EstLink 3 ehitus eeldab elektri ülekandevõrgu tugevdamist mitmel pool Eestis 

Elering esitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile taotluse algatada riigi eriplaneering Eesti ja Soome vahelise EstLink 3 ühenduse rajamisega seotud võrgutugevduste teostamiseks maismaal.  Samuti algatas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sel nädalal EstLink 3  hoonestusloa menetluse, mille eesmärgiks on seada kaabli mereosa ehitamise õigus randumiskohaga Hara lahes Lääne-Nigula vallas. 

Eesti ja Soome uue elektriühenduse rajamisega seoses on vajalik olemasoleva võrgu tugevdamine. Selleks on vaja rajada Tallinnasse uus kõrgepinge alajaam, mis ühendatakse uute õhuliinide abil Aruküla ja Kiisa 330 kilovoldiste (kV) alajaamadega.  

Eleringi juhatuse liikme ja varahaldusjuhi Reigo Kebja sõnul prognoosib Eleringi elektriülekandevõrgu arengukava aastateks 2024-2033 Tallinna piirkonna elektritarbimise kasvu. „Seoses Estlink 3 rajamisest tingitud täiendavate võimsusvoogude ja üldise elektrifitseerimisega ei ole olemasolev Tallinna ümbruses olev võrk tulevikuperspektiive silmas pidades piisavalt suure läbilaskevõimega, mistõttu tuleb rajada piirkonda täiendav alajaam. Selle ühendamiseks  tuleb ehitada 330 kV pingel õhuliinid Kiisa ja Aruküla alajaamadeni.“ selgitas Kebja võrgutugevduste vajalikkust. Uus alajaam hakkab paiknema Ülemiste järve piirkonnas, selle täpne asukoht selgub riigi eriplaneeringu käigus.  

Lisaks uute liinide ehitamisele rekonstrueeritakse EstLink 3 ühenduse rajamise raames olemasolevad 330 kV õhuliinid Kiisa ja Rakvere alajaamade vahel, Rakvere ja Püssi, Paide ja Sopi ning Sopi ja Sindi alajaamade vahel. Nende liinide rekonstrueerimisel tõstetakse ühistele mastidele paralleelselt kulgevaid 110 kV liine, mis võimaldab vähendada mõju keskkonnale ja hoida kokku tulevikus trasside ja liinide hoolduskuludelt. 

EstLink 3 koosneb Eestit ja Soomet ühendavast alalisvoolukaabelliinist ning kaabli otstes paiknevatest konverterjaamadest. Eesti poolel koosneb kavandatav Estlink 3 alalisvoolu merekaablist, maismaakaablist, konverterjaamast Lääne-Nigula vallas Aulepa lähedal ning uuest 330 kV õhuliinist maismaal, mis ühendab Estlink 3 olemasoleva 330 kV võrguga Lääne-Eestis. 

Ühendus panustab täiendavalt varustuskindlusse, kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisse ning seob Balti riigid ja Põhjamaad senisest veel tihedamalt üheks turupiirkonnaks. 

Riigi eriplaneerigu algatab Vabariigi Valitsus ja viib läbi Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Estlink 3 on Euroopa ühishuviprojekt ning see plaanitakse rajada Euroopa Liidu ja ülekoormustasu vahenditest, seega ei too ehitus kaasa elektri koguhinna tõusu tarbijatele. 

Eesti ja Soome põhivõrguoperaatorid sõlmisid 28.06.2022 ühiste kavatsuste memorandumi, milles leppisid kokku töö käivitamise EstLink 3 rajamiseks. 

Praegu on Eestil kaks elektriühendust Soomega - EstLink 1 võimsusega 350 megavatti (MW), mis algab Eestis Harku alajaamast ja valmis 2006. aastal, ning EstLink 2 võimsusega 650 MW, mis on ülekandevõrguga ühendatud Püssi alajaamas ja valmis 2014. aastal.  

EstLink 3 planeeritav alalisvoolu ühendusvõimsus on 700 MW. Ühenduse planeeritav valmimise aeg on 2035. aastal.  

Lisainfo ühenduse kohta: https://elering.ee/estlink-3

 ,

Kiisa-Järveküla-Aruküla ringliini võimalik asukoht 

Seoses EstLink 3 rajamisega tuleb tugevdada olemasolevat võrku. Võrgu üldine plaan.