Elering rekonstrueerib 26 miljoniga sünkroniseerimiseks olulise Tartu-Valmiera liini

Elering sõlmis esmaspäeval AS-iga Connecto Eesti lepingu Tartu-Valmiera 330-kilovoldise kõrgepingeliini rekonstrueerimiseks Eesti territooriumil.

Rekonstrueeritava liini pikkus on 84,3 kilomeetrit ja tööde maksumus ilma käibemaksuta ligikaudu 26 miljonit eurot.

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul on Tartu-Valmiera liin esimene sünkroniseerimisega otseselt seotud mitmest suurhankest, mis jõuab lepinguni. Järge ootavad Balti-Tartu ja Viru-Tsirguliina liinid ning kolm sünkroonkompensaatorit, mille osas on hanked käimas. „Arvestades geopoliitilisest olukorrast lähtuvaid riske mitteplaneeritud erakorraliseks desünkroniseerimiseks, on sünkroniseerimisega seotud hangete edukas läbiviimine ja võrgu kiire tugevdamine põhja-lõuna suunas olulisem kui kunagi varem,“ märkis Veskimägi.

Praeguse plaani järgi algab reaalne ehitustegevus Tartu-Valmiera liini rekonstrueerimisel järgmise aasta novembris ja kestab 2023. aasta veebruarini.

Rekonstrueeritav liin läbib Tartu ja Valga maakonda. 330-kilovoldist liini kannavad ligikaudu 250 masti, mis jäävad rekonstrueerimise käigus samadesse asukohtadesse. Kuna rekonstrueeritav 330-kilovoldine liin jääb samasse koridori, puudub vajadus ulatuslikuks metsaraieks. 

Tartu-Valmiera liini mastid hakkavad 50 kilomeetri ulatuses kandma 110-kilovoldiste liinide juhtmeid. Madalama pingeklassiga liinijuhtmete paigutamine Tartu-Valmiera liini mastidele võimaldab demonteerida 50 kilomeetri ulatuses olemasolevaid 110-kilovoldiseid liine ja vabastada nende alla jääv maa liiniga seotud piirangutest. 

Elering rahastab Tartu-Valmiera liini uuendamist Euroopa Liidu vahenditest ning ülekandevõimsuste oksjonitulust. Eesti elektritarbija makstavat ülekandeteenuse tariifi liini uuendamine ei tõsta.

Elering koos Läti ja Leedu süsteemioperaatoritega plaanivad ettevalmistused Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga lõpetada 2025. aasta lõpuks. Sünkroniseerimise projekt läheb Eestile maksma ligikaudu 300 miljonit eurot, millest suurema osa katab eeldatavalt Euroopa Liidu kaasfinantseering. Euroopa Liit on juba otsustanud 140 miljoni euro eraldamise Eleringile ning lähiajal on oodata otsust täiendava rahaeralduse kohta sünkroniseerimise investeeringuteks.