Elering sõlmib Euroopa Komisjoniga 140-miljonilise sünkroniseerimise rahastamisleppe

Elering sõlmib teisipäeval Euroopa Komisjoniga rahastamislepingu enam kui 140 miljoni euro kaasamiseks Euroopa ühendamise rahastust (CEF) Eesti elektrisüsteemi Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise esimese etapi investeeringute rahastamiseks.

Sünkroniseerimise investeeringute esimene etapp ning varasemalt otsustatud Balticconnectori projekt on ainulaadsed selle poolest, et on pälvinud võimaliku kõrgeima, 75-protsendilise toetusmäära. „Elering on viimase seitsme aastaga kaasanud koos partneritega strateegilistesse energiaprojektidesse ligi 560 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid. See summa on täienduseks Eesti riigile eraldatud üldisele toetuspaketile,“ ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Rahastamislepe võimaldab Eleringil juba lähemal ajal välja kuulutada esimese projekteerimishanke Narva piirkonnast algavate ning Valga lähistelt Lätti suunduvate 330-kilovoldiste elektriliinide uuendamiseks. Esimene ehitushange toimub eeldatavalt järgmisel aastal ning ehitustegevus käivitub 2021. aasta talvel.

Projekti käigus rekonstrueerib Elering Balti-Tartu, Tartu-Valmiera ja Viru-Tsirguliina 330-kilovoldised õhuliinid, uuendab juhtimissüsteeme ning ehitab välja uued pingestabiliseerimise seadmed, sealhulgas Eesti esimese sünkroonkompensaatori. Liinide uuendamine suurendab Eesti ja Läti vahelist ülekandevõimsust 700 megavati võrra.

Elering ning Läti ja Leedu süsteemioperaatorid AST ja Litgrid investeerivad sünkroniseerimise projekti esimeses investeerimisetapis kokku ligikaudu 430 miljonit eurot, milles 323 miljonit katab Euroopa Liidu CEF fond. Eesti osa investeeringutest on 187 miljonit eurot. Eesti elektritarbija raha investeeringuteks Eestis ei kulu, kuna lisaks CEF-i toetusele kasutab Elering investeeringuteks riikidevaheliste ülekandevõimsuste oksjonitulu.

Balti riikide eesmärk on sünkroniseerida end Mandri-Euroopa sagedusalaga 2025. aasta lõpuks.