Elering alustab Mustvee–Paide transiitliini 38 miljonit maksvat rekonstrueerimistööd

Töövõtjad alustavad kolmapäeval Eleringile kuuluva Mustvee–Paide 330-kilovoldise kõrgepinge transiitliini uuendamise töid.

Mustvee–Paide liini rekonstrueerimise hanke võitsid energiataristu ehitajad Enersense ja Leonhard Weiss. Tööd maksavad 37,5 miljonit eurot. Tööd algavad liini lahti ühendamisega alajaamadest. Uuendatav liin peab olema taas töökorras 2026. aasta esimeses kvartalis.

Selle aasta lõpus algavad ka Paide–Kiisa 330-kilovoldise kõrgepinge transiitliini rekonstrueerimise tööd. Kui ka see liin 2026. aastal uuendatud saab, jätkub sarnane rekonstrueerimistöö Sindi ja Paide vahelistel 330-kilovoldistel liinidel.

„Nimetatud liinide uuendamine seob Eesti lääneosas ja idaosas paiknevad põhja-lõunasuunalised transiitliinid omavahel kindlamalt kokku, mis võimaldab Eesti elektri ülekandevõrku ühendada suuremas koguses taastuvenergiat, mille potentsiaal on suurem just Eesti lääneosas,“ ütles Eleringi juhatuse liige Reigo Kebja.

Elering rahastab Mustvee–Paide kõrgepingeliini uuendamist Euroopa Liidu taasterahastust ning ülekoormustulust. Eesti elektritarbija makstavat võrguteenuse tasu investeering ei mõjuta.

Rekonstrueeritava Mustvee–Paide õhuliini pikkus on ligikaudu 84 kilomeetrit. Tööde käigus vahetatakse välja ligi 300 liinimasti ja liinijuhtmed. Liini trass ja mastide asukohad jäävad samaks.

  Mustvee ja Kantküla alajaamade vahel hakkab samadel mastidel paiknema väiksem, 110-kilovoldise pingega õhuliin. Selline lahendus võimaldab demonteerida olemasoleva, seni teisel trassil paiknenud Mustvee–Kantküla õhuliini ja vabastada selle alla jäävad ligi 90 hektarit maad täies ulatuses liiniga seotud piirangutest. 

Mustvee–Paide liin ulatus seni kuni Viru alajaamani Narva lähistel. Liinilõik Viru alajaamast kuni Mustvee 330-kilovoldise jaotuspunktini demonteeritakse täielikult, kuna vajadus selle liinilõigu järele kaob. Sellega vabaneb piirangutest üle 500 hektari maad.

Mustvee–Paide liini uuendamise käigus likvideeritakse Eestis ainulaadsed liigniiskel pinnasel kasutuses olevad nõndanimetatud ujuvad mastid, mis ei ole jäigalt maa külge kinnitatud, vaid toetuvad 12 mahutist moodustatud ujuvatele pontoonidele (fotol).