KKK Läänemere äärsete riikide süsteemivõimekuse analüüsi vebinaril 20.10.2022
Tootmisvõimsuste olemasolu üldine pilt algavaks talveks on sarnane eelmiste aastatega ja ilma uute riskide ilmnemiseta ei oleks erakordne.
Varustuskindluse olukord on muutunud kriitilisemaks tulenevalt realiseerunud või suurenenud riskidest: kütuste tarneprobleemid ja impordi lõppemine Venemaalt, avariid tuumaelektrijaamdes, madal hüdrotase, desünkroniseerimise risk jne.
Varasematel aastatel ei ole samuti varustuskindluse hindamisel arvestatud Vene elektriimporti varustuskindluse osana. Seega Vene elektriimpordi lõppemine olulist otsest mõju tootmisvõimekuste piisavusele ei oma.
Lisaks teadaolevatele remontidele ja hooldustele on elektrijaamade puhul arvestatud statistilise avariilisusega vastavalt tehnoloogia tüübile. Hästi lihtsustatult on tootmisvõimsuste hoolduste järgselt avariideks arvestatud regioonis veel lisaks 10%
Tarbimise juhtimise meetmed on tiputarbimise ja kõrgete hindadega perioodil kindlasti abiks varustuskindluse tagamisel. Täna antud potentsiaali antud talve varustuskindluse hindamisel baasplaani eelduseks võtnud ei ole. Ehk tegemist oleks lisanduva meetmena.
Praeguste plaanide kohaselt peaks OL3 tööle minema 27. detsember. Kui tiputarbimise tunnil OL3 ei tööta, siis peab Soome importima puudujäägi Rootsist ja Eestist. Soomel on selleks piisvalt ühendusi ja regioonis on piisavalt võimsusi, et see energia Soome jõuaks, et tiputund ära katta ilma TSO-de strateegilisi reserve kasutusele võtmata. Ehk turupõhine varu on piisav, et turupõhiste võimsustega ka ilma OL3 hakkama saada. Samas kindlasti on sellise stsenaariumi puhul tõenäosus oluliselt suurem, et käesoleval talvel on vajalik kasutusele võtta TSO-de strateegilised reservid.
Oluline tegur on ka ilm, Soomes on installeeritud 5125 MW tuult, tuulise ilma puhul poleks probleemi ja tõenäosus TSO-de strateegilise reservi vajaduse kasutamise järele koheselt puudub. Kokkuvõtvalt OL3 puudumine tähendab suuremat süsteemi tundlikust järgnevate avariide või teiste riskide realiseerumise suhtes.
Tegemist on riikide vahelise kokkuleppega ja seda saab kommenteerida Majandus ja kommunikatsiooniministeerium.
FSRU kulud kaetakse terminalioperaatori taasgaasistamise tasuga, mille maksab ettevõte, kes soovib läbi antud terminali gaasi tuua. Terminalitasude metoodika kuulub regulaatori kontrolli alla. Hetkel on terminali kulude riski võtnud Gasgrid Finland.
Kas Elering peaks antud terminali operaatoris omandama osaluse, ei ole lõplikult otsustatud. Turuosaliste terminali kasutamise ligipääs ei ole seotud terminali osaluse soetamisega.
Eleringile teadaolevalt algab uue LNG terminali kasutamise reeglite avalik konsultatsioon lähipäevadel. See annab võimaluse turuosalistel reeglitega tutvuda ja teha ka omapoolsed ettepanekud reeglite täiendamiseks.
Arvestades regiooni LNG terminalide mahtu ja gaasihoidla seisu on risk oluliselt langenud, et gaasimüüjad võiksid jääda LNG terminali võimsuseta või Eesti tarbijad soovitud gaasita.
Tootmisvõimsuste olemasolu üldine pilt algavaks talveks on sarnane eelmiste aastatega ja ilma uute riskide ilmnemiseta ei oleks erakordne.
Varustuskindluse olukord on muutunud kriitilisemaks tulenevalt realiseerunud või suurenenud riskidest: kütuste tarneprobleemid ja impordi lõppemine Venemaalt, avariid tuumaelektrijaamdes, madal hüdrotase, desünkroniseerimise risk jne.
Varasematel aastatel ei ole samuti varustuskindluse hindamisel arvestatud Vene elektriimporti varustuskindluse osana. Seega Vene elektriimpordi lõppemine olulist otsest mõju tootmisvõimekuste piisavusele ei oma.
Lisaks teadaolevatele remontidele ja hooldustele on elektrijaamade puhul arvestatud statistilise avariilisusega vastavalt tehnoloogia tüübile. Hästi lihtsustatult on tootmisvõimsuste hoolduste järgselt avariideks arvestatud regioonis veel lisaks 10%
Tarbimise juhtimise meetmed on tiputarbimise ja kõrgete hindadega perioodil kindlasti abiks varustuskindluse tagamisel. Täna antud potentsiaali antud talve varustuskindluse hindamisel baasplaani eelduseks võtnud ei ole. Ehk tegemist oleks lisanduva meetmena.
Praeguste plaanide kohaselt peaks OL3 tööle minema 27. detsember. Kui tiputarbimise tunnil OL3 ei tööta, siis peab Soome importima puudujäägi Rootsist ja Eestist. Soomel on selleks piisvalt ühendusi ja regioonis on piisavalt võimsusi, et see energia Soome jõuaks, et tiputund ära katta ilma TSO-de strateegilisi reserve kasutusele võtmata. Ehk turupõhine varu on piisav, et turupõhiste võimsustega ka ilma OL3 hakkama saada. Samas kindlasti on sellise stsenaariumi puhul tõenäosus oluliselt suurem, et käesoleval talvel on vajalik kasutusele võtta TSO-de strateegilised reservid.
Oluline tegur on ka ilm, Soomes on installeeritud 5125 MW tuult, tuulise ilma puhul poleks probleemi ja tõenäosus TSO-de strateegilise reservi vajaduse kasutamise järele koheselt puudub. Kokkuvõtvalt OL3 puudumine tähendab suuremat süsteemi tundlikust järgnevate avariide või teiste riskide realiseerumise suhtes.
Tegemist on riikide vahelise kokkuleppega ja seda saab kommenteerida Majandus ja kommunikatsiooniministeerium.
FSRU kulud kaetakse terminalioperaatori taasgaasistamise tasuga, mille maksab ettevõte, kes soovib läbi antud terminali gaasi tuua. Terminalitasude metoodika kuulub regulaatori kontrolli alla. Hetkel on terminali kulude riski võtnud Gasgrid Finland.
Kas Elering peaks antud terminali operaatoris omandama osaluse, ei ole lõplikult otsustatud. Turuosaliste terminali kasutamise ligipääs ei ole seotud terminali osaluse soetamisega.
Eleringile teadaolevalt algab uue LNG terminali kasutamise reeglite avalik konsultatsioon lähipäevadel. See annab võimaluse turuosalistel reeglitega tutvuda ja teha ka omapoolsed ettepanekud reeglite täiendamiseks.
Arvestades regiooni LNG terminalide mahtu ja gaasihoidla seisu on risk oluliselt langenud, et gaasimüüjad võiksid jääda LNG terminali võimsuseta või Eesti tarbijad soovitud gaasita.