Küsimused varustuskindluse konverentsil 2023
Siit leiad küsimused ja vastused, mida konverentsi ajakava tõttu ei jõutud käsitleda:
Eleringi 2022. aasta varustuskindluse aruandes avaldati hinnang, mille kohaselt võivad põlevkivipõhised elektrijaamad kaotada turul konkurentsivõime 2027. aastal. Kas Eleringi hinnangul on põlevkivist toodetav elekter 2024. aastal avatud elektriturul konkurentsivõimeline?
Vastus: Elektrijaamade majandusliku jätkusuutlikkuse ja turul osalemise osas saab kõige täpsema hinnangu anda elektrijaama omanik. Eesti elektrijaamade omanikud annavad Eleringile igal aastal oma andmed elektrijaamade, seal hulgas Narva elektrijaamade kasutatavuse kohta järgneval kümnel aastal. Seda infot kasutab Elering varustuskindluse hindamisel. Vastavalt üleeuroopalisele elektrijaamade majandusliku jätkusuutlikkuse hinnangule on osa Narva elektrijaamade plokkidest majanduslikult jätkusuutlikud ka perioodil pärast 2027. aastat. Eleringile on teada, et lähtuvalt omaniku ootusest on Narva elektrijaamadest kuni 2026. aasta lõpuni saadaval 1000 MW tootmisvõimsust. Sealt edasi luuakse vajaliku tootmisvõimsuse tagamiseks strateegiline reserv.
Vastus: Eesti varustuskindluse norm põhineb Eesti keskmisel andmata energia hinnal (VoLL) ja referentstehnoloogia aastasel kulul (CONE) vastavalt varustuskindluse normi määramise jaoks läbi viidud uuringule (https://elering.ee/sites/default/files/2021-10/Varustuskindluse%20standard_2.pdf). Uue elektrijaama kulu on valitud vastavalt referentstehnoloogia nõuetele, mille on sätestanud Euroopa reguleerivate asutuste ühendus (ACER) oma metoodikaga.
Vastus: Eestis on vahemikus 2027- 2030 vaja ca 1000 MW juhitavaid võimsusi. Strateegilise reservi maht sõltub sellest, kui suur osa võimsusest jätkab elektriturul osalemist. Kui uusi investeeringuid juhitavatesse võimsustesse turupõhiselt ei tule ja kõik olemasolevad tootmisvõimsused suletakse, siis oleks strateegilise reservi mahuks Eestis kuni 1000 MW. Tõenäoliselt jätkab siiski arvestatav osa tootmisvõimsustest elektriturul ning seetõttu on strateegilise reservi maht väiksem.
Vastus: Eleringi vastutusalasse ei kuulu tuuleparkide planeerimisega seotud nõuded, mis ei ole seotud elektrivõrguga liitumise või elektrivõrgu kasutamisega. Eleringile teadaolevalt uute elektrijaamade mõju naabrusele ja keskkonnale planeeringute protsessis siiski hinnatakse.
Vastus: Kõik töötavad tootmisvõimsused parandavad varustuskindlust. Sellised tootmisvõimsused, mis ei sõltu ilmastikuoludest, ehk juhitavad ja kindlad tootmisvõimsused, on varustuskindluse tagamiseks väga olulised ja kasulikud. Üheks selliseks võimalikuks tootmisvõimsuseks on ka tuumaenergia. Võimsusmehhanismid on tehnoloogianeutraalsed ning nendes võivad osaleda erinevad tehnilistele nõuetele vastavad võimsused, seal hulgas tuumaenergia.
Vastus: Elering plaanib sagedusreservi pikaajalist hanget võimalusega uut võimsust süsteemihaldurile pakkuda alates sünkroniseerimisest 2025. aastal ning lepingu lõpuga 2033. aastal, sellest periood 2025-2033. Tõenäoliselt võtab uue võimsuse valmimine aega ning Elering arvestab uue tootmisvõimsusega alates 2030. aastast. Kui võimsus on juba olemas, siis on see tõenäoliselt saadaval pikal perioodil, sellest ka periood 2030-2038+.
Vastus: Strateegiline reserv on analüüsi järgi Eesti jaoks kõige sobivam võimsusmehhanism. Analüüside järgi peaks strateegiline reserv asuma Eestis, et tulenevalt ülekandevõimsuste piirangutest omada varustuskindlusele kõige suuremat mõju.
Strateegilise gaasivaru eest vastutab Eesti Varude Keskus, kes hoiab varu praegu Lätis, kuna seal on gaasihoidla varu hoiustamiseks. Eesti ühendus Lätiga on tehniliselt väga hea töökindlusega ning piisava läbilaskevõimsusega.
Eleringi 2022. aasta varustuskindluse aruandes avaldati hinnang, mille kohaselt võivad põlevkivipõhised elektrijaamad kaotada turul konkurentsivõime 2027. aastal. Kas Eleringi hinnangul on põlevkivist toodetav elekter 2024. aastal avatud elektriturul konkurentsivõimeline?
Vastus: Elektrijaamade majandusliku jätkusuutlikkuse ja turul osalemise osas saab kõige täpsema hinnangu anda elektrijaama omanik. Eesti elektrijaamade omanikud annavad Eleringile igal aastal oma andmed elektrijaamade, seal hulgas Narva elektrijaamade kasutatavuse kohta järgneval kümnel aastal. Seda infot kasutab Elering varustuskindluse hindamisel. Vastavalt üleeuroopalisele elektrijaamade majandusliku jätkusuutlikkuse hinnangule on osa Narva elektrijaamade plokkidest majanduslikult jätkusuutlikud ka perioodil pärast 2027. aastat. Eleringile on teada, et lähtuvalt omaniku ootusest on Narva elektrijaamadest kuni 2026. aasta lõpuni saadaval 1000 MW tootmisvõimsust. Sealt edasi luuakse vajaliku tootmisvõimsuse tagamiseks strateegiline reserv.
Vastus: Eesti varustuskindluse norm põhineb Eesti keskmisel andmata energia hinnal (VoLL) ja referentstehnoloogia aastasel kulul (CONE) vastavalt varustuskindluse normi määramise jaoks läbi viidud uuringule (https://elering.ee/sites/default/files/2021-10/Varustuskindluse%20standard_2.pdf). Uue elektrijaama kulu on valitud vastavalt referentstehnoloogia nõuetele, mille on sätestanud Euroopa reguleerivate asutuste ühendus (ACER) oma metoodikaga.
Vastus: Eestis on vahemikus 2027- 2030 vaja ca 1000 MW juhitavaid võimsusi. Strateegilise reservi maht sõltub sellest, kui suur osa võimsusest jätkab elektriturul osalemist. Kui uusi investeeringuid juhitavatesse võimsustesse turupõhiselt ei tule ja kõik olemasolevad tootmisvõimsused suletakse, siis oleks strateegilise reservi mahuks Eestis kuni 1000 MW. Tõenäoliselt jätkab siiski arvestatav osa tootmisvõimsustest elektriturul ning seetõttu on strateegilise reservi maht väiksem.
Vastus: Eleringi vastutusalasse ei kuulu tuuleparkide planeerimisega seotud nõuded, mis ei ole seotud elektrivõrguga liitumise või elektrivõrgu kasutamisega. Eleringile teadaolevalt uute elektrijaamade mõju naabrusele ja keskkonnale planeeringute protsessis siiski hinnatakse.
Vastus: Kõik töötavad tootmisvõimsused parandavad varustuskindlust. Sellised tootmisvõimsused, mis ei sõltu ilmastikuoludest, ehk juhitavad ja kindlad tootmisvõimsused, on varustuskindluse tagamiseks väga olulised ja kasulikud. Üheks selliseks võimalikuks tootmisvõimsuseks on ka tuumaenergia. Võimsusmehhanismid on tehnoloogianeutraalsed ning nendes võivad osaleda erinevad tehnilistele nõuetele vastavad võimsused, seal hulgas tuumaenergia.
Vastus: Elering plaanib sagedusreservi pikaajalist hanget võimalusega uut võimsust süsteemihaldurile pakkuda alates sünkroniseerimisest 2025. aastal ning lepingu lõpuga 2033. aastal, sellest periood 2025-2033. Tõenäoliselt võtab uue võimsuse valmimine aega ning Elering arvestab uue tootmisvõimsusega alates 2030. aastast. Kui võimsus on juba olemas, siis on see tõenäoliselt saadaval pikal perioodil, sellest ka periood 2030-2038+.
Vastus: Strateegiline reserv on analüüsi järgi Eesti jaoks kõige sobivam võimsusmehhanism. Analüüside järgi peaks strateegiline reserv asuma Eestis, et tulenevalt ülekandevõimsuste piirangutest omada varustuskindlusele kõige suuremat mõju.
Strateegilise gaasivaru eest vastutab Eesti Varude Keskus, kes hoiab varu praegu Lätis, kuna seal on gaasihoidla varu hoiustamiseks. Eesti ühendus Lätiga on tehniliselt väga hea töökindlusega ning piisava läbilaskevõimsusega.