Euroopa Komisjon eraldab Eleringile sünkroniseerimiseks veel 56 miljonit

Euroopa Komisjon otsustas eraldada Eleringile sünkroniseerimisega seotud investeeringute kaasrahastamiseks veel 55,5 miljonit eurot.

Eraldatud raha kasutab Elering eelkõige sünkroonkompensaatorite rajamiseks. “Oleme olnud Euroopa Liidu vahendite kaasamisel väga edukad ja saanud nii äsja lõppenud kui eelmises taotlusvoorus Euroopa Komisjonilt maksimaalse võimaliku toetusmäära – 75 protsenti. Omafinantseeringuks kasutame ülekandevõimsuste oksjonitulu ning seega ei koorma sünkroniseerimise investeeringud meie elektritarbijat,“ rääkis Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. Kokku on Elering kaasanud energiataristu projektidesse üle 700 miljoni euro Euroopa Liidu vahendeid, mis on Eestile tulnud lisaks üldistele Euroopa Liidu toetustele.

Eleringil on käimas riigihange kolme sünkroonkompensaatori rajamiseks vastavalt Viru, Püssi ja Kiisa alajaama juurde. Hanke pakkumiste tähtaeg saabub oktoobri teises pooles. 

Sama otsusega rahuldas Euroopa Komisjon ka Läti, Leedu ja Poola taotlused sünkroniseerimiseks vajalike investeeringute kaasrahastamiseks. Suurima toetuse saavad Leedu ja Poola uue elektriühenduse Harmony Link rajamiseks Läänemerre.

Nelja riigi süsteemihaldurid kavatsevad esitada Euroopa Liidu järgmisesse eelarveperioodi veel ühe sünkroniseerimisega seotud investeeringute kaasrahastuse taotluse, et kaasata Euroopa Liidu vahendeid ka elektrisüsteemi juhtimis ja –infosüsteemide kaasajastamiseks.

Sünkroniseerimiseks vajalike investeeringute esimese etapi osas tegi Euroopa Komisjon otsuse 2019. aastal. Kahes rahastusvoorus Eleringile eraldatud toetuse kogumaht on 196 miljonit eurot ning projektide kogumaht hinnanguliselt 261 miljonit eurot. Suurem osa rahast kulub Kirde-Eestis algavate ning Tartu ja Valga kaudu Lätti suunduvate ülekandeliinide uuendamiseks. Liinide rekonstrueerimise tööd algavad järgmisel aastal.

Plaani kohaselt peavad Balti riikide Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga liitumise ettevalmistused olema lõppenud 2025. aasta lõpuks. Hetkel on Balti riikide elektrisüsteemid osa Venemaa ühendatud elektrisüsteemist, kus sagedust juhib Venemaa ülekandevõrk. Üleminek Mandri-Euroopa sagedusalasse annab Balti riikidele täieliku kontrolli oma elektrisüsteemi üle. Samuti paranevad võimalused elektrikaubanduseks Balti riikide ning teiste Mandri-Euroopa sagedusalasse kuuluvate riikide vahel.