Elektritootmine Eestis kasvas möödunud aastal kolmandiku võrra, tarbimine kuus protsenti

Eleringi andmetel tootsid Eesti elektrijaamad eelmisel aastal 6,3 teravatt-tundi elektrit, mis on 32 protsendi võrra enam kui 2020. aastal. Tarbimine kasvas kuue protsendi võrra ja jõudis pea 9 teravatt-tunnini.

Eelmisel aastal toodetud elektrienergiast 2,6 teravatt-tundi ehk 41 protsenti moodustas taastuvenergia, mille tootmine kasvas aastases võrdluses ligi 16 protsenti. Fossiilsetest allikatest tootmine tõusis möödunud aastal 46 protsenti.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi sõnas, et Eesti tarbijate jaoks on kättesaadav piisavalt elektrijaamasid ka Eesti tiputarbimise katmiseks. “Isegi, kui suurimad tootmisseaded on hoolduses või remondis, nagu juhtus möödunud detsembri alguses, on võimsusvaru piisav talvise tiputarbimise katmiseks,” kinnitas Veskimägi.  

Taastuvenergia kasvu andis eelmisel aastal panuse 2020. aastast viiendiku võrra suurem biomassist ja – gaasist tootmise maht 1,5 teravatt- tundi. Tuulest toodeti eelmisel aastal 11 protsendi võrra vähem ehk 0,7 teravatt-tundi. Jõudsalt kasvanud päikesest elektritootmine ulatus möödunud aastal 0,3 teravatt-tunnini, mis moodustas juba 12 protsenti taastuvenergia toodangust. 2020. aastal oli päikesest toodetud taastuvenergia osakaal veel viis protsenti. Kogu Eesti aastasest tarbimisest moodustas taastuvelekter eelmisel aastal 27 protsenti.

Naaberriikidest sisenes Eesti elektrisüsteemi eelmisel aastal 7,5 teravatt-tundi elektrienergiat, mis on neli protsenti enam kui eelneval aastal. Naaberriikidesse väljus 4,8 teravatt-tundi energiat ehk üle kolmandiku rohkem kui 2020. aastal.

Baltikumis kokku kasvas elektritootmine eelmisel aastal kuus protsenti ning tarbimine neli protsenti. Lätis kasvas elektritootmine eelmisel aastal kaks protsenti 5,5 teravatt-tunnini ja Leedus langes võrreldes 2020. aastaga 14 protsenti 4,3 teravatt-tunnini. Elektritarbimine kasvas mõlemas riigis kolm protsenti, Lätis 7,3 ja Leedus 13,3 teravatt-tunnini. 

Eesti elektrisüsteem jäi möödunud aasta kokkuvõttes 2,6 teravatt-tunni ulatuses defitsiiti ehk tarbimine oli suurem kui sisemaine tootmine. 2020. aastal oli defitsiit 3,6 teravatt-tundi. Baltikumi elektrisüsteem tervikuna oli eelmisel aastal defitsiidis 13,4 teravatt-tunni ulatuses, mis on sarnane 2020. aastale, mil tootmine oli tarbimisest väiksem 13,1 teravatt-tunni ulatuses. Suurima osa annab defitsiiti Leedu 9 teravatt-tunniga.

Norras, Rootsis, Taanis ja Soomes kasvas elektritootmine möödunud aastal kokku viis protsenti 420 teravatt-tunnini ja tarbimine kuus protsenti 399 teravatt-tunnini. Põhjamaade elektrisüsteem tervikuna oli 21 teravatt-tunni ulatuses ülejäägis ehk tootmine oli suurem kui tarbimine. Norra ja Rootsi elektrisüsteemid panustasid ülejäägi tekkimisse vastavalt 17,5 ja 25,7 teravatt-tunniga. Soome ja Taani süsteemid olid defitsiidis vastavalt 17,4 ja 4,9 teravatt-tundi.