Liigu edasi põhisisu juurde

Miks on sünkroniseerimine vajalik?
Sünkroniseerimise eesmärk on vähendada Venemaa mõju Balti riikide elektrisüsteemile. Praegu asuvad sageduse reguleerimise reservid Venemaal. Venemaal on võimekus mõjutada füüsilisi energiavoogusid Baltimaades ning võimalikud probleemid sealses võrgus vähendavad potentsiaalselt ülekandevõimsusi Balti riikides. Sünkroniseerimisel Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga tekib Balti riikidel võimekus oma elektrisüsteemi, sealhulgas sageduse ja võimsusvoogude täielikuks juhtimiseks. Samuti saavutame sünkroniseerimise kaudu kontrolli elektrivõrgu arengu üle ja lõpetame olukorra, kus Balti riikidesse jõuab kolmandatest riikidest pärinev elekter, mis konkureerib siinsel energiaturul ebaausatel alustel.

Milliseid investeeringuid tuleb sünkroniseerimiseks teha?
Mandri-Euroopa sagedusalaga ühinemiseks tuleb tugevdada elektrivõrku Balti riikide sees. Olemasolev Leedu-Poola alalisvoolu ühendus tuleb ümber ehitada vahelduvvoolu ühenduseks ning lisaks tuleb rajada Poola ja Leedu vahele alalisvoolu merekaabel. Sünkroniseerimiseks vajalikud investeeringud on jaotatud kolme etappi. Esimeses etapis tugevdatakse Balti riikide sisest elektrivõrku. Teise ja kolmanda etapi investeeringud sisaldavad muu hulgas seadmeid, mis on vajalikud sageduse reguleerimiseks, aga samuti investeeringuid ühenduste rajamiseks Leedu ja Poola vahele.

Milliseid investeeringuid tuleb teha Eestis?
Kõige suurem osa investeeringutest kulub Narva piirkonnast algavate ning Valga kaudu Lätti suunduvate ülekandeliinide rekonstrueerimisele. Samuti tuleb uuendada elektrisüsteemi juhtimissüsteemi, ehitada välja seadmed pinge ja sageduse reguleerimiseks. Juba praegu on käimas Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse rajamine, et tugevdada põhja-lõunasuunalist elektrivõrku Balti riikide sees.  

Milliseid teadmisi ja võimekusi peavad Balti riikide süsteemihaldurid sünkroniseerimiseks arendama?
Peame paremini mõistma ja oskama juhtida sageduse reguleerimise protsessi. Muu hulgas soovime selgust, kuidas reageerivad sageduse muutusele Eestis tegutsevad elektrijaamad. Peame arendama elektrisüsteemi operatiivse juhtimise võimekust olukorras, kus sageduse juhtimine on meie vastutus. Peame täpsustama elektrisüsteemi ja selle käitumist kirjeldavaid mudeleid, et need kajastaksid võimalikult täpselt meie süsteemi.

Kas sünkroniseerimise järel on võimalik osta elektrit Venemaalt ja Valgevenest
Selleks, et tänaseid ühendusi Baltimaade ja Venemaa ning Valgevene vahel oleks võimalik kasutada peale Baltimaade sünkroniseerimist Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga, tuleks investeerida märkimisväärset raha nõndanimetatud Back-to-Back konverterite ehitamiseks ida suunale. Eleringi võrguteenuse tasu eest investeeringute tegemine ülepiirilise kauplemise võimaldamiseks kolmandate riikidega oleks võimalik vaid tingimusel, et Euroopa Liidu elektritootjad ja -müüjad saaksid müüa elektrit neisse riikidesse samadel alustel, kui sealne elekter jõuab Balti riikidesse. Praeguste teadmiste kohaselt pole sellise võimaluse tekkimist ette näha ja seega pole ka ette näha vajadust ühenduste säilitamiseks ja Venemaa ning Valgevenega kauplemisvõimaluse säilimiseks.

Milliseid teenuseid hakkavad süsteemihaldurid turult ostma pärast Mandri-Euroopa sagedusaga liitumist?
Seoses sageduse reguleerimise põhimõtete muutumisega pärast sünkroniseerimist, tekib süsteemihalduritel vajadus täiendavate sageduse hoidmiseks vajalike süsteemiteenuste hankimiseks kohalikelt teenusepakkujatelt. Seni on süsteemihaldurid turuosalistelt ostnud peamiselt käsitsi aktiveeritavat reguleerimisteenust. Peale Mandri-Euroopaga sünkroniseerimist on vaja kohalikelt tootjatelt hakata hankima ka automaatset reguleerimisteenust. Lisaks on vajalik süsteemis tagada piisava inertsi olemasolu, mis aitab tagada sageduse stabiilsust. Inertsi annavad süsteemile nii pöörlevatel generaatoritel baseeruvad elektrijaamad kui ka selleks otstarbeks spetsiaalselt ehitatud seadmed ehk sünkroonkompensaatorid. Ostetavate süsteemiteenuste üksikasjad selguvad sünkroniseerimise projekti järgmistes etappides. Süsteemihaldurite eesmärk on leida lahendused, mis tagaksid nõutud varustuskindluse vähimate võimalike kuludega tarbija jaoks.   

Kas olemasolevaid elektrijaamu tuleb sünkroniseerimisega seoses ümber ehitada?
Pole välistatud, et olemasolevates elektrijaamades tuleb täiendada automaatikasüsteeme, et jaamad oleksid valmis sageduse reguleerimiseks ja võnkumiste summutamiseks. Elektrijaamadel on kohustus täita kõiki nõudeid, mis kehtisid selle ehitamise ajal, aga kõik sellised kulud, mis on vajalikud elektrijaama ümber seadistamiseks või ehitamiseks võrreldes selle ehitamise ajal kehtinud nõuetega, rahastatakse süsteemihalduri poolt.

Millal sünkroniseerimine toimub?
Balti riikide süsteemihaldurid on seadnud eesmärgiks saavutada valmisolek Mandri-Euroopa sagedusalaga ühinemiseks 2025. aasta lõpuks. Sünkroniseerimiseks peavad olema tehtud vajalikud investeeringud elektrivõrku ning saavutatud valmisolek Balti elektrisüsteemi juhtimiseks vajadusel eraldi sagedusalana.    

Kui palju sünkroniseerimine maksab?
Sünkroniseerimise projekti kogukulud ei ole praegu lõplikult fikseeritud. Kokku on lepitud esimese investeeringute etapi maht - 432 miljonit eurot. Teise ja kolmanda etapi investeeringute detailid ja maksumus selgub järgnevate aastate jooksul. Olulise osa sünkroniseerimise projekti investeeringutest katab eeldatavalt Euroopa Liit. Tänu sellele kujuneb Eesti elektritarbija rahaline panus sünkroniseerimise projekti väiksemaks võrreldes olukorraga, kus samad investeeringud tuleks teha nagunii ja vastavad kulud lülitataks täies ulatuses ülekandeteenuse tariifi. Pikas perspektiivis on sünkroniseerimisega seotud kulud suure tõenäosusega väiksemad võrreldes nende kuludega, mis tuleks Balti riikidel tulevikus  kanda osana Venemaa ühendatud elektrisüsteemist.       

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Book page Hooldustööd Uudis Lihtlehekülg