõrgus tööde teostamiseks.
Juhul, kui tootmisvõimsuse suurendamiseks on vajalik teostada Eleringi poolt töid tootmisvõimsuse tagamiseks, siis peetakse liitumislepingulise tootmisvõimsuse suhtes eraldi kahte alakasutustasu arvestamise perioodi. Tootmisvõimsuse suhtes, mille tagamiseks täiendavaid töid Eleringi poolt teostada ei ole vaja, alakasutustasu arvestuse periood ei muutu. Tootmisvõimsuse suhtes, mille kasutamiseks on vaja teostada Eleringi poolt töid, algab alakasutustasu arvestamise periood pärast ELTS § 871 lg 4 tähtajale järgneva ühe aasta möödumisest.
9. Millal lõpeb alakasutustasu arvestamine ELTS § 871 lg 6 alusel ja algab ELTS § 871 lg 7 alusel?
Alakasutustasu arvestamise periood ja selle rakendamine ELTS § 871 lg 6 alusel lõpeb pärast tootmisvõimsuse kasutamiseks alalise võrgulepingu sõlmimist, millega loetakse liitumisprotsess lõppenuks. Ajutine võrguleping (kehtib koos liitumislepinguga, on liitumislepingu lisa) ei ole täiemahuline võrguleping, mistõttu arvestatakse võrgu võimsuse alakasutust liitumislepingu kohaselt ELTS § 871 lg 6 alusel. Alalise võrgulepingu sõlmimisel algab alakasutustasu arvestamine alates alalise võrgulepingu sõlmimise algusest ELTS § 871 lg 7 alusel.
1. Millal algab alakasutustasu arvestamise periood alalise võrgulepingu korral?
Alakasutustasu arvestamise perioodi alguseks loetakse ELTS § 871 lg 7 alusel alalise võrgulepingu sõlmimise hetke, millega lõpeb ühtlasi liitumisleping. Võrgulepingute puhul, mis olid sõlmitud enne 17.03.2023 ELTS-i redaktsiooni jõustumist, rakendatakse alakasutustasu pärast kahe aasta möödumist. Selle tähtaja lugemine algas alates 18.03.2023.
2. Võrgulepingu alakasutustasu arvestamise periood on kaks aastat. Kas pärast kahe aasta möödumist algab uus kaheaastane periood?
Alakasutustasu arvestamise periood on tänase seaduse kohaselt kaks aastat, mille jooksul peab klient oma võrgulepingulist maksimaalset tootmisvõimsust vähemalt ühel ajahetkel kasutama. Juhul, kui Eleringi kommertsmõõteseadmetega on tuvastatud kaheaastasel alakasutustasu arvestamise perioodil vähemalt ühel ajahetkel maksimaalse tootmisvõimsuse kasutamine, on klient oma kohustuse ELTS § 871 lg 7 tähenduses täitnud ning alakasutustasu nõuet ei esitata. Pärast kaheaastase alakasutustasu perioodi möödumist, algab uus kaheaastane periood, mil klient peab sõlmitud võrgulepinguga kokku lepitud maksimaalset tootmisvõimsust taaskord saavutama. Nende reeglite osas planeeritakse ELTSi-is ellu viia täpsustusi, mis jõustuvad eeldatavalt 2025. aastal.
3. Minu võrgulepinguline maksimaalne tootmisvõimsus on 40 MVA. Kaheaastasel alakasutustasu arvestamise perioodil oli maksimaalne tootmisvõimsust esimesel aastal 35 MVA-d ja teisel aastal 30 MVA-d. Kui palju ja mis võimsuse eest pean alakasutustasu tasuma?
Põhjusel, et alakasutustasu arvestamine alalise võrgulepingu puhul on kaks aastat ning alakasutustasu on aasta põhine, kohaldub ELTS § 871 lg 7 alusel alakasutustasu mõlema aasta eest. Kui kaheaastase perioodi jooksul on vähemalt kord (ühel aastal sellest kaheaastasest perioodist) Eleringi kommertsmõõteseadmetega tuvastatud maksimaalse tootmisvõimsuse kasutamine, siis alakasutustasu arvet ei esitata. Kui võimsuse saavutamisest jääb puudu (mõlemal aastal sellest kaheaastasest perioodist), siis väikseim puudujääk arvestatakse kogu perioodi puudujäägiks (s.o mõlemale aastale) ja tasu tuleb tasuda mõlema aasta eest. Ehk esitatud näite korral tuleb alakasutustasu tasuda mõlemal aasta eest mitte kasutatud 5 MVA ulatuses (40 MVA - 35 MVA = 5 MVA). Seega on alakasutustasu suuruseks 5 x 38 000 eurot esimese aasta eest ja 5 x 38 000 eurot teise aasta eest.
4. Olen sõlminud alalise võrgulepingu, mille alusel olen täies mahus kasutusele võtnud üle 100 MW tootmisvõimsusega tootmisseadme. Kas võrgulepingu puhul kohaldub samuti 30% ja 60% ulatuses alakasutustasu rakendamine, kui ma ei saavuta lepingulist maksimaalset tootmisvõimsust?
ELTS § 871 lg 6 sätestab selgelt üksnes liitumislepingu järgse tootmisvõimsuse kasutamise vähemalt 50% ulatuses. Sellest tulenevalt kehtib erisus ainult kehtivatele liitumislepingulistele tootmisvõimsustele ehk ELTS § 871 lg 6 sätestatud 100 MW netovõimsusega tootmisseadmete alakasutustasu 30% ja 60% erisus ei kehti alalise võrgulepingu sõlminud klientidele. Alakasutustasu rakendamisel ELTS § 871 lg 7 alusel ei lisandu turuosalisele täiendavat aega lepingulise tootmisvõimsuse saavutamiseks, sest alalise võrgulepingu sõlmimise eelduseks on olnud nõuetele vastava tootmisseadme rajamine ja eelduslikult puuduvad asjaolud, mis takistaksid turuosalisel kahe aasta jooksul võrgulepingus ettenähtud tootmissuunalist võimsust kasutusele võtta.
5. Olen sõlminud alalise võrgulepingu ning soovin tootmisvõimsust suurendada või vähendada. Kuidas see mõjutab alakasutustasu rakendamist?
Juhul, kui klient soovib vähendada võrgulepingulist tootmisvõimsust põhjusel, et mitte tasuda alakasutustasu, siis selleks tuleb esitada vastav taotlus e-postile kliendihaldur@elering.ee. Lepingu muutmise kokkulepe peab olema sõlmitud enne alakasutustasu arvestuse perioodi lõppu.
Juhul, kui võrgulepingu sõlminud klient soovib suurendada olemasolevat tootmisvõimsust, siis tuleb selleks esitada liitumistaotlus ja läbida uus liitumismenetlus. Sellisel juhul on tegemist olukorraga, kus kliendil on samal ajal kehtiv nii alaline võrguleping kui ka liitumisleping ning alakasutustasu arvestatakse eraldi mõlema lepingu kohaselt. Alalise võrgulepingulise tootmisvõimsuse osas jätkub alakasutustasu arvestamine ELTS § 871 lg 7 alusel. Liitumislepingulise tootmisvõimsuse osas, mida ei ole alalise võrgulepinguga kasutusele võetud (lisanduva tootmisvõimsuse ulatuses), arvestatakse alakasutustasu ELTS § 871 lg 6 alusel. Liitumislepingulise tootmisvõimsuse osas algab alakasutustasu arvestamine alates ELTS § ELTS § 871 lg 4 tähtaja saabumist.