Liigu edasi põhisisu juurde

ee_cef_0_520x59.png

Eesti ja Soome maagaasi ülekandevõrgu operaatorid Elering AS ja  Baltic Connector Oy planeerivad riikidevahelist maagaasitoru Balticconnector, et ühendada Eesti ja Soome gaasi ülekandevõrgud. Teostatud uuringud on näidanud projekti suurt sotsiaalmajanduslikku kasu mõlemale osapoolele jateistele Baltimaadele.

Projekti valmides

  • paraneb maagaasi varustuskindlus nii Eestis kui Soomes
  • moodustub suurem Soomet ja Balti riike hõlmav maagaasiturg koos alternatiivsete tarnekanalitega, mis suurendab  konkurentsi gaasiturul
  • paranevad võimalused taastuvenergia (biometaan) kasutamiseks
  • suureneb maagaasi varustus- ja tarnekindlus Balti-Soome piirkonnas, andes maagaasile võrdsed võimalused konkureerimaks teiste primaarkütustega
  • paraneb Soomet ja Balti riike hõlmava ühise gaasituru integreeritus Euroopa Liidu ühtse turuga, kui valmis saab ka Leedu-Poola gaasiühendus GIPL
  • kaob Soome isoleeritus ülejäänud Euroopa Liidu riikide maagaasi ülekandesüsteemist,  mis tagab  Soomele ligipääsu Lätis asuvale maa-alusele gaasihoidlale.

Balticconnector ja Euroopa Liit

Balticconnector on prioriteetse projektina arvatud üleeuroopalisse energiavõrgustikku (TEN-E). Euroopa Komisjoni otsuse kohaselt rahastab EL Balticconnectori ehituseks vajalikke uuringuid 5,4 miljoni euro ulatuses. Rahastamisleping sõlmiti 2015. aasta kevadel. Lisaks on Balticconnector kaasatud 2013. aastal avaldatud EL-i CEF abipaketi ühishuvide projektide (PCI) nimekirja (Balticconnectori projekti number: 8.1.1). 

2015. aasta suvel esitas Elering investeerimistaotluse, mis on eeltingimuseks EL-i toetuse saamiseks Balticconnectori ehitamisele.

15. juulil 2016 otsustas Euroopa Komisjon kaasrahastada Balticconnectori rajamist 75-protsendilise maksimummääraga ja Balticconnectoriga kaasnevat Eesti-Läti gaasiühenduse tugevdamist 50-protsendilise määraga kokku 206 miljoni euro ulatuses. Komisjoni pressiteade.

Avalikud arutelud

Avalikke arutelusid seoses projektiga käesoleval ajal planeeritud ei ole. Kõik avalikud arutelud viiakse läbi kooskõlas määrusega nr 347/2013.

Eesti- Läti ühendus

Balticconnectori projektiga on seotud ka Eesti-Läti ühenduse laiendamine, mille projektiedendaja on Elering AS. Projekti sisuks on ühendustorustiku parendamine Eesti ja Läti vahel, mis hõlmab kompressorjaama ja uue gaasimõõdujaama ehitust Eestis.

Ka Eesti-Läti ühenduse laiendamine on kantud Euroopa Liidu ühishuviprojektide loendisse (projektinumber 8.2.2).

Balticconnectori pressiteated

 

Balticconnectori gaasi ülekandetoru koosneb kolmest osast: maapealne osa Eestis, merealune osa Soome lahe põhjas ja maapealne osa Soomes.

Balticconnectori merealuse osa pikkus Kersalust Paldiski lähistel kuni Inkooni Soomes on ca 80 km. Gaasitoru võimaldab maagaasi kahesuunalist liikumist. 500-millimeetrise nominaalläbimõõduga ja kuni 80-baarise survega toru läbilaskevõime on 7,2 miljonit kuupmeetrit gaasi ööpäevas ehk 0,3 miljonit kuupmeetrit gaasi tunnis. Balticconnectori maapealse osa pikkus Eesti maismaal Kiilist Kersaluni on 48 km ning Soomes Inkoost Siuntioni 22 km.

Samuti tuleb nii Eestisse kui Soome rajada gaasi kahesuunalise voo tagamiseks maagaasi kompressor- ja mõõtejaamad.

 

Balticconnectori paiknemine Eesti poolel maismaal

 

Projekti keskkonnamõju hindamise (KMH) protseduur viidi läbi mõlemas riigis, lähtudes kehtivast seadusandlusest ning hõlmas eraldi KMH aruannete koostamist nii Eestis kui Soomes. KMH aruande koostamise eest vastutas Pöyry Finland Oy ja KMH programmi eest Ramboll.

KMH hindamise aruanne hõlmab maagaasitrassi Inkoost Paldiskini. KMH aruande koostamisel on kasutatud KMH programmis toodud infot ning aruandes hinnatakse esitatud alternatiivide keskkonnamõju Eestis.

Projekti rahvusvahelisest mõõtmest tulenevalt viidi protseduur läbi vastavuses ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooniga (Espoo konventsioon) ning kahepoolse lepinguga Eesti ja Soome vahel keskkonnamõju hindamise kohta piiriüleses kontekstis.

Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks oli anda teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta Eestis ja Soomes.

Keila linn

Torustiku paiknemise teemaplaneering

Teemaplaneeringu aluseks olev trassivalik algab olemasolevast Tallinn – Vireši D – kategooria torustikust ja lõpeb Paldiski poolsaare kaldale planeeritava kompressorjaamaga, millest edasi hakkab kulgema merepõhja paigaldatav torustik Soome. Paldiski linna territooriumile rajatava kompressorjaama maa-alale planeeritakse torustiku diagnostika sõlm testseadme vastuvõtmiseks.

29.08.2006 - algatamine
25.09.2012 - vastuvõtmine
18.12.2012 - kehtestamine

 

Keila vald

Torustiku paiknemise teemaplaneering

Teemaplaneeringu aluseks olev trassivalik algab olemasolevast Tallinn – Vireši D – kategooria torustikust ja lõpeb Paldiski poolsaare kaldale planeeritava kompressorjaamaga, millest edasi hakkab kulgema merepõhja paigaldatav torustik Soome. Paldiski linna territooriumile rajatava kompressorjaama maa-alale planeeritakse torustiku diagnostika sõlm testseadme vastuvõtmiseks.

21.06.2006 - algatamine
25.10.2012 - vastuvõtmine
27.03.2013 - kehtestamine

 

Paldiski linn

Torustiku paiknemise teemaplaneering

Teemaplaneeringu eesmärk on Paldiski linna haldusterritooriumi maagaasi torustiku paiknemise ja torustikukaitsevööndi määratlemine. Teemaplaneering on kooskõlas Harju maavanema 19.04.1999 korralduses nr 1682 kehtestatud Harju Maakonnaplaneeringu I etapiga, mis näeb ette gaasitrassi rajamise Sakust Paldiskisse läbi Saue ja Keila valla ning Keila linna.

30. mai 2006 - algatamine
12. märts 2010 - vastuvõtmine
22. detsember 2012 - kehtestamine

Täiendav info Paldiski linna kodulehel.

 

Kompressorjaama detailplaneering

Planeeringuala asub Paldiski linnas T-8 Tallinn – Paldiski maantee, Keila-Paldiski 110kV kaabelliinide, Keila valla ja Paldiski linna halduspiiri ning Ingeri tee vahelisel alal asuval reformimata riigimaa. Planeeringuala suuruseks on kokku ca 3,5 ha.

Detailplaneeringu ala ja eesmärk vastab Paldiski Linnavolikogu 22.12.2011 otsusega nr 66 kehtestatud kehtivat Paldiski linna üldplaneeringut täpsustava „Maagaasi d-kategooria torustiku paiknemine Paldiski linna territooriumil” teemaplaneeringuga määratletud kompressorjaama asukohale ning kavandatud tegevusele. Eeltoodust lähtuvalt ei ole detailplaneering kehtivat üldplaneeringut muutev.

Planeeringuga on kavandatud moodustada 2 krunti – 1 tootmismaa krunt, millele on määratud ehitusõigus kompressorjaama ja seda teenindavate hoonete ning rajatiste rajamiseks ning 1 transpordimaa krunt juurdepääsuks tootmismaa krundile.

KSH koostamist ei algatatud.

23. mai 2012 - algatamine
03. detsember 2013 - vastuvõtmine
20. oktoober 2014 - kehtestamine

Täiendav info Paldiski linna kodulehel.

 

Saue vald

Torustiku paiknemise teemaplaneering

Saue Vallavolikogu kehtestas 20.12.2012 otsusega nr 105 teemaplaneeringu “Maagaasi D-kategooria torustiku paiknemine Saue valla territooriumil”. Teemaplaneeringu koostamise eesmärk on määrata Kiili-Paldiski D-kategooria maagaasitorustiku trassi paiknemine ning torustiku kaitsevööndi määramine Saue valla haldusterritooriumil. Saue valla territooriumile planeeritav ca 9 km pikkune gaasitrassi lõik on osa ca 48 km pikkusest Kiili-Paldiski trassist. Teemaplaneeringuga soovitakse osaliselt muuta kehtivat Saue valla üldplaneeringut gaasitorustiku asukoha osas, st kavandada torustik Keila ja Saue linna vahelises lõigus Tallinna ringtee trassi koridori asemel Tallinn-Paldiski raudtee koridori. Teemaplaneering on Saue Vallavolikogu 25.08.2005 määrusega nr 006 kehtestatud Saue valla üldplaneeringut täpsustav planeering. Teemaplaneering on vastavuses Saue Vallavolikogu 29.11.2012 otsusega nr 89 kehtestatud Saue valla üldplaneeringuga, mis jõustus 01.01.2013.

22.06.2006 - algatamine
30.08.2012 - vastuvõtmine
20.12.2012 - kehtestamine

Täiendav info Saue valla kodulehel.

 

Saku ja Kiili vald

Saku ja Kiili valla territooriumil on gaasitrassi asukoht määratud üldplaneeringuga.

Saku valla üldplaneering
Kiili valla üldplaneering

 

Balticconnector ja Balti-Soome gaasiturg/ 2016

Merepõhja uuring Balticconnectori rajamiseks Paldiskist Inkoosse/ 2013 

 

Lisainfo projekti kohta: 

Elering AS
Kalle Kilk
kalle.kilk@elering.ee

Baltic Connector Oy
Herkko Plit
herkko.plit@balticconnector.fi

 

Projekteerimine ja ehitus:

Elering AS
Projektijuht Priit Heinla
priit.heinla@elering.ee

Baltic Connector Oy
Projektidirektor Tom Främling
tom.framling@balticconnector.fi

Balticconnectori gaasi ülekandetoru koosneb kolmest osast: maapealne osa Eestis, merealune osa Soome lahe põhjas ja maapealne osa Soomes.

Balticconnectori merealuse osa pikkus Kersalust Paldiski lähistel kuni Inkooni Soomes on ca 80 km. Gaasitoru võimaldab maagaasi kahesuunalist liikumist. 500-millimeetrise nominaalläbimõõduga ja kuni 80-baarise survega toru läbilaskevõime on 7,2 miljonit kuupmeetrit gaasi ööpäevas ehk 0,3 miljonit kuupmeetrit gaasi tunnis. Balticconnectori maapealse osa pikkus Eesti maismaal Kiilist Kersaluni on 48 km ning Soomes Inkoost Siuntioni 22 km.

Samuti tuleb nii Eestisse kui Soome rajada gaasi kahesuunalise voo tagamiseks maagaasi kompressor- ja mõõtejaamad.

 

Balticconnectori paiknemine Eesti poolel maismaal

 

Projekti keskkonnamõju hindamise (KMH) protseduur viidi läbi mõlemas riigis, lähtudes kehtivast seadusandlusest ning hõlmas eraldi KMH aruannete koostamist nii Eestis kui Soomes. KMH aruande koostamise eest vastutas Pöyry Finland Oy ja KMH programmi eest Ramboll.

KMH hindamise aruanne hõlmab maagaasitrassi Inkoost Paldiskini. KMH aruande koostamisel on kasutatud KMH programmis toodud infot ning aruandes hinnatakse esitatud alternatiivide keskkonnamõju Eestis.

Projekti rahvusvahelisest mõõtmest tulenevalt viidi protseduur läbi vastavuses ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooniga (Espoo konventsioon) ning kahepoolse lepinguga Eesti ja Soome vahel keskkonnamõju hindamise kohta piiriüleses kontekstis.

Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks oli anda teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta Eestis ja Soomes.

Keila linn

Torustiku paiknemise teemaplaneering

Teemaplaneeringu aluseks olev trassivalik algab olemasolevast Tallinn – Vireši D – kategooria torustikust ja lõpeb Paldiski poolsaare kaldale planeeritava kompressorjaamaga, millest edasi hakkab kulgema merepõhja paigaldatav torustik Soome. Paldiski linna territooriumile rajatava kompressorjaama maa-alale planeeritakse torustiku diagnostika sõlm testseadme vastuvõtmiseks.

29.08.2006 - algatamine
25.09.2012 - vastuvõtmine
18.12.2012 - kehtestamine

 

Keila vald

Torustiku paiknemise teemaplaneering

Teemaplaneeringu aluseks olev trassivalik algab olemasolevast Tallinn – Vireši D – kategooria torustikust ja lõpeb Paldiski poolsaare kaldale planeeritava kompressorjaamaga, millest edasi hakkab kulgema merepõhja paigaldatav torustik Soome. Paldiski linna territooriumile rajatava kompressorjaama maa-alale planeeritakse torustiku diagnostika sõlm testseadme vastuvõtmiseks.

21.06.2006 - algatamine
25.10.2012 - vastuvõtmine
27.03.2013 - kehtestamine

 

Paldiski linn

Torustiku paiknemise teemaplaneering

Teemaplaneeringu eesmärk on Paldiski linna haldusterritooriumi maagaasi torustiku paiknemise ja torustikukaitsevööndi määratlemine. Teemaplaneering on kooskõlas Harju maavanema 19.04.1999 korralduses nr 1682 kehtestatud Harju Maakonnaplaneeringu I etapiga, mis näeb ette gaasitrassi rajamise Sakust Paldiskisse läbi Saue ja Keila valla ning Keila linna.

30. mai 2006 - algatamine
12. märts 2010 - vastuvõtmine
22. detsember 2012 - kehtestamine

Täiendav info Paldiski linna kodulehel.

 

Kompressorjaama detailplaneering

Planeeringuala asub Paldiski linnas T-8 Tallinn – Paldiski maantee, Keila-Paldiski 110kV kaabelliinide, Keila valla ja Paldiski linna halduspiiri ning Ingeri tee vahelisel alal asuval reformimata riigimaa. Planeeringuala suuruseks on kokku ca 3,5 ha.

Detailplaneeringu ala ja eesmärk vastab Paldiski Linnavolikogu 22.12.2011 otsusega nr 66 kehtestatud kehtivat Paldiski linna üldplaneeringut täpsustava „Maagaasi d-kategooria torustiku paiknemine Paldiski linna territooriumil” teemaplaneeringuga määratletud kompressorjaama asukohale ning kavandatud tegevusele. Eeltoodust lähtuvalt ei ole detailplaneering kehtivat üldplaneeringut muutev.

Planeeringuga on kavandatud moodustada 2 krunti – 1 tootmismaa krunt, millele on määratud ehitusõigus kompressorjaama ja seda teenindavate hoonete ning rajatiste rajamiseks ning 1 transpordimaa krunt juurdepääsuks tootmismaa krundile.

KSH koostamist ei algatatud.

23. mai 2012 - algatamine
03. detsember 2013 - vastuvõtmine
20. oktoober 2014 - kehtestamine

Täiendav info Paldiski linna kodulehel.

 

Saue vald

Torustiku paiknemise teemaplaneering

Saue Vallavolikogu kehtestas 20.12.2012 otsusega nr 105 teemaplaneeringu “Maagaasi D-kategooria torustiku paiknemine Saue valla territooriumil”. Teemaplaneeringu koostamise eesmärk on määrata Kiili-Paldiski D-kategooria maagaasitorustiku trassi paiknemine ning torustiku kaitsevööndi määramine Saue valla haldusterritooriumil. Saue valla territooriumile planeeritav ca 9 km pikkune gaasitrassi lõik on osa ca 48 km pikkusest Kiili-Paldiski trassist. Teemaplaneeringuga soovitakse osaliselt muuta kehtivat Saue valla üldplaneeringut gaasitorustiku asukoha osas, st kavandada torustik Keila ja Saue linna vahelises lõigus Tallinna ringtee trassi koridori asemel Tallinn-Paldiski raudtee koridori. Teemaplaneering on Saue Vallavolikogu 25.08.2005 määrusega nr 006 kehtestatud Saue valla üldplaneeringut täpsustav planeering. Teemaplaneering on vastavuses Saue Vallavolikogu 29.11.2012 otsusega nr 89 kehtestatud Saue valla üldplaneeringuga, mis jõustus 01.01.2013.

22.06.2006 - algatamine
30.08.2012 - vastuvõtmine
20.12.2012 - kehtestamine

Täiendav info Saue valla kodulehel.

 

Saku ja Kiili vald

Saku ja Kiili valla territooriumil on gaasitrassi asukoht määratud üldplaneeringuga.

Saku valla üldplaneering
Kiili valla üldplaneering

 

Balticconnector ja Balti-Soome gaasiturg/ 2016

Merepõhja uuring Balticconnectori rajamiseks Paldiskist Inkoosse/ 2013 

 

Lisainfo projekti kohta: 

Elering AS
Kalle Kilk
kalle.kilk@elering.ee

Baltic Connector Oy
Herkko Plit
herkko.plit@balticconnector.fi

 

Projekteerimine ja ehitus:

Elering AS
Projektijuht Priit Heinla
priit.heinla@elering.ee

Baltic Connector Oy
Projektidirektor Tom Främling
tom.framling@balticconnector.fi

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Hooldustööd Uudis Lihtlehekülg Sõnastik Tiitellehed