Elering alustas gaasivõrgu tuleviku planeerimiseks gaasitarbimise uuringu läbiviimist

Elering sõlmis konsultatsiooniettevõtte Civittaga lepingu Eesti pikaajalise gaasitarbimise uuringu läbiviimiseks. Uuring toob välja gaasitarbimise prognoosi 2050. aastani ja on sisendiks gaasi ülekandevõrgu pikaajalisele planeerimisele, ühtse gaasituru arengute koordineerimisele ning järgnevatele energiasüsteemi analüüsidele. Uuring valmib eeldatavalt käesoleva aasta lõpus.

Analüüsi põhjal on võimalik hinnata, kui palju ja millises tempos gaasitarbimine erinevates võrgupiirkondades muutub ning millised tarbimise tagamiseks tehtavad investeeringud on gaasi ülekandesüsteemi vajalikud. Viimase 15 aasta jooksul on gaasitarbimine Eestis langenud üle 65 protsendi, 2008. aastal oli Eesti gaasitarbimine10 teravatt-tundi (TWh) ja võrdluseks 2023. aastal 3,4 TWh.

Eleringi juhatuse liige Reigo Kebja tõi välja, et jätkates tänast remondiinvesteeringute tempot, on olemasoleva gaasi ülekandevõrgu füüsiline eluiga ligikaudu 2040. aastani, mis on sama aeg, kui riik on võtmas suuremaid ambitsioone seoses elektri ja soojamajanduse süsinikuheitevabaks muutmiseks.
„See tähendab, et gaasivõrgu eluiga on ühiskondliku kulu vaatest vaja juhtida kõige mõistlikumal ja optimaalsemal viisil, mistõttu on selle uuringu tulemused väga olulised.  Samas on gaasilistest energiakandjatest lähiperspektiivis tõenäoliselt saamas elektrisüsteemi varustuskindlusele oluline tugi, millest tulenevalt võib olla vajalik gaasitaristu võimekuste ülevalhoidmine pikemalt, kui tänane füüsilise eluea prognoos näitab,“ rõhutas Kebja.

Viimane sarnane uuring viidi läbi kolm aastat tagasi, vahepeal on aga täielikult muutunud maagaasi tarneahel ning vastu on võetud ja võtmisel mitmed siseriiklikud ja üleeuroopalised õigusaktid, mis võivad potentsiaalselt gaasitarbimise prognoosi muuta. Tarbimise pikaajaline muutus tuleneb peamiselt maagaasi, biometaani ja sünteetiliste gaaside kui energiakandjate arengutest, sh konkurentsivõimest teiste kütuste ja energiakandjatega, näiteks elektri ja vesinikuga, ning Euroopa kui ka Eesti kliimapoliitika eesmärkidest.

Elering kaasab uuringusse ka turuosalised, sh Eesti suurtarbijad ja nende esindusorganisatsioonid, huvigrupid, võrguettevõtted ning potentsiaalsed turuosalised, kellega viiakse läbi  intervjuud.

Eleringi kui Eesti elektri ja gaasi süsteemihalduri ülesandeks on tagada elektri- ja gaasisüsteemi varustuskindlus, toetades Euroopa ja Eesti kliimapoliitika eesmärke ja tehes seda Eesti majanduse konkurentsivõimet toetaval moel.