Liigu edasi põhisisu juurde
Siit leiad leiad küsimused - vastused vähempakkumise kohta. 

Vastavalt elektrituruseaduse § 596 lg 7 on vähempakkumise võitja toetuse ülemmäär 0,0537 eurot toodetud elektrienergia kilovatt-tunni eest ning koos turule müüdava elektriga ei tohi summa ületada 0,093 eurot kilovatt-tunni eest.
Arvesse võetakse elektribörsi kalendrikuu Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihind.
See tähendab, et kui börsihind tootmise kuul oli näiteks 0,05 eurot  kilovatt-tunni kohta, siis maksimaalne toetusmäär on 0,043 eurot kilovatt-tunni kohta, mis on 0,093 miinus 0,05.

Mõõtmispunkti väljaehitamine ei eelda täiendava liitumispunkti väljaehitamist. Liitumispunkti rajamine on vajalik, kui senine liitumine ei ole piisava võimsusega, et uue paigaldisega toodetud energia võrku jõuaks, aga mõõtepunkti saab rajada ka uue liitumispunktita.

Kui tootja osaleb vähempakkumisel olemasoleva tootmisseadme juurde kavandatava täiendava võimsusega (elektrituruseaduse, ehk ELTS  § 108. lõige 5 või lõige 7 alusel ) , siis tulenevalt ELTS § 58 lõige 2 nõudest on vaja tagada toetusaluse elektrienergia nõuetekohane mõõtmine kauglugemisseadmega. Kuna võrguettevõtjal puudub antud juhul kohustus mõõtmist korraldada, siis tuleb tootjal endal tagada nõuetekohase kauglugemist võimaldava mõõteseadme olemasolu, nõuetekohane mõõtmine ning mõõteandmete edastamine Eleringi andmelattu.

Elering võimaldab tootjal sõlmida andmelao kasutamise lepingu (https://elering.ee/andmevahetus#tab0) , mis tavaolukorras  on ette nähtud võrguettevõtjatele ja liinivaldajatele mõõteandmete edastamiseks, aga seadusest tulenevate nõuete täitmise tagamiseks  võimaldab ka tootjal endal kaugloetavaid mõõteandmeid igapäevaselt andmelattu edastada.

 

Kui osaleda vähempakkumisel lisandunud võimsusega, siis kuidas toimub olemasoleva tootmisseadme ja lisandunud võimsuse tootmisandmete mõõtmine?(14.02.2020)

Vastavalt vähempakkumise teatele, kui tegemist on olemasoleva tootmisseadme juurde kavandatava täiendava tootmisvõimsusega, peab tootja tagama uue võimsuse poolt toodetud elektrienergia eraldi nõuetekohase mõõtmise kaugloetava mõõteseadmega ja andmete edastamise Elering AS-le.

Ehk siis Te peate ise rajama lisandunud võimsusele eraldi mõõtepunkti kaugloetava mõõteseadmega, sõlmima Andmelao kasutamise lepingu ning tagama mõõteandmete igapäevase edastuse Andmelattu, misjärel  Elering ise eristab olemasoleva tootmisseadme ja lisandunud võimsuse mõõteandmed.

Rohkem infot Andmelao kasutamise lepingu ning Andmelao kasutamise ja liitumise juhendi leiab siit https://elering.ee/andmevahetus#tab0.

 

 

Tootja peab esitama vastavalt pakkumise tingimustele, kas võrgulepingu või liitumislepingu või kehtiva liitumispakkumise.
Kui olemas ei ole minimaalselt liitumispakkumist, siis tootja ei kvalifitseeru.

Toetust hakatakse arvestama hetkest, kui nõuetekohaseks tunnistatud tootmisseade alustab tootmist ja see võib olla ka varasem kuupäev kui 01.01.2021.

 

Mis kuupäevast hakatakse toetust maksma ja kui kaua? (22.01.2020)

Toetust makstakse pärast vähempakkumise võitjaks tunnistamise otsuse tegemist 12- aastat alates päevast, mil võrguettevõtja tunnistas tootmisseadme võrgueeskirja ja elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja alusel nõuetele vastavaks ja mil tootmisseade andis esimest korda elektrienergiat võrku või otseliini.

Vähempakkumisele saab esitada ainult sellise tootmisseadmega elektrienergia tootmise pakkumise, mis alustab elektrienergia esmakordset tootmist pärast vähempakkumise võitja väljaselgitamist (ELTS § 596 lg 6). Ehitamise alustamise algusaeg ei ole reguleeritud.

Tootmisseade võib olla ka hoone osa ehk näiteks  ka hoone katusele paigaldatud päikesepaneelid koos lisatarvikutega  kvalifitseeruvad vähempakkumisel.

Vähempakkumisele esitatud tootmismaht peab olema tagatud iga aastaselt.

 

Milliselt hinnastatakse tootmiskogust, mis on toodetud üle vähempakkumisele esitatud aastasest kogusest, kuidas peab pakkuja aga kompenseerima alla pakutud koguse osa riigile? (28.11.2019)

Elektrienergia eest, mis toodetakse kalendriaastas üle vähempakkumisele esitatud koguse, toetust ei maksta.

Tootja ei pea kompenseerima riigile, kui on tootnud alla pakutud koguse.

....ja elektrikoguse arvestus otseliini mõõtepunktis on aktsepteeritud?(28.11.2019)

Tootmisseade peab olema otseselt või kaudselt seotud mõõtepunktiga, mis on tootmisseadme osa ja mille suhtes võrguettevõtja tunnistab tootmisseadme nõuetekohasust. Samas võib tootja alustada ka tegutsemist liinivaldajana ja edastada toodetud elektrienergiat tarbijale läbi otseliini. Kui elektrienergiat edastatakse otseliini kaudu, siis toetuse alla kuulub ainult tarbijale edastatud elektrienergia.

Kui elektrienergiat  toota tarbijaga otseliiniga liidetud tootmisseadmetega 2*250kW, kuna on tegemist erinevate hoonetega, aga mõlemal hoonel on üks tarbija võrguliitumine mõlema hoone põhiselt. Kes peaks antudjuhul väljastama tootmisseadmetele nõuetekohasuse tunnistused ja kas neid väljastatakse kummalegi 250kW tootmisseadmele eraldi(vastavalt otseliini mõõtepunktidele) või tarbija liitumispunkti põhiselt 500kW üks nõuetekohasuse tunnistus? (25.02.2020)

Nõuetekohasuse tunnistuse väljastab tootmisseadmele see võrguettevõtja, kellega on sõlmitud võrguleping (kelle võrguga tootmisseade on ühendatud) ja see väljastatakse liitumispuntki põhiselt, otseliinide arv ei mängi siin rolli. Kuna ühe liitumispunkti taga saab olla vaid üks tootmisseade, saab kontrollida nõuetekohasust tervikuna ja seega väljastada vaid ühe nõuetekohasuse tunnistuse.

Kas Elering näeb ette võrgukatsetused tootmisseadmepõhiselt(otseliini mõõtepunktides) või tarbija võrguliitumis punkti põhiselt?(25.02.2020)

Võrgukatsetused (nõuetekohasuse kontrollimise) korraldab see võrguettevõtja, millega tootmisseade on ühendatud.  Kuna ühe liitumispunkti taga saab olla vaid üks tootmisseade, viiakse katsetused läbi liitumispunkti põhiselt.

Kas mõlemale tootmisseadmega (millel on üks ühine liitumispunkt) saab teha eraldiseisva taastuvenergia vähempakkumise või peab tegema kahe tootmisseadme peale ühe pakkumise, mis põhineb summeeritud nimivõimsustel põhjal(2*250kW=500kW) tarbija võrgu liitumispunkti põhiselt? (25.02.2020)

Kuna tegemist on ühe tootmisseadmega, siis saab teha ühe pakkumise.

Pakkuja võib esitada pakkumise taastuvast energiaallikast toodetud energia tootmiseks ühe või mitme tootmisseadmega. Kui mitme tootmisseadmega tootmiseks esitatakse üks pakkumine, peavad kõik vähempakkumise tingimused olema täidetud kõigi pakkumises esitatud tootmisseadmete puhul.

Vana tootmisseadme lammutamisel ja samas asukohas asendamisel uue tootmisseadmega saab uue tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest toetust üksnes siis, kui vana tootmisseade oli vanem kui 25 aastat.

 

Kui näiteks koostootmisjaam on toetust saanud ja soovitakse seda välja vahetada ja asendada päikesepargiga, kas antud päikepark saab vähempakkumisel osaleda? (22.01.2020)

Vana tootmisseadme lammutamisel ja samas asukohas asendamisel uue tootmisseadmega saab uue tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest toetust üksnes siis, kui vana tootmisseade oli vanem kui 25 aastat.

 

Tootmise all mõistetakse siin, et tootmisseade on võimeline elektrienergiat tootma, kuid võrguettevõtja ei pea olema veel tunnistanud tootmisseadme võrgueeskirja nõuetele vastavaks.

Teie kodulehel on tiitelleht kahe või enama tootmisseadmega pakkumise tegemiseks. Soovime teha pakkumise kahe tootmisseadmega, aga erinevate hindadega. Tiitelleht võimaldab märkida ainult ühe hinna. (20.02.2020)

Kui soovite vähempakkumisel osaleda mitme tootmisseadmega, aga erinevate hindadega, siis tuleb esitada eraldi pakkumused tootmisseadmete kohta. Eraldi tiitellehte ei ole sel juhul vaja kasutada. Tiitelleht on mõeldud kasutamiseks, kui teete ühe ühise pakkumuse mitme seadmega ja sama toetusmääraga.

Kui tegemist on olemasoleva tootmisseadme juurde kavandatava täiendava tootmisvõimsusega, siis peab tootja esitama olemasoleva võrgulepingu või liitumispakkumise, millest on näha, et on olemas tehnilised võimalused võimsuse tõstmiseks ja võrku edastamiseks.

Pakkumises toodud energiakogust peab tootma vähemalt toetusperioodi 12- aasta jooksul alates kuupäevast, mil võrguettevõtja tunnistas tootmisseadme võrgueeskirja ja elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja alusel nõuetele vastavaks ja mil tootmisseade andis esimest korda elektrienergiat võrku või otseliini. Samas on eeldatud, et tootmine jätkub ka peale toetusperioodi lõppemist, kuna on tegemist elektriturule tulemist soodustava riigiabiga.

Vastavalt määrusele Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord § 25 lg-le 1 kohustub vähempakkumise võitjaks tunnistatud pakkuja alustama pakkumises esitatud tootmisseadmega tootmist pakkumises toodud ulatuses vähempakkumise teates märgitud tootmise alustamise tähtpäevaks. Kui tootmist ei alustata, algatatakse toetuse saaja suhtes toetuse määramise korralduse kehtetuks tunnistamise protsess, kuid võimalusel võetakse arvesse kõiki asjaolusid.
Kõiki asjaolusid hinnatakse aga juhtumipõhiselt.

.... Olemasolevas kohas täna on tarbija suunaline võrguleping 1000A ja käib aktiivne elektritarbimine ehk liitumine on olemas. Tootja suunaline liitumine küsiti aga 200 KW peale, et vältida menetlustasusid 1600€. Elektrilevi kinnitas, et 200 KW saab tõsta 500 KW peale.( 07.02.2020)

 

Kuna liitumispakkumine tõendab, et nimetatud asukohta on võimalik pakkumises esitatud tootmisseadme elektrivõrguga liitumine mõistlike kuludega rajada, peab liitumispakkumine koos olemasoleva tootmissuunalise võimsusega olema vähemalt vähempakkumises esitatud tootmisseadme võimsuse ulatuses.
Ehk siis, kui soovite esitada pakkumust 500 kW seadmega, siis peab liitumislepingu pakkumine tagama vähemalt 500kW tootmissuunalise võimsuse.

 

Kas liitumispakkumine, mis ei ole vanem kui 365 päeva, võib olla suurema tootmisvõimsuse liitmiseks, kui 1 MW, kuigi pakutav tootmisseade ise on alla 1MW? 
Näiteks olukorras, kus kinnistu omanik on võtnud liitumispakkumise tootmisseadmele 5 MW, kuid soovime osaleda vähempakkumisel tootmisseadmega alla 1 MW, liitumispakkumist uuendamata. Võrguettevõte on liitumispakkumise 5MW liitmiseks väljastanud.(22.01.2020)

 

Jah, võib olla. Liitumispakkumine tõendab, et nimetatud asukohta on võimalik pakkumises esitatud tootmisseadme elektrivõrguga liitumine mõistlike kuludega rajada.

 

Vähempakkumisel osalemiseks tuleb esitada vähemalt maaomaniku kinnitus, et ta annab oma nõusoleku tootmisseadme võimsusega X rajamiseks temale kuuluvale kinnistule ning pakkuja omab seal õigust elektrienergiat toota ning edastada vähemalt toetusperioodi lõppemiseni.

Tagatis peab kehtima vähemalt kuni 17.06.2020, mis on vähempakkumise lõpukuupäev ning pakkumise jõusoleku minimaalne tähtaeg.

Kui toetust ei saa, kas saab tagatise tagasi? (06.03.2020)

Jah, tagatis tagastatakse pakkumise esitajale.

Kui toetuse saab, aga valmis ei ehita, kas siis jääb tagatisest ilma?(06.03.2020)

Ei, tagatis tagastatakse pakkujale.

Kui saab toetuse ja ehitad valmis, kas tagatis jääb Eleringile? (06.03.2020)

Ei, tagatis tagastatakse pakkujale.

Kas tagatis on selleks, et toetuse saamisel pargi ikka valmis ehitaks? (06.03.2020)

Tagatis peaks kindlustama selle, et pakkumise tegija on oma pakkumises kindel.

Saadetud kirjad saavad automaatteavituse pakkumise kohale jõudmise osas. Esitatud pakkumistele ja pakkumiste esitamise e-posti aadressile on juurdepääs Elering AS-s vaid selle oksjoni jaoks eraldi moodustatud komisjon liikmetel ja ainult nemad tegelevad hiljem pakkumiste hindamisega seotud tegevustega. Pakkumiste avamist pole võimalik jälgida, kuid komisjon koostab kõikidest esitatud pakkumistest protokolli, mis esitatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, kui vähempakkumise korraldajale.

 

Vastavalt elektrituruseaduse § 596 lg 7 on vähempakkumise võitja toetuse ülemmäär 0,0537 eurot toodetud elektrienergia kilovatt-tunni eest ning koos turule müüdava elektriga ei tohi summa ületada 0,093 eurot kilovatt-tunni eest.
Arvesse võetakse elektribörsi kalendrikuu Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihind.
See tähendab, et kui börsihind tootmise kuul oli näiteks 0,05 eurot  kilovatt-tunni kohta, siis maksimaalne toetusmäär on 0,043 eurot kilovatt-tunni kohta, mis on 0,093 miinus 0,05.

Mõõtmispunkti väljaehitamine ei eelda täiendava liitumispunkti väljaehitamist. Liitumispunkti rajamine on vajalik, kui senine liitumine ei ole piisava võimsusega, et uue paigaldisega toodetud energia võrku jõuaks, aga mõõtepunkti saab rajada ka uue liitumispunktita.

Kui tootja osaleb vähempakkumisel olemasoleva tootmisseadme juurde kavandatava täiendava võimsusega (elektrituruseaduse, ehk ELTS  § 108. lõige 5 või lõige 7 alusel ) , siis tulenevalt ELTS § 58 lõige 2 nõudest on vaja tagada toetusaluse elektrienergia nõuetekohane mõõtmine kauglugemisseadmega. Kuna võrguettevõtjal puudub antud juhul kohustus mõõtmist korraldada, siis tuleb tootjal endal tagada nõuetekohase kauglugemist võimaldava mõõteseadme olemasolu, nõuetekohane mõõtmine ning mõõteandmete edastamine Eleringi andmelattu.

Elering võimaldab tootjal sõlmida andmelao kasutamise lepingu (https://elering.ee/andmevahetus#tab0) , mis tavaolukorras  on ette nähtud võrguettevõtjatele ja liinivaldajatele mõõteandmete edastamiseks, aga seadusest tulenevate nõuete täitmise tagamiseks  võimaldab ka tootjal endal kaugloetavaid mõõteandmeid igapäevaselt andmelattu edastada.

 

Kui osaleda vähempakkumisel lisandunud võimsusega, siis kuidas toimub olemasoleva tootmisseadme ja lisandunud võimsuse tootmisandmete mõõtmine?(14.02.2020)

Vastavalt vähempakkumise teatele, kui tegemist on olemasoleva tootmisseadme juurde kavandatava täiendava tootmisvõimsusega, peab tootja tagama uue võimsuse poolt toodetud elektrienergia eraldi nõuetekohase mõõtmise kaugloetava mõõteseadmega ja andmete edastamise Elering AS-le.

Ehk siis Te peate ise rajama lisandunud võimsusele eraldi mõõtepunkti kaugloetava mõõteseadmega, sõlmima Andmelao kasutamise lepingu ning tagama mõõteandmete igapäevase edastuse Andmelattu, misjärel  Elering ise eristab olemasoleva tootmisseadme ja lisandunud võimsuse mõõteandmed.

Rohkem infot Andmelao kasutamise lepingu ning Andmelao kasutamise ja liitumise juhendi leiab siit https://elering.ee/andmevahetus#tab0.

 

 

Tootja peab esitama vastavalt pakkumise tingimustele, kas võrgulepingu või liitumislepingu või kehtiva liitumispakkumise.
Kui olemas ei ole minimaalselt liitumispakkumist, siis tootja ei kvalifitseeru.

Toetust hakatakse arvestama hetkest, kui nõuetekohaseks tunnistatud tootmisseade alustab tootmist ja see võib olla ka varasem kuupäev kui 01.01.2021.

 

Mis kuupäevast hakatakse toetust maksma ja kui kaua? (22.01.2020)

Toetust makstakse pärast vähempakkumise võitjaks tunnistamise otsuse tegemist 12- aastat alates päevast, mil võrguettevõtja tunnistas tootmisseadme võrgueeskirja ja elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja alusel nõuetele vastavaks ja mil tootmisseade andis esimest korda elektrienergiat võrku või otseliini.

Vähempakkumisele saab esitada ainult sellise tootmisseadmega elektrienergia tootmise pakkumise, mis alustab elektrienergia esmakordset tootmist pärast vähempakkumise võitja väljaselgitamist (ELTS § 596 lg 6). Ehitamise alustamise algusaeg ei ole reguleeritud.

Tootmisseade võib olla ka hoone osa ehk näiteks  ka hoone katusele paigaldatud päikesepaneelid koos lisatarvikutega  kvalifitseeruvad vähempakkumisel.

Vähempakkumisele esitatud tootmismaht peab olema tagatud iga aastaselt.

 

Milliselt hinnastatakse tootmiskogust, mis on toodetud üle vähempakkumisele esitatud aastasest kogusest, kuidas peab pakkuja aga kompenseerima alla pakutud koguse osa riigile? (28.11.2019)

Elektrienergia eest, mis toodetakse kalendriaastas üle vähempakkumisele esitatud koguse, toetust ei maksta.

Tootja ei pea kompenseerima riigile, kui on tootnud alla pakutud koguse.

....ja elektrikoguse arvestus otseliini mõõtepunktis on aktsepteeritud?(28.11.2019)

Tootmisseade peab olema otseselt või kaudselt seotud mõõtepunktiga, mis on tootmisseadme osa ja mille suhtes võrguettevõtja tunnistab tootmisseadme nõuetekohasust. Samas võib tootja alustada ka tegutsemist liinivaldajana ja edastada toodetud elektrienergiat tarbijale läbi otseliini. Kui elektrienergiat edastatakse otseliini kaudu, siis toetuse alla kuulub ainult tarbijale edastatud elektrienergia.

Kui elektrienergiat  toota tarbijaga otseliiniga liidetud tootmisseadmetega 2*250kW, kuna on tegemist erinevate hoonetega, aga mõlemal hoonel on üks tarbija võrguliitumine mõlema hoone põhiselt. Kes peaks antudjuhul väljastama tootmisseadmetele nõuetekohasuse tunnistused ja kas neid väljastatakse kummalegi 250kW tootmisseadmele eraldi(vastavalt otseliini mõõtepunktidele) või tarbija liitumispunkti põhiselt 500kW üks nõuetekohasuse tunnistus? (25.02.2020)

Nõuetekohasuse tunnistuse väljastab tootmisseadmele see võrguettevõtja, kellega on sõlmitud võrguleping (kelle võrguga tootmisseade on ühendatud) ja see väljastatakse liitumispuntki põhiselt, otseliinide arv ei mängi siin rolli. Kuna ühe liitumispunkti taga saab olla vaid üks tootmisseade, saab kontrollida nõuetekohasust tervikuna ja seega väljastada vaid ühe nõuetekohasuse tunnistuse.

Kas Elering näeb ette võrgukatsetused tootmisseadmepõhiselt(otseliini mõõtepunktides) või tarbija võrguliitumis punkti põhiselt?(25.02.2020)

Võrgukatsetused (nõuetekohasuse kontrollimise) korraldab see võrguettevõtja, millega tootmisseade on ühendatud.  Kuna ühe liitumispunkti taga saab olla vaid üks tootmisseade, viiakse katsetused läbi liitumispunkti põhiselt.

Kas mõlemale tootmisseadmega (millel on üks ühine liitumispunkt) saab teha eraldiseisva taastuvenergia vähempakkumise või peab tegema kahe tootmisseadme peale ühe pakkumise, mis põhineb summeeritud nimivõimsustel põhjal(2*250kW=500kW) tarbija võrgu liitumispunkti põhiselt? (25.02.2020)

Kuna tegemist on ühe tootmisseadmega, siis saab teha ühe pakkumise.

Pakkuja võib esitada pakkumise taastuvast energiaallikast toodetud energia tootmiseks ühe või mitme tootmisseadmega. Kui mitme tootmisseadmega tootmiseks esitatakse üks pakkumine, peavad kõik vähempakkumise tingimused olema täidetud kõigi pakkumises esitatud tootmisseadmete puhul.

Vana tootmisseadme lammutamisel ja samas asukohas asendamisel uue tootmisseadmega saab uue tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest toetust üksnes siis, kui vana tootmisseade oli vanem kui 25 aastat.

 

Kui näiteks koostootmisjaam on toetust saanud ja soovitakse seda välja vahetada ja asendada päikesepargiga, kas antud päikepark saab vähempakkumisel osaleda? (22.01.2020)

Vana tootmisseadme lammutamisel ja samas asukohas asendamisel uue tootmisseadmega saab uue tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest toetust üksnes siis, kui vana tootmisseade oli vanem kui 25 aastat.

 

Tootmise all mõistetakse siin, et tootmisseade on võimeline elektrienergiat tootma, kuid võrguettevõtja ei pea olema veel tunnistanud tootmisseadme võrgueeskirja nõuetele vastavaks.

Teie kodulehel on tiitelleht kahe või enama tootmisseadmega pakkumise tegemiseks. Soovime teha pakkumise kahe tootmisseadmega, aga erinevate hindadega. Tiitelleht võimaldab märkida ainult ühe hinna. (20.02.2020)

Kui soovite vähempakkumisel osaleda mitme tootmisseadmega, aga erinevate hindadega, siis tuleb esitada eraldi pakkumused tootmisseadmete kohta. Eraldi tiitellehte ei ole sel juhul vaja kasutada. Tiitelleht on mõeldud kasutamiseks, kui teete ühe ühise pakkumuse mitme seadmega ja sama toetusmääraga.

Kui tegemist on olemasoleva tootmisseadme juurde kavandatava täiendava tootmisvõimsusega, siis peab tootja esitama olemasoleva võrgulepingu või liitumispakkumise, millest on näha, et on olemas tehnilised võimalused võimsuse tõstmiseks ja võrku edastamiseks.

Pakkumises toodud energiakogust peab tootma vähemalt toetusperioodi 12- aasta jooksul alates kuupäevast, mil võrguettevõtja tunnistas tootmisseadme võrgueeskirja ja elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja alusel nõuetele vastavaks ja mil tootmisseade andis esimest korda elektrienergiat võrku või otseliini. Samas on eeldatud, et tootmine jätkub ka peale toetusperioodi lõppemist, kuna on tegemist elektriturule tulemist soodustava riigiabiga.

Vastavalt määrusele Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil energia tootmiseks korraldatava vähempakkumise tingimused ja kord § 25 lg-le 1 kohustub vähempakkumise võitjaks tunnistatud pakkuja alustama pakkumises esitatud tootmisseadmega tootmist pakkumises toodud ulatuses vähempakkumise teates märgitud tootmise alustamise tähtpäevaks. Kui tootmist ei alustata, algatatakse toetuse saaja suhtes toetuse määramise korralduse kehtetuks tunnistamise protsess, kuid võimalusel võetakse arvesse kõiki asjaolusid.
Kõiki asjaolusid hinnatakse aga juhtumipõhiselt.

Jah, pakkumisel saab osaleda tootmisseadmega või lisandunud võimsusega, mille võimsus jääb vahemikku 50kW-1MW.

.... Olemasolevas kohas täna on tarbija suunaline võrguleping 1000A ja käib aktiivne elektritarbimine ehk liitumine on olemas. Tootja suunaline liitumine küsiti aga 200 KW peale, et vältida menetlustasusid 1600€. Elektrilevi kinnitas, et 200 KW saab tõsta 500 KW peale.( 07.02.2020)

 

Kuna liitumispakkumine tõendab, et nimetatud asukohta on võimalik pakkumises esitatud tootmisseadme elektrivõrguga liitumine mõistlike kuludega rajada, peab liitumispakkumine koos olemasoleva tootmissuunalise võimsusega olema vähemalt vähempakkumises esitatud tootmisseadme võimsuse ulatuses.
Ehk siis, kui soovite esitada pakkumust 500 kW seadmega, siis peab liitumislepingu pakkumine tagama vähemalt 500kW tootmissuunalise võimsuse.

 

Kas liitumispakkumine, mis ei ole vanem kui 365 päeva, võib olla suurema tootmisvõimsuse liitmiseks, kui 1 MW, kuigi pakutav tootmisseade ise on alla 1MW? 
Näiteks olukorras, kus kinnistu omanik on võtnud liitumispakkumise tootmisseadmele 5 MW, kuid soovime osaleda vähempakkumisel tootmisseadmega alla 1 MW, liitumispakkumist uuendamata. Võrguettevõte on liitumispakkumise 5MW liitmiseks väljastanud.(22.01.2020)

 

Jah, võib olla. Liitumispakkumine tõendab, et nimetatud asukohta on võimalik pakkumises esitatud tootmisseadme elektrivõrguga liitumine mõistlike kuludega rajada.

 

Tootmisseade peab olema väiksem kui 1MW, näiteks 0,99MW.

Vähempakkumisel osalemiseks tuleb esitada vähemalt maaomaniku kinnitus, et ta annab oma nõusoleku tootmisseadme võimsusega X rajamiseks temale kuuluvale kinnistule ning pakkuja omab seal õigust elektrienergiat toota ning edastada vähemalt toetusperioodi lõppemiseni.

Tagatis peab kehtima vähemalt kuni 17.06.2020, mis on vähempakkumise lõpukuupäev ning pakkumise jõusoleku minimaalne tähtaeg.

Kui toetust ei saa, kas saab tagatise tagasi? (06.03.2020)

Jah, tagatis tagastatakse pakkumise esitajale.

Kui toetuse saab, aga valmis ei ehita, kas siis jääb tagatisest ilma?(06.03.2020)

Ei, tagatis tagastatakse pakkujale.

Kui saab toetuse ja ehitad valmis, kas tagatis jääb Eleringile? (06.03.2020)

Ei, tagatis tagastatakse pakkujale.

Kas tagatis on selleks, et toetuse saamisel pargi ikka valmis ehitaks? (06.03.2020)

Tagatis peaks kindlustama selle, et pakkumise tegija on oma pakkumises kindel.

Saadetud kirjad saavad automaatteavituse pakkumise kohale jõudmise osas. Esitatud pakkumistele ja pakkumiste esitamise e-posti aadressile on juurdepääs Elering AS-s vaid selle oksjoni jaoks eraldi moodustatud komisjon liikmetel ja ainult nemad tegelevad hiljem pakkumiste hindamisega seotud tegevustega. Pakkumiste avamist pole võimalik jälgida, kuid komisjon koostab kõikidest esitatud pakkumistest protokolli, mis esitatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, kui vähempakkumise korraldajale.

 

Mille kohta sa infot otsid?

Kõik Lihtlehekülg Uudis Book page Hooldustööd Konsultatsioon Kontaktid