Liigu edasi põhisisu juurde

Eleringi poolt täna kasutatav varustuskindluse hindamise metoodika ei ole kooskõlas EL-i regulaatori poolt oktoobris vastu võetud Euroopa tootmispiisavuse määramise metoodikaga. Millal võtab Elering kasutusse metoodika, mis on kooskõlas EL-is kehtiva metoodikaga?

Euroopa regulaatorite koostöökoda (ACER) kinnitas uue metoodika alles oktoobris ning kuna Euroopa ja Eleringi varustuskindluse analüüsi alustati enne seda, siis polnud sellel aastal võimalik kõiki metoodika sätteid järgida. Oluline on mainida, et metoodika on välja töötatud ENTSO-E poolt ning seega on ENTSO-E ja Eleringi poolt praegu kasutatav metoodika ACER-i poolt kinnitatud metoodikale väga lähedane. Selle aasta analüüsi metoodika on sisuliselt kooskõlas ACER-i otsusega ja oktoobris jõustunud muutused ei muuda järeldusi. Viimaste muudatustega jõustuvast on olemasolevas hinnangus puudu elektrijaamade majanduslik hindamine, voopõhine võimsuse jagunemine ja üksikute aastate süsteemipiisavuse tulemused peale 2025. ja 2030. aastat. ENTSO-E lisab järgmisel aastal täiendavalt analüüsiaastaid ja teised detailid, mida ACER-i metoodika lisas.

Seejuures lisatakse ka tootmisseadmete majanduslik analüüs, millega hinnatakse nende majanduslikku jätkusuutlikkust. Siiski teavad tootmisseadmete majanduslikku jätkusuutlikkust kõige paremini tootmisseadmete omanikud ning seetõttu kasutatakse olulise sisendina analüüsis ka tootjate poolt esitatud andmeid vastavalt Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 13 lõikele (3).

Täna hommikuses pressiteates teatasite te, et Eesti vajab saartalitusse langemise puhuks 1000 MW kindlaid tootmisvõimsuseid ning lähtudes tootjate esitatud andmetest on Eestil 2030 see võimsus olemas. Kui lähtuda MAF2020 aruande sisenditest, siis on Eestis 2025 ja 2030 aastal 660 MW juhitavaid tootmisvõimsuseid. Juhitavate võimsuste lisandumist MAF ette ei näinud. Kust tuleb ülejäänud vajalik võimsus saamaks täis 1000 MW?

Elering eristab teadlikult "kindlat võimsust" ja „juhitavat võimsust“. Juhitava võimsuse alla käivad juhitava töötsükliga võimsused. Kindla võimsuse alla käivad võimsused, millele saab kindel olla tarbimise katmisel. See tähendab koostootmisjaamu, gaasijaamu ja soojuselektrijaamu, mis suudavad anda oma panuse süsteemipiisavusse just (talviste) tiputarbimiste ajal. 1000 MW tulebki kokku 660 MW põlevkivi+ ligikaudu 300 MW väiksemaid võimsusi. Tasub märkida, et selles hinnangus pole üldse arvestatud tuulevõimsusega, tarbimise juhtimisega ega Kiisa avariireservelektrijaamaga, mis kõik panustavad varustuskindlusesse.

Kas vajalik 1000 MW kindlat võimsust sisaldab ka päikeseparkide poolt pakutavat?

Ei, selle 1000 MW kindla võimsuse all ei ole praegu arvestatud päikese panust, kuna päikesepargid ei paku kindlat tootmisvõimsust Eesti tiputarbimise ajal.

Kas võime väita, et varustuskindluse lähenemine on uus. Me ei arvuta enam kokku riigis installeeritud soojuslikke tootmisvõimsusi. Tulevik on elektriühendused EL-s ning tuulikute, päikesejaamade üheaegsuse teguri arvestamine.

Võib nii väita, järjest olulisem on taastuvenergia ja riikidevaheliste ühenduste adekvaatne arvestamine varustuskindluse hindamisel. Soojuslike tootmisvõimsuste panus on kõige selgemini näha ja kõige lihtsamini mõistetav, kuid ka tuuleenergia (ja teised taastuvad allikad) panustavad tulevikus olulisel määral süsteemipiisavusse ka tiputarbimise aegadel ja neid võib lugeda teatud ulatuses kindlalt olemasolevaks. Peamine kindlus tuleb just sellest, et ühenduste paranemisega on geograafiline ala, kus tuulikud suudavad toota, oluliselt suurem ning hetke, mil kuskil tuul ei puhu, enam ei teki. See on olemasolevate kliima/ilmastiku andmebaaside põhjal üle kontrollitud. Lisaks on oluline võtta arvesse meie panust teiste riikide varustuskindlusesse ja teiste riikide panust meie varustuskindlusesse, mida ei ole deterministlikes analüüsides võimalik adekvaatselt hinnata, kuid tõenäosuslikes analüüsides juba on.

Kui kaalul on võrdselt 2 aspekti: vaba konkurents ehk kaupade vaba liikumine EL asutamislepingu alusel või võimsusoksjon ehk riigiabi. Kumma kasuks tuleks otsustada, veelkord plussid miinused on võrdsed mõlemale.

Elering on alati olnud turuusku ettevõte. Eleringi põhimõte on see, et vaba elektriturgu ei tohiks asjata täiendavate turutõrgetega segada. Kui aga on selge, et varustuskindluse tagamiseks on vaja riigiabi, siis tuleb see valik teha. Elektrihind tarbijale on odavam, kui lasta turul toimida ning kui analüüside tulemused näitavad, et sekkuda ei ole vaja, siis on plussid ülekaalukalt vaba konkurentsi pool.

Kui kaua suudab Eleringi hinnangul panustada Eesti varustuskindluse tagamisse põlevkivielekter?

Oleme oma analüüsides arvestanud tootjapoolset prognoosi, et 2030. aastal on meil endiselt 3 põlevkiviplokki saadaval koguvõimsusega 660 MW. Pärast 2030. aastat arvestame vaid Auvere elektrijaamaga.

Ühel varustuskindluse seminaril teatas Elering, et Eestile kõige sobivamaks võimsusmehhanismi mudeliks võiks olla strateegiline reserv. Strateegiline reserv on mõeldud olemasolevatele tootmisseadmetele. Millised täna Eestis olemasolevad tootmisseadmed sobiksid strateegilisse reservi?

Strateegilises reservis võivad osaleda nii uued kui ka olemasolevad tootmisseadmed. Kõik olemasolevad tootmisseadmed ja paindlikkuse pakkujad sobivad strateegilisse reservi, sellest hoolimata on piirangud, mis muudavad ühel või teisel seadmel osalemise keerulisemaks. Paindlikkuse pakkujatel võib tekkida reservi pakkumisel näiteks väljakutse tootmise miinimumaja täitmisega ning fossiilkütustel töötavate elektrijaamade puhul võib tekkida väljakutse heitmete limiitidega, mis on toodud vastavalt Euroopa elektrienergia siseturu määrusele, artikkel 22.

Taastuvenergia tasu on taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil toodetud ning võrku antud elektrienergia toetuste rahastamise kulu. Kuidas on seotud võimalik võimsusmehhanism antud kuluga tarbijale?

Võimsusmehhanismi kulud ei ole seotud taastuvenergia tasuga, kuid sarnaselt taastuvenergia tasule tuleks võimsusmehhanismi eest tasuda tarbijal läbi oma elektriarve. Võimsusmehhanimsi rakendumisel oleks sisuliselt tarbija elektriarvel üks rida juures võimsusmehhanismi tasu näol.

Ütlesite, et eesmärk on varustuskindluse tagamine kliimaneutraalsel moel ja digitaalsete vahendite toel. Kas on ettenäha, et Eesti hakkab tootmisviisidesse suhtuma vastutustundlikult, et kliimaneutraalseks ei peetaks kõrgekvaliteediga metsa põletamisest saadud elektrit või Eestis Natura aladel elurikkuse arvel toodetud hüdroenergiat (nt Linnamäe HEJ mis asub Natura alal toodab aastas u 5GWh, samas rikkus paljude EL tasemel kaitstavate liikide elupaigad).

Meie kui süsteemihalduri kõige märgatavam panus kliimaneutraalsusesse saab tulla sellest, et me loome turu, kus rohetehnoloogiad saaksid õiglase tasu ja taastuvenergia sertifikaadid oleks läbipaistvad.

Milline on Eleringi seisukoht tuumaenergia implementeerimise ja kasulikkuses osas just Eleringi suhtes?

Elering on varustuskindluse tagamisel tehnoloogianeutraalne, kuid kui planeeritava töötsükliga tootmisüksus nagu tuumajaam suudab elektriturul konkureerida, siis oleks see varustuskindluse vaatest positiivne.

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Lihtlehekülg Uudis Failid Kontaktid Book page Konsultatsioon Hooldustööd