Eleringil valmis teine sünkroonkompensaatorjaam

Elering võtab 10. jaanuaril ehitajalt üle elektrisüsteemi sageduse hoidmiseks olulise seadme - Eesti teise sünkroonkompensaatorjaama Kiisal. Lisaks Kiisa jaamale on valmis ka Püssi sünkroonkompensaatorjaam. Kolmanda jaama eeldatav üleandmine toimub Viru alajaamas käesoleva aasta suvel.

Sünkroonkompensaatorjaama ehitustööd algasid Eleringi töövõtja Siemens Energy poolt mais 2022 ning esimesed suured seadmed - generaator ja trafo paigaldati oma kohale mais 2023. Jooksvalt toimusid seadmete paigaldus- ja installatsioonitööd ning hoonestusega seotud üldehitustööd. Seadmete testimise ja lõppseadistamisega alustati augustis ning vastuvõtukatsed lõpetati novembris. 2023. aasta detsembris läbiti edukalt lühiskatse, mis on osa jaama vastavushindamise protsessist.

Sünkroonkompensaatorjaamad on oluline elektrisüsteemi täiendus, mis võimaldab hoida sagedust ehk elektrisüsteemi kõige tähtsamat parameetrit stabiilsena ka kriitilistes oludes. Sünkroonkompensaator on seade, mis pidurdab sageduse kiiret muutust tootmise või tarbimise järsu muutumise korral - jaamad ei tööta pidevalt, vaid lülitatakse vajadusel ennetavalt sisse. Sünkroonkompensaatori kõige suuremad ja olulisemad osad - generaator ja hooratas - kaaluvad kokku ca 350 tonni.

Sünkroonkompensaatorjaamad on kriitilise tähtsusega Venemaa võrgust desünkroniseerimisel ja Mandri-Euroopa sagadusalaga liitumisel. Sünkroonkompensaatorjaamade valmimisega astume edasi suure sammu võimekuses hoida oma elektrisüsteem stabiilsena ka pärast Venemaa võrgust eraldumist.

Sarnaselt Eestile rajavad ka Läti ja Leedu süsteemihaldurid kolm sünkroonkompensaatorjaama. Üheksast Baltikumi rajatavast sünkroonkompensaatorist valmis esimesena 2023. aasta kevadel Püssi. Suurprojekti kogumaksumus Eestis on ca 90 miljonit eurot.