Liigu edasi põhisisu juurde

et_horizontal_cef_logo.png

 

Sünkroniseerimise pressiteated ja uudised

 

Sünkroniseerimise teemad meedias


Sünkroniseerimise KKK

 

Praegune olukord

Balti riikide elektrisüsteem on praegu tehniliselt võttes osa Venemaa ühendatud elektrisüsteemist, mis kätkeb endas geopoliitilist riski. Sagedust, mis on elektrisüsteemi üks olulisemaid parameetreid, kontrollib Venemaa ning seeläbi on meie idanaabril võimekus mõjutada elektrisüsteemi toimimist Balti riikides.

Mida me teeme?

Riskide maandamiseks ja turu laiendamiseks oleme alustanud ettevalmistavaid tegevusi, et ühendada Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemid Venemaa omast lahti ning liituda 2026. aasta jaanuaris Mandri-Euroopa elektrivõrgu ning vastava sagedusalaga.

Miks me seda teeme?

Üleminek sünkroontööle Mandri-Euroopa sagedusalaga maandab riski, et sõltuvust Venemaa energiasüsteemist ja sagedusalast võidaks meie vastu ära kasutada. Poliitiliselt ja sotsiaalmajanduslikult on Balti riigid osaks Lääne-Euroopast, sestap on igati loogiline, et ka elektrisüsteem on osa Mandri-Euroopa sagedusalast. Nii vähenevad süsteemi juhtimisega seotud riskid ja paraneb Eesti inimeste ja ettevõtete energiaturvalisus.

Eesti tugevam ühendatus parandab ka siinse majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Sünkroniseerimise käigus tekivad olemasolevate elektriturgude kõrvale uued turud ja tooted, mis suurendab kohalike elektritootjate võimalusi elektri müügiks. 

Kuidas me seda teeme?

Sünkroniseerimise ettevalmistuste käigus tugevdavad Balti riigid oma elektrivõrke ja omavahelisi ühendusi. Elering rekonstrueerib Narva piirkonnast algavad ja Valga lähistel Lätti suunduvad võimsad 330-kilovoldised elektriliinid, lisaks on juba ehitamisel kolmas elektriühendus Lätiga, mis algab Harku alajaamast Tallinna lähistel. Sarnased tugevdused tehakse ka Läti ja Leedu elektrisüsteemides. Sageduse stabiilsuse tagamiseks rajatakse süsteemi inertsi lisavad sünkroonkompensaatorid, uuendatakse elektrisüsteemi ja olemasolevate alalisvooluühenduste juhtimise süsteeme.

Üleminek ühest sagedusalast teise toimub lõpptarbija jaoks märkamatult. Mandri-Euroopa sagedusalaga ühinemiseks ehitatakse praegune alalisvooluühendus Leedu ja Poola vahel ümber vahelduvvooluühenduseks ning riikide vahele rajatakse uus 700-megavatine merealune alalisvooluühendus. Samal ajal lülitavad Balti riigid välja vahelduvvooluühendused Venemaa ja Valgevenega.

Kuidas me projekti rahastame?

Sünkroniseerimine maksab Balti riikide ja Poola jaoks kokku hinnanguliselt 1,6 miljardit eurot, Eesti osa sellest on 298 miljonit eurot. Investeeringud jagunevad kahte etappi. Esimene etapp hõlmab Balti riikide sisemaiste elektrivõrkude tugevdamist, mille 430 miljoni euroni ulatuvast investeeringust katab eeldatavalt 75 protsenti Euroopa Liit. Kui Eesti poleks sünkroniseerimise projektiga liitunud, tuleks siinsete liinide rekonstrueerimiseks leida paarsada miljonit, mis tähendaks tarbijale hinnatõusu.

Investeeringute teise etapi maht on 1,2 miljardit eurot, see hõlmab alalisvooluühenduse rajamist Leedu ja Poola vahele koos vajalike võrgutugevdustega, sünkroonkompensaatorite rajamist kõikidesse Balti riikidesse, aga ka olemasolevate alalisvooluühenduste ning juhtimissüsteemide uuendamist. Investeeringute teise etapi rahastamistaotlus esitati Euroopa Liidule 2020. aasta maikuus.

Mida turuosalised võidavad?

Elektritootjad ja -kauplejad saavad suurema ja paindlikuma turu ning uut tüüpi energiaturu tooted ja teenused. Kuna rajatav Leedu-Poola merekaabel on mõeldud kaubanduslike elektrivoogude teenindamiseks, tekivad elektritootjatele uued ärivõimalused ning paraneb ekspordipotentsiaal. Olemasolevate turgude kõrvale tekivad uued, mis suurendavad elektritootjate võimalusi elektri müügiks. Elektrikaubandus Venemaa ja Valgevenega sünkroniseerimise järel lõppeb.

Süsteemihaldurid toovad elektriturule uued tooted, mis annavad turuosalistele võimaluse uute teenuste pakkumiseks. Sellisteks teenusteks on näiteks sageduse hoidmise reservi teenus ja automaatne sageduse taastamise reserv. Uute toodete turule toomisel kaasavad süsteemihaldurid ka turuosalisi, et tekkivad turud ja tooted vastaksid võimalikult täpselt turuosaliste võimalustele.

Mis kasu on tarbijal?

Tarbijale tagab sünkroniseerimine eelkõige parema varustuskindluse, aga ka turvatunde, et kontroll energiasüsteemi üle on Eestil endal, mitte Venemaal. Kuna sünkroniseerimine võimaldab taotleda Euroopa Liidu toetust ka amortiseerunud kõrgepingeliinide rekonstrueerimiseks, ei tule selleks vajaminev investeering tarbija taskust.  Võrgutasu ei tõuse ja elektritarbijatele ülekantavad lisakulud on minimaalsed. Üleminek ühest sagedusalast teise toimub lõpptarbija jaoks märkamatult ning võrguteenuse kvaliteet ei muutu.

Milline on mõju keskkonnale?

Eesti on ühinenud süsiniku neutraalsuse eesmärgiga, mille sihiks on pidurdada üleilmset kliimamuutust. Pole mõeldav panustada kodumaal taastuvasse energiasse ja tarbida samal ajal teadmata keskkonnamõjuga kolmandatest riikidest pärit elektrit. Süsinikuheide ei vähene, kui see paisatakse õhku piiri taga. Sünkroniseerimine lõpetab võimaliku süsinikulekke riski ja parandab võimalusi elektri tootmiseks taastuvatest allikatest.



L%C3%A4ti%20%C3%BChendused.JPG

Vastavalt 2018. aastal läbiviidud uuringutele ning arvestades elektrienergia turumuutusi, ei ole prognooside järgi peale desünkroniseerimist Baltimaade elektrisüsteemis aastast 2030 vajalikul määral inertsi, et tagada sagedusstabiilsus ning nõuetekohane sageduse muutumise kiirus.  

Läbiviidud uuringute alusel jõuti järeldusele, et tehniliselt ja majanduslikult kõige mõistlikum on tagada puuduv inerts sünkroonkompensaatoritega.

Elering rajab sünkroonkompensaatorid Püssi, Kiisa ja Viru alajaamadesse. Sünkroonkompensaatoreid kasutatakse sageduse juhtimiseks. Nende funktsioon on lisada süsteemi inertsi, et aeglustada sageduse muutust ja anda võimalus järgmiste meetmete rakendamiseks sageduse juhtimise protsessis näiteks avariide puhul. Rajatavad sünkroonkompensaatorid on kõrge töökindlusega ning toetavad võrku lisaks inertsile lühisvõimsusega ja reaktiivenergia kompenseerimisega.

Sünkroonkompensaatorite projekteerimis- ja ehitustööde algus on planeeritud aastasse 2021 ning viimane neist viiakse töösse 2024. aasta lõpuks.

 

Loe lisaks: Elering käivitas sünkroniseerimisega seotud pea 300 miljoni eurose hankeprogrammi

Loe lisaks: Elering esitas järgmise taotluse sünkroniseerimise kaasrahastamiseks ELi eelarvest

Balti-Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini rekonstrueerimine

Rekonstrueerimise ajakava:

  • Balti-Tartu (L300) rekonstrueerimine 2020-2022
  • Tartu-Valmiera (L301) rekonstrueerimine 2022-2024

Liinid L300/L301 koos liinidega L353/L354 moodustavad paralleelse liinikoridori Eesti ja Läti vahel. Liinide rekonstrueerimine on vajalik, et tugevdada Eesti elektrisüsteemi ja ülejäänud elektrisüsteemi vahelisi sidemeid, loomaks eeldused sünkroontööks Euroopa elektrisüsteemiga. Vene elektrisüsteemist eraldumisega väheneb Läti ja Eesti vaheline elektrivõrgu läbilaskevõime, kuna kogu Eesti-Läti vaheline ülekantav võimsus kandub vaid Eesti ja Läti vahelistele liinidele ning kaob ära võimalus osa võimsusvooge suunata läbi Venemaa elektrisüsteemi. Läbilaskevõime säilitamiseks olemasoleval tasemel ning piirangute vältimiseks põhja-lõuna-suunalisel transiidil, on vajalik olemasolevate õhuliinide läbilaskevõimsuse suurendamine. Summaarselt arvestades saame sünkroniseerimise järgselt vähemalt sama tugeva võrgu ja kaotame täielikult kolmandate riikide mõju turgudevahelisele kauplemisele Balti riikides.

Viru-Tsirguliina-Valmiera 330 kV õhuliini rekonstrueerimine

Rekonstrueerimise ajakava:

  • Viru-Tsirguliina (L353) rekonstrueerimine 2023-2025
  • Tsirguliina-Valmiera (L354) Eesti territooriumil paiknev liiniosa 11,48-kilomeetrisel lõigul teostati juhtme vahetus ja gabariitide korrastamine aastal 2015. Liini täielik uuendamine Läti territooriumil on planeeritud samas ajavahemikus, mil toimub Viru-Tsirguliina rekonstrueerimine (2023-2025)

Liinid L300/L301 koos liinidega L353/L354 moodustavad paralleelse liinikoridori Eesti ja Läti vahel. Liinide rekonstrueerimine on vajalik, et tugevdada Eesti elektrisüsteemi ja ülejäänud elektrisüsteemi vahelisi sidemeid, loomaks eeldused sünkroontööks Euroopa elektrisüsteemiga. Vene elektrisüsteemist eraldumisega väheneb Läti ja Eesti vaheline elektrivõrgu läbilaskevõime, kuna kogu Eesti-Läti vaheline ülekantav võimsus kandub vaid Eesti ja Läti vahelistele liinidele ning kaob ära võimalus osa võimsusvooge suunata läbi Venemaa elektrisüsteemi. Läbilaskevõime säilitamiseks olemasoleval tasemel ning piirangute vältimiseks põhja-lõuna-suunalisel transiidil on vajalik olemasolevate õhuliinide läbilaskevõimsuse suurendamine. Summaarselt arvestades saame sünkroniseerimise järgselt vähemalt sama tugeva võrgu ja kaotame täielikult kolmandate riikide mõju turgudevahelisele kauplemisele Balti riikides.

Vastavalt 2018. aastal läbiviidud uuringutele ning arvestades elektrienergia turumuutusi, ei ole prognooside järgi peale desünkroniseerimist Baltimaade elektrisüsteemis aastast 2030 vajalikul määral inertsi, et tagada sagedusstabiilsus ning nõuetekohane sageduse muutumise kiirus.  

Läbiviidud uuringute alusel jõuti järeldusele, et tehniliselt ja majanduslikult kõige mõistlikum on tagada puuduv inerts sünkroonkompensaatoritega.

Elering rajab sünkroonkompensaatorid Püssi, Kiisa ja Viru alajaamadesse. Sünkroonkompensaatoreid kasutatakse sageduse juhtimiseks. Nende funktsioon on lisada süsteemi inertsi, et aeglustada sageduse muutust ja anda võimalus järgmiste meetmete rakendamiseks sageduse juhtimise protsessis näiteks avariide puhul. Rajatavad sünkroonkompensaatorid on kõrge töökindlusega ning toetavad võrku lisaks inertsile lühisvõimsusega ja reaktiivenergia kompenseerimisega.

Sünkroonkompensaatorite projekteerimis- ja ehitustööde algus on planeeritud aastasse 2021 ning viimane neist viiakse töösse 2024. aasta lõpuks.

 

Loe lisaks: Elering käivitas sünkroniseerimisega seotud pea 300 miljoni eurose hankeprogrammi

Loe lisaks: Elering esitas järgmise taotluse sünkroniseerimise kaasrahastamiseks ELi eelarvest

Balti-Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini rekonstrueerimine

Rekonstrueerimise ajakava:

  • Balti-Tartu (L300) rekonstrueerimine 2020-2022
  • Tartu-Valmiera (L301) rekonstrueerimine 2022-2024

Liinid L300/L301 koos liinidega L353/L354 moodustavad paralleelse liinikoridori Eesti ja Läti vahel. Liinide rekonstrueerimine on vajalik, et tugevdada Eesti elektrisüsteemi ja ülejäänud elektrisüsteemi vahelisi sidemeid, loomaks eeldused sünkroontööks Euroopa elektrisüsteemiga. Vene elektrisüsteemist eraldumisega väheneb Läti ja Eesti vaheline elektrivõrgu läbilaskevõime, kuna kogu Eesti-Läti vaheline ülekantav võimsus kandub vaid Eesti ja Läti vahelistele liinidele ning kaob ära võimalus osa võimsusvooge suunata läbi Venemaa elektrisüsteemi. Läbilaskevõime säilitamiseks olemasoleval tasemel ning piirangute vältimiseks põhja-lõuna-suunalisel transiidil, on vajalik olemasolevate õhuliinide läbilaskevõimsuse suurendamine. Summaarselt arvestades saame sünkroniseerimise järgselt vähemalt sama tugeva võrgu ja kaotame täielikult kolmandate riikide mõju turgudevahelisele kauplemisele Balti riikides.

Viru-Tsirguliina-Valmiera 330 kV õhuliini rekonstrueerimine

Rekonstrueerimise ajakava:

  • Viru-Tsirguliina (L353) rekonstrueerimine 2023-2025
  • Tsirguliina-Valmiera (L354) Eesti territooriumil paiknev liiniosa 11,48-kilomeetrisel lõigul teostati juhtme vahetus ja gabariitide korrastamine aastal 2015. Liini täielik uuendamine Läti territooriumil on planeeritud samas ajavahemikus, mil toimub Viru-Tsirguliina rekonstrueerimine (2023-2025)

Liinid L300/L301 koos liinidega L353/L354 moodustavad paralleelse liinikoridori Eesti ja Läti vahel. Liinide rekonstrueerimine on vajalik, et tugevdada Eesti elektrisüsteemi ja ülejäänud elektrisüsteemi vahelisi sidemeid, loomaks eeldused sünkroontööks Euroopa elektrisüsteemiga. Vene elektrisüsteemist eraldumisega väheneb Läti ja Eesti vaheline elektrivõrgu läbilaskevõime, kuna kogu Eesti-Läti vaheline ülekantav võimsus kandub vaid Eesti ja Läti vahelistele liinidele ning kaob ära võimalus osa võimsusvooge suunata läbi Venemaa elektrisüsteemi. Läbilaskevõime säilitamiseks olemasoleval tasemel ning piirangute vältimiseks põhja-lõuna-suunalisel transiidil on vajalik olemasolevate õhuliinide läbilaskevõimsuse suurendamine. Summaarselt arvestades saame sünkroniseerimise järgselt vähemalt sama tugeva võrgu ja kaotame täielikult kolmandate riikide mõju turgudevahelisele kauplemisele Balti riikides.

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Lihtlehekülg Uudis Book page Hooldustööd Konsultatsioon Kontaktid