Gaasisüsteem

Elering osutab maagaasi ülekandeteenust, milleks on gaasi transport ülekandevõrgus Eesti riigipiirist klientide liitumispunktideni.

Elering omandas kontrolli maagaasi ülekandevõrgu üle 2015. aasta jaanuaris. Sama aasta lõpuni tegutses maagaasi ülekandevõrk Elering Gaas AS-i nime all. Alates 2016. aasta algusest koondas Elering elektri ja gaasi ülekandevõrgud ühte ettevõttesse ning jätkab tegevust  ühendsüsteemihaldurina.

Ülekandevõrk

Eesti gaasi ülekandevõrk koosneb 977 km gaasitorustikust, 36 gaasijaotusjaamast, kolmest gaasimõõtejaamast, kahest kompressorjaamast ja ühest gaasirõhu reguleerjaamast*.

Gaasimõõtejaamades toimub gaasi ülekandevõrku siseneva gaasi koguse mõõtmine ja kvaliteedi määramine. Gaasijaotusjaamades toimub ülekandevõrgust jaotusvõrkudesse väljuva gaasi rõhu alandamine, gaasi mõõtmine ja lõhnastamine ning klientidega kokku lepitud tarbimisrežiimi tagamine. 

Maagaasiseaduse järgi on gaasi ülekandevõrk üle 16-baarise töörõhuga gaasitorustike ja nendega kohakindlalt seotud ehitiste ning ülekandesüsteemi toimimiseks, haldamiseks ja arendamiseks vajalike juhtimis-, kaitse-, side- ja mõõtesüsteemide talitluslik kogum, mis on vajalik gaasi ülekandeks ning ühenduste loomiseks teiste riikide võrkudega või gaasi transiidiks.

Gaasi ülekandevõrk

Gaasi ülekandevõrgu peamised arengud ja investeeringud on seotud regionaalse gaasituru arendamise ja varustuskindluse parandamisega. Olulisimaks projektiks sealjuures on Balticconnector, mis ühendab Eesti ja Soome gaasi ülekandevõrgud. Täpsem ülevaade ülekandevõrgust ja arengutest on leitav gaasi ülekandevõrgu järgmise kümne aasta arengukavast (manuses).

Arengukavad

Vastavalt Maagaasiseaduse §212koostab Elering Eesti gaasiülekandevõrgu kümneaastase arengukava. Värskeim arengukava on toodud lehe manuses.

Gaasisüsteemi kuukokkuvõtted

Elering avalikustab oma veebilehel igal kuul gaasisüsteemi kokkuvõtte, milles tuuakse välja eelneva kuu tähtsamad näitajad gaasisüsteemis.

Talumistasu

Gaasi ülekandevõrk paikneb valdavalt kolmandatele isikutele kuuluvatel maadel. Vastavalt asjaõigusseadusele on maaomanikul õigus taotleda tehnovõrkude ja -rajatiste talumise eest tasu. 

 

*andmed uuendatud 01.01.2022 seisuga

Tehniline ülekandevõimsus on maksimaalne kindel võimsus, mida ülekandesüsteemi haldur saab pakkuda võrgu kasutajatele, võttes arvesse ülekandevõrgu süsteemi terviklikkust ja võrgu tõhusat toimimist. Tehnilist ülekandevõimsust arvutatakse ja pakutakse võrgu kasutajatele kõigis Eesti maagaasi ülekandesüsteemi asjaomastes sisend-väljund punktides.

Tehnilise ülekandevõimsuse arvutamiseks tuleb arvesse võtta kogu ülekandevõrku ja sellega seonduvaid parameetreid. Kuna ülekandevõrk on suur ja keeruline torustike süsteem, mida mõjutavad mitmed muutujad, siis kasutakse tehnilise võimsuse arvutamiseks gaasiarvutus tarkvara SIMONE-t. SIMONE võimaldab luua ülekandevõrku kirjeldava mudeli ja teha staatilisi ja dünaamilisi gaasivõrgu simulatsioone

SIMONE-s loodud ülekandevõrgu mudel kirjeldab võimalikult täpselt ülekandevõrku ja selle toimimise dünaamikat. Võrgumudeli loomisel ja simulatsioonide tegemisel SIMONE-s arvestatakse mitmete võrgukomponentide ja -parameetritega:

  • Toru pikkus
  • Toru diameeter
  • Toru karedus
  • Kraanisõlmed
  • Reguleerimissõlmed
  • Kompressorjaamad
  • Gaasimõõtejaamad (GMJ)
  • Gaasijaotusjaamad (GJJ)
  • Ülekandevõrgu limiteerivad parameetrid (nt: torude maksimaalne töörõhk; GJJ minimaalne rõhk; maksimaalne lubatud gaasi kiirus)

Lisaks ülekandevõrgule võetakse tehnilise ülekandevõimsuse arvutamisel arvesse gaasi tarbimist, gaasitarnete erinevaid stsenaariume, kavandatud investeeringuid ja arvutuste tegemise ajal kõiki teadaolevaid ülekandevõrgu hooldustöid.

 

Manused

Balti-Soome piirkonna gaasisüsteemihaldurid AB Amber Grid, Conexus Baltic Grid AS, Elering AS ja Gasgrid Finland Oy koos LNG süsteemihalduritega AB KN energias ja Floating LNG Terminal Finland Oy on ühiselt koostanud hooldustööde plaani Balti-Soome piirkonna jaoks perioodiks oktoober 2024 kuni detsember 2025.

Hooldustööde graafik sisaldab regiooni gaasi ülekandesüsteemi, LNG terminalide ja Inčukalnsi maa-aluse gaasihoidla plaanilisi hooldustöid ja turule kättesaadavat ülekandevõimsust.

Hooldustööde koondplaan kirjeldab olukorda seisuga 25.11.2024.

Dokumendis märgitud võimsuse suund (sisenemine/väljumine) tuleneb hooldustöid teostava põhivõrguettevõtja perspektiivist. Näiteks Eleringi teostatav sondeerimine piirab Balticconnectori sisenemisvõimsust Eleringi seisukohast (FIN->EE). See tähendab, et piirang mõjutab Gasgrid Finland  vaatepunktist (FIN->EE) väljumise suunda.

Kõik edasised hooldustööde plaani muudatused pärast 31. augustit avaldatakse kiirete turuteadetena (UMM) ENTSOG Transparency platvormil. Teave tehniliste ülekandevõimsuste kohta on samuti leitav ENTSOG Transparency platvormil.

Uuendatud info on kättesaadav järgmistelt veebilehtedelt:

 

ENTSOG läbipaistvusplatvorm

 

Conexus

Amber Grid

Elering

Manused

Tehniline ülekandevõimsus on maksimaalne kindel võimsus, mida ülekandesüsteemi haldur saab pakkuda võrgu kasutajatele, võttes arvesse ülekandevõrgu süsteemi terviklikkust ja võrgu tõhusat toimimist. Tehnilist ülekandevõimsust arvutatakse ja pakutakse võrgu kasutajatele kõigis Eesti maagaasi ülekandesüsteemi asjaomastes sisend-väljund punktides.

Tehnilise ülekandevõimsuse arvutamiseks tuleb arvesse võtta kogu ülekandevõrku ja sellega seonduvaid parameetreid. Kuna ülekandevõrk on suur ja keeruline torustike süsteem, mida mõjutavad mitmed muutujad, siis kasutakse tehnilise võimsuse arvutamiseks gaasiarvutus tarkvara SIMONE-t. SIMONE võimaldab luua ülekandevõrku kirjeldava mudeli ja teha staatilisi ja dünaamilisi gaasivõrgu simulatsioone

SIMONE-s loodud ülekandevõrgu mudel kirjeldab võimalikult täpselt ülekandevõrku ja selle toimimise dünaamikat. Võrgumudeli loomisel ja simulatsioonide tegemisel SIMONE-s arvestatakse mitmete võrgukomponentide ja -parameetritega:

  • Toru pikkus
  • Toru diameeter
  • Toru karedus
  • Kraanisõlmed
  • Reguleerimissõlmed
  • Kompressorjaamad
  • Gaasimõõtejaamad (GMJ)
  • Gaasijaotusjaamad (GJJ)
  • Ülekandevõrgu limiteerivad parameetrid (nt: torude maksimaalne töörõhk; GJJ minimaalne rõhk; maksimaalne lubatud gaasi kiirus)

Lisaks ülekandevõrgule võetakse tehnilise ülekandevõimsuse arvutamisel arvesse gaasi tarbimist, gaasitarnete erinevaid stsenaariume, kavandatud investeeringuid ja arvutuste tegemise ajal kõiki teadaolevaid ülekandevõrgu hooldustöid.

 

Manused

Balti-Soome piirkonna gaasisüsteemihaldurid AB Amber Grid, Conexus Baltic Grid AS, Elering AS ja Gasgrid Finland Oy koos LNG süsteemihalduritega AB KN energias ja Floating LNG Terminal Finland Oy on ühiselt koostanud hooldustööde plaani Balti-Soome piirkonna jaoks perioodiks oktoober 2024 kuni detsember 2025.

Hooldustööde graafik sisaldab regiooni gaasi ülekandesüsteemi, LNG terminalide ja Inčukalnsi maa-aluse gaasihoidla plaanilisi hooldustöid ja turule kättesaadavat ülekandevõimsust.

Hooldustööde koondplaan kirjeldab olukorda seisuga 25.11.2024.

Dokumendis märgitud võimsuse suund (sisenemine/väljumine) tuleneb hooldustöid teostava põhivõrguettevõtja perspektiivist. Näiteks Eleringi teostatav sondeerimine piirab Balticconnectori sisenemisvõimsust Eleringi seisukohast (FIN->EE). See tähendab, et piirang mõjutab Gasgrid Finland  vaatepunktist (FIN->EE) väljumise suunda.

Kõik edasised hooldustööde plaani muudatused pärast 31. augustit avaldatakse kiirete turuteadetena (UMM) ENTSOG Transparency platvormil. Teave tehniliste ülekandevõimsuste kohta on samuti leitav ENTSOG Transparency platvormil.

Uuendatud info on kättesaadav järgmistelt veebilehtedelt:

 

ENTSOG läbipaistvusplatvorm

 

Conexus

Amber Grid

Elering

Manused
Manused