Liigu edasi põhisisu juurde

Järgnevad küsimused ja vastused kirjeldavad Balti riikide elektrisüsteemi Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise olemust ja detaile. 

Miks on sünkroniseerimine vajalik?
Sünkroniseerimise eesmärgiks on viia Balti riigid EL-I õigusele alluvasse sünkroonalasse. Praegu asuvad sageduse reguleerimise reservid Venemaal. Kuivõrd juhtimiskontroll asub EL-ist väljaspool, on kolmandatel riikidel võimekus mõjutada füüsilisi energiavoogusid Baltimaades ning sündmused EL-i õigusele mittealluvas võrgus võivad vähendada elektriturul kasutatavaid ülekandevõimsusi Balti riikides. Sünkroniseerimise järgselt tekib Balti riikidel võimekus oma elektrisüsteemi, sealhulgas sageduse ja võimsusvoogude täielikuks juhtimiseks. Samuti saavutame sünkroniseerimise kaudu kontrolli elektrivõrgu arengu üle ning väldime kolmandate riikidega seotud ebavajalikke investeeringuid.

Milliseid investeeringuid tuleb sünkroniseerimiseks teha?
Mandri-Euroopa sagedusalaga ühinemiseks tuleb tugevdada elektrivõrku ning juhtimis-süsteeme Balti riikide sees. Olemasolev Leedu-Poola ühendus tuleb võtta kasutusele vahelduvvoolu ühendusena ning lisaks tuleb rajada Poola ja Leedu vahele alalisvoolu merekaabel. Sünkroniseerimiseks vajalikud investeeringud on jaotatud mitmessse etappi. Esimeses etapis tugevdatakse Balti riikide sisest elektrivõrku. Järgmiste etappide investeeringud sisaldavad muu hulgas seadmeid, mis on vajalikud sageduse reguleerimiseks, aga samuti investeeringuid ühenduste rajamiseks Leedu ja Poola vahele.

Milliseid investeeringuid tuleb teha Eestis?
Kõige suurem osa investeeringutest kulub Narva piirkonnast algavate ning Valga kaudu Lätti suunduvate ülekandeliinide rekonstrueerimisele. Samuti tuleb uuendada elektrisüsteemi juhtimissüsteemi, ehitada välja seadmed pinge ja sageduse reguleerimiseks. Juba praegu on käimas Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse rajamine, et tugevdada põhja-lõunasuunalist elektrivõrku Eesti ja Läti vahel.  

Milliseid teadmisi ja võimekusi peavad Balti riikide süsteemihaldurid sünkroniseerimiseks arendama?
Peame tulevikus veelgi paremini mõistma ja oskama vigadeta juhtida sageduse reguleerimise protsessi. Muu hulgas vajame täit selgust, kuidas reageerivad sageduse muutusele Eestis tegutsevad elektrijaamad. Peame arendama elektrisüsteemi operatiivse juhtimise võimekust olukorras, kus sageduse juhtimine on meie vastutus. Peame täpsustama elektrisüsteemi ja selle käitumist kirjeldavaid mudeleid, et need kajastaksid võimalikult täpselt meie süsteemi.

Kas sünkroniseerimise järel on võimalik osta elektrit Venemaalt ja Valgevenest?
Selleks, et tänaseid ühendusi Baltimaade ja Venemaa ning Valgevene vahel oleks võimalik kasutada peale Baltimaade sünkroniseerimist Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga, tuleks teha märkimisväärseid investeeringuid konverteralajaamade (nn Back-to-Back konverterid) ehitamiseks. Selliste konverteralajaamade rajamise vajaduse ning kulude katmine lepitakse kokku projekti hilisemas faasis.

Milliseid teenuseid hakkavad süsteemihaldurid turult ostma pärast Mandri-Euroopa sagedusaga liitumist?
Seoses sageduse reguleerimise põhimõtete muutumisega pärast sünkroniseerimist, tekib süsteemihalduritel vajadus täiendavate sageduse hoidmiseks vajalike süsteemiteenuste hankimiseks kohalikelt teenusepakkujatelt. Seni on süsteemihaldurid turuosalistelt ostnud peamiselt käsitsi aktiveeritavat reguleerimisteenust. Peale Mandri-Euroopaga sünkroniseerimist on vaja kohalikelt tootjatelt hakata hankima ka automaatset reguleerimisteenust. Lisaks on vajalik süsteemis tagada piisava inertsi olemasolu, mis aitab tagada sageduse stabiilsust. Inertsi annavad süsteemile nii pöörlevatel generaatoritel baseeruvad elektrijaamad kui ka selleks otstarbeks spetsiaalselt ehitatud seadmed ehk sünkroonkompensaatorid. Ostetavate süsteemiteenuste üksikasjad selguvad sünkroniseerimise projekti järgmistes etappides. Süsteemihaldurite eesmärk on leida lahendused, mis tagaksid nõutud varustuskindluse vähimate võimalike kuludega tarbija jaoks.

Kas olemasolevaid elektrijaamu tuleb sünkroniseerimisega seoses ümber ehitada?
Pole välistatud, et olemasolevates elektrijaamades tuleb täiendada automaatikasüsteeme, et jaamad oleksid valmis sageduse reguleerimiseks ja võnkumiste summutamiseks. Elektrijaamadel on kohustus täita kõiki nõudeid, mis kehtisid selle ehitamise ajal, aga kõik sellised kulud, mis on vajalikud elektrijaama ümber seadistamiseks või ehitamiseks võrreldes selle ehitamise ajal kehtinud nõuetega, rahastatakse süsteemihalduri poolt.

Millal sünkroniseerimine toimub?
Balti riikide süsteemihaldurid on seadnud eesmärgiks saavutada valmisolek Mandri-Euroopa sagedusalaga ühinemiseks 2025. aasta lõpuks. Sünkroniseerimiseks peavad olema tehtud vajalikud investeeringud elektrivõrku ning saavutatud valmisolek Balti elektrisüsteemi juhtimiseks vajadusel eraldi sagedusalana.    

Kui palju sünkroniseerimine maksab?
Sünkroniseerimise projekti kogukulud ei ole praegu lõplikult fikseeritud. Kokku on lepitud esimese investeeringute etapi maht - 432 miljonit eurot, millest Eesti osa moodustab 188 miljonit eurot. Eüroopa ühendamise rahastu ehk CEF fond toetab projekti esimest etappi 75 protsendi ulatuses. Järgmiste etappide investeeringute detailid ja maksumus selgub järgnevate aastate jooksul. Kuna olulise osa sünkroniseerimise projekti investeeringutest katab EL, väheneb Eesti elektritarbija rahaline panus sünkroniseerimise projekti. Oleme hinnanud, et sünkroniseerimise mõjul Eleringi ülekandetariif ei kasva. Pikas perspektiivis on sünkroniseerimisega seotud kulud väiksemad võrreldes nende kuludega, mis tuleks Balti riikidel tulevikus  kanda osana Venemaa ühendatud elektrisüsteemist.  

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Book page Konsultatsioon Hooldustööd Uudis Lihtlehekülg