Taastuvenergia
Taastuvad energiaallikad on vesi, tuul, päike, laine, tõus ja mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Nendest allikatest toodetud energia on taastuvenergia.
Taastuvenergia pole kunagi asi iseeneses – seda tuleb vaadata Eesti elektritootmise strateegiliste valikute kontekstis. Euroopa Liit ja Eesti selle liikmena tähtsustab taastuvenergia tootmise ja selle tarbimise osakaalu kasvatamist mitmel põhjusel.
Olulisim neist on keskkonnasaaste vähendamine, seda osana kasvuhoonegaaside vähendamisele suunatud poliitikatest, kuna energia tootmine ja kasutamine kõigis majandussektorites põhjustab üle 75% EL-i kasvuhoonegaaside heitest, siis heite vähendamiseks ongi oluline liikuda taastuvate energiaallikate laialdasemale kasutusele. Olulised on ka muud kaalutlused, mida tootmisportfelli mitmekesistamise raames taastuvenergia suurem tootmine ja tarbimine aitavad toetada (nagu näiteks energiasääst ning tootmise ja tarbimise suurem efektiivsus, energiajulgeolek, energiavaldkonna innovatsioon ja tehnoloogia arengu soodustamine).
Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas on planeeritud 2030. aastaks jõuda 42% taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest lõpptarbimisest ja 2022. aasta oktoobris jõustus uus eesmärk, et 2030. aastal toodetakse kogu Eestis tarbitav elekter taastuvatest energiaallikatest. Seoses taastuvelektri eesmärgi tõstmisega sajale protsendile tõusis ka kogu taastuvenergia tarbimise eesmärk 42%-lt 65%-le. 2020. aasta eesmärgiks oli 25%. Eesti taastuvenergia osakaal summaarsest lõpptarbimisest moodustas 2020. aastal üle 38% (enne statistikakaubanduse tehinguid). Eesti energia- ja kliimakavaga ning energiamajanduse arengukavaga saad tutvuda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel.
Eesti taastuvenergia potentsiaal avaldub eeskätt bioenergial baseeruval elektri ja soojuse koostootmises ning tuuleenergias ning rohegaasi (biometaani) tootmises, mis on kasutatav kõikjal, kus täna kasutatakse maagaasi. Arendatakse väikesemahulist hüdroenergeetikat ning päikeseenergeetikat.
| Taastuvenergia eesmärgid | Sihttase 2020 | 2021-2023 | 2030 |
|---|---|---|---|
| Taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaal tarbitud elektrienergiast | 17,6% | keskmiselt 24% | 100% |
Taastuvenergia kasutuselevõtu põhialused ja eesmärgid Euroopas on kehtestatud taastuvenergia direktiiviga ((EL) 2018/2001). EL-i kehtiv eesmärk on saavutada taastuvenergia 32% osakaal aastaks 2030. Euroopa Liidu energiatõhususe üldise eesmärgi seab Euroopa Liidu energiatõhususe direktiiv. Energiatõhususe direktiivi (2012/27/EL, muudetud direktiiviga (EL) 2018/2002) eesmärk on energia tõhusam kasutus energiaahela kõikides etappides, alates energia tootmisest ja selle edastamisest kuni lõpptarbimiseni välja. Direktiiviga on seatud eesmärk vähendada Euroopa Liidu energiatarbimist 2030. aastaks vähemalt 32,5%. Eesti riiklik energia- ja kliimakava seab 2030. aasta soovituslikuks eesmärgiks hoida energia lõpptarbimine tasemel 32 TWh/a ja vähendada primaarenergia tarbimist kuni 14% võrreldes 2013. aasta tipuga ehk jõuda 2030. aastaks primaarenergia tarbimisega tasemele 60 TWh/a.
14. juulil 2021. aastal avaldas Euroopa Komisjon uue kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi „Eesmärk 55“, et saavutada ELi 2030. aasta kliimaeesmärk teel kliimaneutraalsuseni. Selles sisaldus ka ettepanek taastuvenergia direktiivi ülevaatamiseks koos ambitsioonikamate eesmärkidega ja ettepanek energiatõhususe ülevaatamiseks.
Taastuvenergia kasutuselevõtu põhialused ja eesmärgid Euroopas on kehtestatud taastuvenergia direktiiviga ((EL) 2018/2001). EL-i kehtiv eesmärk on saavutada taastuvenergia 32% osakaal aastaks 2030. Euroopa Liidu energiatõhususe üldise eesmärgi seab Euroopa Liidu energiatõhususe direktiiv. Energiatõhususe direktiivi (2012/27/EL, muudetud direktiiviga (EL) 2018/2002) eesmärk on energia tõhusam kasutus energiaahela kõikides etappides, alates energia tootmisest ja selle edastamisest kuni lõpptarbimiseni välja. Direktiiviga on seatud eesmärk vähendada Euroopa Liidu energiatarbimist 2030. aastaks vähemalt 32,5%. Eesti riiklik energia- ja kliimakava seab 2030. aasta soovituslikuks eesmärgiks hoida energia lõpptarbimine tasemel 32 TWh/a ja vähendada primaarenergia tarbimist kuni 14% võrreldes 2013. aasta tipuga ehk jõuda 2030. aastaks primaarenergia tarbimisega tasemele 60 TWh/a.
14. juulil 2021. aastal avaldas Euroopa Komisjon uue kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi „Eesmärk 55“, et saavutada ELi 2030. aasta kliimaeesmärk teel kliimaneutraalsuseni. Selles sisaldus ka ettepanek taastuvenergia direktiivi ülevaatamiseks koos ambitsioonikamate eesmärkidega ja ettepanek energiatõhususe ülevaatamiseks.