Aprilli elektritoodang suurenes viiendiku

Elektri tootmine taastuvatest allikatest kerkis 22 protsenti 138 gigavatt-tunnini, samal ajal kui tootmine mittetaastuvatest suurenes 20 protsenti 755 gigavatt-tunnini.

Elektritarbimine kasvas aprillis aastases arvestuses neli protsenti, moodustades 699 gigavatt-tundi. Taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaaluks sisemaise tarbimise arvestuses kujunes aprillis 17,6 protsenti.

Elektri kaubanduslik import moodustas möödunud aasta aprillikuu impordimahust ligikaudu kolmandiku ehk 124 gigavatt-tundi. Sellest 54 protsenti tuli läbi Eesti-Soome ühenduste ja 46 pärines Läti suunalt. Elektri kaubanduslik eksport kahanes 23 protsenti 306 gigavatt-tunnile. Elektrit eksporditi impordiga sarnaste osakaaludega – 55 protsenti ekspordist läks Soome ja 45 protsenti Lätti. Kuu kokkuvõttes ületas elektri kaubanduslik eksport importi 182 gigavatt-tunniga.

Lätis suurenes tootmine 24 protsenti 735 gigavatt-tunnile. Toodang kasvas sarnaselt märtsikuule hüdroressursi oluliselt parema kättesaadavuse najal, seejuures oli hüdro- ja tuuleenergia toodangu osakaal Läti kogutoodangus 72 protsenti. Leedus kasvas toodang kaheksa protsenti 183 gigavatt-tunnini ja tarbimine ühe protsendi 793 gigavatt-tunnini.

Baltikumi summaarne elektritoodang ja -tarbimine suurenesid aprillis aasta varasemaga võrreldes vastavalt 20 ja kaks protsenti. Kolme riigi elektribilansi defitsiit oli 255 gigavatt-tundi ehk 12 protsenti kogutarbimisest.

Põhjamaade elektritoodang püsis eelmise aasta aprilli tasemel. Elektritarbimine kasvas kokku ühe protsendi ning toodangu ülejäägiks kujunes 813 gigavatt-tundi.