Varustuskindlus on vaatamata kasvanud määramatusele tagatud nii lühi- kui pikaajalises vaates

Eleringi hinnangul on elektri varustuskindlus nii sellel talvel kui ka 10 aasta perspektiivis tagatud, hoolimata suuremast määramatusest tootmisvõimsuste piisavuse ja energiapoliitiliste valikute osas.

Eleringi analüüsi kohaselt on Eesti elektrisüsteem koos välisühendustega piisav, et katta elektritarbimine nüüd ja lähikümnendi jooksul kodumaiste ja regionaalsete tootmis-, salvestus- ja tarbimise juhtimise võimekuste najal. „Samas on olukord energiamajanduse kiires muutuses ning vähese tõenäosusega riskide realiseerumisel oleme valmis koheselt rakendama ettevalmistatud meetmed varustuskindluse kindlustamiseks Eesti tarbijatele nii süsteemi juhtimise kui piisavuse osas,“ ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Suurenenud on näiteks risk Balti riikide enneaegseks ja planeerimatuks eraldumiseks Venemaa elektrisüsteemist. Samuti pole välistatud, et kuigi fossiilkütusel töötavatelt elektrijaamadelt taastuvenergiale üleminek kestab nii Euroopas kui ka maailmas tervikuna aastakümneid, siis osa vanu elektrijaamu võivad tegevuse lõpetada oodatust varem majandusliku tasuvuse puudumise tõttu.

„Samas ei näita Eleringi analüüs, et tootmisvõimsusi oleks 2021/2022. aasta talvel ja kuni 2030. aastani Eesti tarbijate elektrivarustuse tagamiseks puudu. Turul olevate jaamade hulk ei ole vähenenud ja seoses kõrgete elektrihindadega on huvi elektritootmisesse investeerimiseks 2021. aasta jooksul märgatavalt kasvanud. 2030. aasta ja edasi vaates vajame varustuskindluse tagamiseks regiooni uusi elektrijaamu. Kuigi kõrged elektrihinnad tekitavad paljudes muret, on huvi kasv elektrijaamade, salvestusseadmete ja tarbimise juhtimise investeeringuteks vajalik muutus“, ütles Veskimägi.

Veskimägi sõnul on selle talve vaates Eestis ka ilma välisühendusi arvestamata olemas piisavalt elektrijaamu Eesti tiputarbimise katmiseks ja Euroopat kimbutava gaasivarude nappuse taustal on Incukalnsi gaasihoidla Lätis hästi täidetud Euroopa turuosalistele kuuluva gaasiga.

Veskimägi selgitusel on Eesti valitsus kehtestanud varustuskindluse standardi, mis võimaldab jooksvalt hinnata varustuskindluse taset. Kui pidev analüüs näitab varustuskindluse alanemist 10 aasta vaates standardist madalamaks, rakendab Elering kiire meetmena strateegilise reservi, et hoida kindlate tootmisvõimsuste maht Eestis vähemalt 1000 megavati tasemel. Lisaks kindlatele võimsustele panustavad varustuskindlusesse ka avariivõimsused ning märgataval osal ajast ka taastuvenergia lahendused.

Kuna strateegiline reserv ehk subsiidiumi eest broneeritav täiendav võimsus kujutab endast administratiivset sekkumist ning tähendab täiendavat kulu elektritarbijale, on oluline luua eeldused turupõhiste tootmisvõimsuste lisandumiseks turule, mis suudavad lisaks igapäevastele energiakogustele pakkuda ka elektrisüsteemi juhtimiseks vajalikke reserve. Üheks selliseks võimaluseks on Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga liitumiseks vajalike kiirete reservide ostmiseks loodavad kolme Balti riiki hõlmavad turud, mis peaks võimaldama elektrijaamadele täiendavat tasuvust ja loodetavasti toovad ka uusi investeeringuid juhitavatesse elektri tootmise, salvestamise ja tarbimise juhtimise lahendustesse.

Varustuskindlus tuleb saavutada kliimaneutraalsel moel ning selliselt, et see oleks jõukohase hinnaga tarbijatele ning toetaks Eesti majanduse konkurentsivõimet. Kliimaneutraalsuse poole liigume läbi hajatootmise arendamise maismaal, suurte meretuuleparkide arendamise Eesti rannikumeres,  salvestuse ning tarbimise juhtimise võimaluste rakendamise, energiasäästu ning transpordisektori ülemineku süsinikuvabadele kütustele.

Samas peab kliimaneutraalsel viisil saavutatav varustuskindlus suurendama Eesti inimeste heaolu. Rohepööre pakub võimalust uute tehnoloogiate ja ärimudelite rakendamiseks. „Saame käsitleda energiasektori dekarboniseerimist võimaluse mitte ohuna. Eestis on küllalt ettevõtteid ja ettevõtlikke inimesi, kes suudavad energiasektori dekarboniseerimise trendi kasutades luua uusi töökohti ja majanduslikku heaolu ning oma tooteid ja teenuseid ka globaliseeruvale energiaturule eksportida,“ sõnas Veskimägi.