Liigu edasi põhisisu juurde

Sünkroniseerimise pressiteated ja uudised

 

Vastavalt Eesti energiamajanduse arengukavale 2030 on Eesti süsteemihalduri pikaajaliseks eesmärgiks elektrisüsteemi opereerimisel suurema sõltumatuse saavutamine Venemaa Ühtsest Energiasüsteemist ning Eesti (ja teiste Baltimaade) elektrisüsteemi sünkroniseerimise Põhjamaade või Kesk-Euroopa sünkroonalaga.

Arengukavas vaadeldaval perioodil orienteerub Eesti elektri ülekandesüsteem senistelt ida-lääne suunalistelt voogudelt ringi põhja-lõuna suunalistele voogudele. Sellele protsessile aitavad  kaasa  planeeritavad uued ühendused Baltimaade ning Kesk- ja  Ida-Euroopaga  ning Põhjamaade ning Baltimaade vahel, mille tulemusena paraneb Eesti ühendatus nii Kesk-Euroopa kui Põhjamaadega.

Alates 2016. aastast on Baltimaade ja Kesk-Euroopa vaheline ülekandevõimsus 500 MW (LitPolLink I) ning  Baltimaade ja Põhjamaade ühendus 1700 MW (lisaks juba töös olevatele Estlink 1 ja EstLink 2 ühendustele valmis 2015. aasta lõpus Leedu ja Rootsi elektrisüsteeme ühendav 700 MW NordBalt ). Eesti ja Läti vaheline ülekandevõimsuste puudujääk kaob 2020. aastal, kui valmib kolmas riikidevaheline ülekandeliin. Baltimaade elektrivõrkude tugev ühendamine muudab  võimalikuks Balti elektrisüsteemi seniselt Loode-Vene sageduspiirkonnast lahtilülitamise ning Baltimaade elektrisüsteemi sünkroniseerimise Kesk-Euroopa või Põhjamaade sünkroonalaga perioodil 2025-2030. Investeeringud Eesti elektri ülekandesüsteemi arendamisse peavad toetama selle eesmärgi saavutamist.

 

Baltimaade elektrisüsteemi sünkroniseerimine on jaotatud kolmeks suuremaks etapiks:

  1. Eesti- ja Baltikumisiseste põhja-lõunasuunaliste ülekandeliinide rekonstrueerimine ja tugevdamine, millele lisanduvad täiendavad tehnilised lahendused elektrisüsteemi paremaks juhtimiseks. Selle tulemusena paraneb Baltimaade elektrisüsteemi valmisolek isoleeritud talitluseks avariiolukordades. Esimesse etappi kuuluvad sellised investeeringud, mille peaks lähema viie kuni kümne aasta jooksul nii või teisiti tegema, kuna põhiobjektideks olevad ülekandeliinid on ehitatud põhiliselt eelmise sajandi viie- ja kuuekümnendatel aastatel.

L%C3%A4ti%20%C3%BChendused.JPG

 

2. Püsiva saartalitlusvõimekuse arendamine. Sõltumata sünkroniseerimise stsenaariumist või ajakavast, on iga elektri põhivõrgu stabiilsuse ja  juhtimisvõimekuse kriteeriumiks suutlikkus talitleda isoleeritult oma naabersüsteemidest. Seda sätestavad nii Euroopa süsteemihaldurite kokkulepped kui vajadus tagada varustuskindlus igas olukorras. Samas annab koostöö häid võimalusi süsteemi optimaalsemaks juhtimiseks. Selles etapis teostatakse peamiselt investeeringuid elektrisüsteemi juhtimisega seotud tehnoloogiasse, muuhulgas sagedusstabiilsust tagavatesse seadmetesse ja süsteemidesse. Täpne maht on seotud Mandri-Euroopa sagedusalaga liitumise tingimustest tulenevate meetmetega, mis selguvad peale tingimuste väljastamist 2019. aasta alguses.

S%C3%BCnkroniseerimine.JPG

 

3. Viimases etapis on eesmärgiks lõplikult eralduda Venemaa elektrisüsteemist ja ümber ühenduda Mandri-Euroopa sünkroonalaga.

 

Esimese etapi investeeringud on toodud Eleringi investeeringute kavas:

Investeeringu nimetus

Staatus

Maksumus MEUR

Planeeritud valmimine

Euroopa ühishuvi projekti kood (PCI)

Ühisrahastuse osakaal

L300 Balti-Tartu

Planeerimisel

51,2 

2024

4.8.2

Taotlemisel

L301 Tartu-Valmiera

Planeerimisel

30,7 

2025

4.8.1

Taotlemisel

L353 Viru-Tsirguliina

Planeerimisel

73,2 

2025

4.8.4

Taotlemisel

Juhtimissüsteemide uuendamine ja  pingejuhtimisseadmete (SVC) paigaldamine

Planeerimisel

30.0 

2025

4.8.9

Taotlemisel

Ettevalmistustööd Baltikumis: Balti AGC süsteemi stabiilsuskontrolli monitooringusüsteem (EE osa)

Planeerimisel

2.0  

2025

4.8.9

Taotlemisel

Võrgu-uuringud (EE osa)

 

0,76 

 

 

 

 Kokku

 

188 MEUR

 

 

 

 

Balti-Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini rekonstrueerimine

Rekonstrueerimise ajakava:
Balti-Tartu (L300) rekonstrueerimine 2020-2022
Tartu-Valmiera (L301) rekonstrueerimine 2022-2024

Liinide rekonstrueerimine on vajalik dünaamilise stabiilsuse tagamiseks, et tugevdada Eesti elektrisüsteemi tootmisseadmete ja ülejäänud elektrisüsteemi vahelisi sidemeid, loomaks eeldused sünkroontööks Euroopa elektrisüsteemiga. Vene elektrisüsteemist eraldumisega väheneb Läti ja Eesti vaheline elektrivõrgu läbilaskevõime. Läbilaskevõime säilitamiseks olemasoleval tasemel ning piirangute vältimiseks põhja-lõuna-suunalisel transiidil on vajalik olemasolevate õhuliinide läbilaskevõimsuse suurendamine.

Eesti-Tsirguliina-Valmiera 330 kV õhuliini rekonstrueerimine

Rekonstrueerimise ajakava:
Eesti-Tsirguliina (L353) juhtme vahetus ja gabariitide korrastamine 2017-2018
Tsirguliina-Valmiera (L354) juhtme vahetus ja gabariitide korrastamine 2015

Liinide rekonstrueerimine on vajalik dünaamilise stabiilsuse tagamiseks, et tugevdada Eesti elektrisüsteemi tootmisseadmete ja ülejäänud elektrisüsteemi vahelisi sidemeid, loomaks eeldused sünkroontööks Euroopa elektrisüsteemiga. Vene elektrisüsteemist eraldumisega väheneb Läti ja Eesti vaheline elektrivõrgu läbilaskevõime. Läbilaskevõime säilitamiseks olemasoleval tasemel ning piirangute vältimiseks põhja-lõuna-suunalisel transiidil on vajalik olemasolevate õhuliinide läbilaskevõime suurendamine.

Balti-Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini rekonstrueerimine

Rekonstrueerimise ajakava:
Balti-Tartu (L300) rekonstrueerimine 2020-2022
Tartu-Valmiera (L301) rekonstrueerimine 2022-2024

Liinide rekonstrueerimine on vajalik dünaamilise stabiilsuse tagamiseks, et tugevdada Eesti elektrisüsteemi tootmisseadmete ja ülejäänud elektrisüsteemi vahelisi sidemeid, loomaks eeldused sünkroontööks Euroopa elektrisüsteemiga. Vene elektrisüsteemist eraldumisega väheneb Läti ja Eesti vaheline elektrivõrgu läbilaskevõime. Läbilaskevõime säilitamiseks olemasoleval tasemel ning piirangute vältimiseks põhja-lõuna-suunalisel transiidil on vajalik olemasolevate õhuliinide läbilaskevõimsuse suurendamine.

Eesti-Tsirguliina-Valmiera 330 kV õhuliini rekonstrueerimine

Rekonstrueerimise ajakava:
Eesti-Tsirguliina (L353) juhtme vahetus ja gabariitide korrastamine 2017-2018
Tsirguliina-Valmiera (L354) juhtme vahetus ja gabariitide korrastamine 2015

Liinide rekonstrueerimine on vajalik dünaamilise stabiilsuse tagamiseks, et tugevdada Eesti elektrisüsteemi tootmisseadmete ja ülejäänud elektrisüsteemi vahelisi sidemeid, loomaks eeldused sünkroontööks Euroopa elektrisüsteemiga. Vene elektrisüsteemist eraldumisega väheneb Läti ja Eesti vaheline elektrivõrgu läbilaskevõime. Läbilaskevõime säilitamiseks olemasoleval tasemel ning piirangute vältimiseks põhja-lõuna-suunalisel transiidil on vajalik olemasolevate õhuliinide läbilaskevõime suurendamine.

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Book page Hooldustööd Uudis Lihtlehekülg