Küsimused varustuskindluse konverentsil 2022

Siit leiad küsimused ja vastused, mida konverentsil ei jõutud käsitleda.

Elektrituru disaini suurema muutmise otsused tehakse üleeuroopaliselt ning zonal pricingu pealt liikumine nodal pricingu peale ettepanek on lisaks teistele muudatustele olnud arutamisel. Nii suur muudatus, kui selline otsus peaks tehtama, ei toimu kindlasti kiiresti.

Strateegilise reserv panustab meetmena kindlasti ka energiajulgeolekusse, kuna võimsuseid, mida kriiside korral kasutada, on rohkem. .

Eleringil puudub täpne informatsioon selle kohta, kui suure osa Eesti elektritarbimisest moodustavad krüptokaevandused. Seetõttu ei ole meie analüüsides stsenaariumit, mis eristaks krüptokaevanduste tarbimist.  

Tuuleressursi analüüs lähtub üleeuroopalisel kliimaandmebaasil (PECD), mis on sisendiks tõenäosusliku uuringu ilmastikupõhistele võimsustele nagu päike, tuul, elektritarbimine, vee olud ja muu. Vähemalt 16% installeeritud tuulevõimsusest toodab kliimaandmebaasi põhjal igal ajahetkel. Kliimaandmebaas on avalik ja leitav ENTSO-E ERAA kodulehel aadressil: https://www.entsoe.eu/outlooks/eraa/2022/eraa-downloads/ .  

Strateegilise reservi ülalpidamise kulu selgub siis, kui on toimunud strateegilise reservi vähempakkumine. See sõltub nii sellest kui suurt elektrijaamade võimsust on vaja strateegilise reservi mehhanismi kaasata, kui ka sellest, millised võimsused seda pakkuma hakkavad.

Elering omab ja opereerib Kiisa avariireservelektrijaamu (AREJ) vastavalt elektrituruseadusele ja seaduses toodud korras. Kiisa AREJ toodetakse elektrienergiat süsteemi või süsteemiga elektrilises ühenduses oleva teise riigi elektrisüsteemi tootmisvõimsuse või ülekandevõimsuse ootamatu väljalülitumise korral või kui on ohustatud süsteemi varustuskindlus. Vajadus seaduses toodud eesmärgi täitmiseks ei ole kadunud, pigem on viimase aja geopoliitiliste sündmuste valguses riskid suurenenud. Täna teadolevalt lõppevad Mandri-Euroopaga sünkroniseerimisega seotud investeeringud aastal 2027 ning põhjendatud on opereerida mõned aastad stabiilses tegevuskeskkonnas enne seaduses toodud varustuskindlusega seotud ülesannete ja eesmärkide ümbervaatamist.

 

 

Vastavalt üleeuroopalise analüüsi eeldustele on Euroopas lisandumas olulisel määral taastuvenergiat ning CO2 hind tõuseb tänasega võrreldes kõrgemale. See võib tähendada, et põlevkivielektrijaamade tasuvus langeb ja nende turul opereerimine ei ole enam kasumlik.

Pika arendustsükliga elektrijaamu käsitletakse võrguliitmiste koha pealt samamoodi nagu teisi liitujaid – võrguga liituja katab võrguga liitumiseks vajalikud investeeringukulud.

ENTSO-E erinevate uuringute (Seasonal Outlook, ERAA) ja Eleringi Varustuskindluse aruande sisendandmed on samad. Tulemuste puhul võivad erinevused tekkida eeldustest, mis konkreetset olukorda kirjeldavad (tõenäosuslik vs deterministlik metoodika) või on uuringute sisendandmetes tõesti mõne kuu jooksul toimunud uuringute olulisi täpsustusi.

Täiendavate võimsuste liitmine nõuaks ülekandevõrgus investeeringuid mahus, mida ei ole praegu veel planeeritud, kuid mis võetakse plaani vastavalt liitumislepingute sõlmimisele.

Läti hüdroelektrijaamade installeeritud võimsus on üle 1500 MW. Lühiajaliselt on hüdrovõimsused oma tootmises ka väga paindlikud ning toodavad tipuperioodi vältel suure võimsusega elektrienergiat. Kasutatud eeldus (380 MW) on statistiliselt talveperioodil tiputundidel kindlalt saadaolev võimsus. Ühtlasi on see väärtus kinnitatud Läti süsteemihalduri poolt.

Käesolevas Varustuskindluse aruandes ei ole rohelise vesiniku tootmist arvesse võetud.

Meretuuleparkide arendamine on turuosaliste pädevuses ning Eleringile teadaolevalt on plaanitavaid projekte oluliselt suuremas mahus kui 1000 MW. Vastavalt sõlmitud liitumislepingutele arendab Elering välja vajalikud võrguühendused.

Seda on veel vara öelda, kuna nähtavaks probleemiks on 5 aastat aega. Elektrituru tegelikust olukorrast, järgnevatest analüüsidest ja riigiabiloa taotluse protsessis selgub vajalik kogus.

Sõltuvalt sünkroonalast, milles Eesti mainitud olukorras on, on kokku lepitud ka reeglid, kui suured võivad olla ebabilansid sünkroonala suhtes.

Juhul, kui mõnes Eesti naaberriigis tekib elektrienergia puudujääk, sõltub puudujäägi liikumine Eestisse sellest, kas riikide vahel on vaba ülekandevõimsust. Kui ülekandevõimsus on ekspordi suunas täis, siis piirang Eestisse ei jõua. Kui on vabu ülekandevõimsuseid, siis jagatakse puudujääk päev-ette turul riikide vahel proportsionaalselt nõudluse pakkumistega.

Varustuskindluse tagamine ning tuleviku olukorra analüüsimine on vastavalt elektrituruseadusele Eleringi ülesanne. Elektrituruseadus näeb ette olukorrad ning tasemed, mis tingimustel varustuskindlus peab olema tagatud.

See ei ole tarbijate vaatest parim lahendus iseseisva agregeerimise mudelile. Elering on teinud ettepaneku rakendada tsentraalse arvelduse mudelit, mille alusel toimub arveldamine läbi Eleringi ning lõpptarbijat ebabilansi kulud ei puuduta.

Hüdroelektrijaamu on kokku ca 8 MW. Seega Eesti kogu varustuskindluse osas ei ole roll väga suur, kuid kindlasti on abiks iga MW, eriti, kui see on taastuvenergia.

Elektrituru disaini suurema muutmise otsused tehakse üleeuroopaliselt ning zonal pricingu pealt liikumine nodal pricingu peale ettepanek on lisaks teistele muudatustele olnud arutamisel. Nii suur muudatus, kui selline otsus peaks tehtama, ei toimu kindlasti kiiresti.

Strateegilise reserv panustab meetmena kindlasti ka energiajulgeolekusse, kuna võimsuseid, mida kriiside korral kasutada, on rohkem. .

Eleringil puudub täpne informatsioon selle kohta, kui suure osa Eesti elektritarbimisest moodustavad krüptokaevandused. Seetõttu ei ole meie analüüsides stsenaariumit, mis eristaks krüptokaevanduste tarbimist.  

Tuuleressursi analüüs lähtub üleeuroopalisel kliimaandmebaasil (PECD), mis on sisendiks tõenäosusliku uuringu ilmastikupõhistele võimsustele nagu päike, tuul, elektritarbimine, vee olud ja muu. Vähemalt 16% installeeritud tuulevõimsusest toodab kliimaandmebaasi põhjal igal ajahetkel. Kliimaandmebaas on avalik ja leitav ENTSO-E ERAA kodulehel aadressil: https://www.entsoe.eu/outlooks/eraa/2022/eraa-downloads/ .  

Strateegilise reservi ülalpidamise kulu selgub siis, kui on toimunud strateegilise reservi vähempakkumine. See sõltub nii sellest kui suurt elektrijaamade võimsust on vaja strateegilise reservi mehhanismi kaasata, kui ka sellest, millised võimsused seda pakkuma hakkavad.

Elering omab ja opereerib Kiisa avariireservelektrijaamu (AREJ) vastavalt elektrituruseadusele ja seaduses toodud korras. Kiisa AREJ toodetakse elektrienergiat süsteemi või süsteemiga elektrilises ühenduses oleva teise riigi elektrisüsteemi tootmisvõimsuse või ülekandevõimsuse ootamatu väljalülitumise korral või kui on ohustatud süsteemi varustuskindlus. Vajadus seaduses toodud eesmärgi täitmiseks ei ole kadunud, pigem on viimase aja geopoliitiliste sündmuste valguses riskid suurenenud. Täna teadolevalt lõppevad Mandri-Euroopaga sünkroniseerimisega seotud investeeringud aastal 2027 ning põhjendatud on opereerida mõned aastad stabiilses tegevuskeskkonnas enne seaduses toodud varustuskindlusega seotud ülesannete ja eesmärkide ümbervaatamist.

 

 

Vastavalt üleeuroopalise analüüsi eeldustele on Euroopas lisandumas olulisel määral taastuvenergiat ning CO2 hind tõuseb tänasega võrreldes kõrgemale. See võib tähendada, et põlevkivielektrijaamade tasuvus langeb ja nende turul opereerimine ei ole enam kasumlik.

Pika arendustsükliga elektrijaamu käsitletakse võrguliitmiste koha pealt samamoodi nagu teisi liitujaid – võrguga liituja katab võrguga liitumiseks vajalikud investeeringukulud.

ENTSO-E erinevate uuringute (Seasonal Outlook, ERAA) ja Eleringi Varustuskindluse aruande sisendandmed on samad. Tulemuste puhul võivad erinevused tekkida eeldustest, mis konkreetset olukorda kirjeldavad (tõenäosuslik vs deterministlik metoodika) või on uuringute sisendandmetes tõesti mõne kuu jooksul toimunud uuringute olulisi täpsustusi.

Täiendavate võimsuste liitmine nõuaks ülekandevõrgus investeeringuid mahus, mida ei ole praegu veel planeeritud, kuid mis võetakse plaani vastavalt liitumislepingute sõlmimisele.

Läti hüdroelektrijaamade installeeritud võimsus on üle 1500 MW. Lühiajaliselt on hüdrovõimsused oma tootmises ka väga paindlikud ning toodavad tipuperioodi vältel suure võimsusega elektrienergiat. Kasutatud eeldus (380 MW) on statistiliselt talveperioodil tiputundidel kindlalt saadaolev võimsus. Ühtlasi on see väärtus kinnitatud Läti süsteemihalduri poolt.

Käesolevas Varustuskindluse aruandes ei ole rohelise vesiniku tootmist arvesse võetud.

Meretuuleparkide arendamine on turuosaliste pädevuses ning Eleringile teadaolevalt on plaanitavaid projekte oluliselt suuremas mahus kui 1000 MW. Vastavalt sõlmitud liitumislepingutele arendab Elering välja vajalikud võrguühendused.

Seda on veel vara öelda, kuna nähtavaks probleemiks on 5 aastat aega. Elektrituru tegelikust olukorrast, järgnevatest analüüsidest ja riigiabiloa taotluse protsessis selgub vajalik kogus.

Sõltuvalt sünkroonalast, milles Eesti mainitud olukorras on, on kokku lepitud ka reeglid, kui suured võivad olla ebabilansid sünkroonala suhtes.

Juhul, kui mõnes Eesti naaberriigis tekib elektrienergia puudujääk, sõltub puudujäägi liikumine Eestisse sellest, kas riikide vahel on vaba ülekandevõimsust. Kui ülekandevõimsus on ekspordi suunas täis, siis piirang Eestisse ei jõua. Kui on vabu ülekandevõimsuseid, siis jagatakse puudujääk päev-ette turul riikide vahel proportsionaalselt nõudluse pakkumistega.

Varustuskindluse tagamine ning tuleviku olukorra analüüsimine on vastavalt elektrituruseadusele Eleringi ülesanne. Elektrituruseadus näeb ette olukorrad ning tasemed, mis tingimustel varustuskindlus peab olema tagatud.

See ei ole tarbijate vaatest parim lahendus iseseisva agregeerimise mudelile. Elering on teinud ettepaneku rakendada tsentraalse arvelduse mudelit, mille alusel toimub arveldamine läbi Eleringi ning lõpptarbijat ebabilansi kulud ei puuduta.

Hüdroelektrijaamu on kokku ca 8 MW. Seega Eesti kogu varustuskindluse osas ei ole roll väga suur, kuid kindlasti on abiks iga MW, eriti, kui see on taastuvenergia.