Liigu edasi põhisisu juurde

Homseks, 1. aprilliks on Elering kokku kutsunud ümarlaua, et arutada ja paika panna tegevuskava intelligentse elektrivõrgu ehk nn nutivõrgu arendamiseks Eestis. Üheks esimeseks projektiks nutivõrgu kontseptsiooni rakendamisel on IT-lahenduse loomine, mis tagab elektritarbimise info ühetaolise kättesaadavuse kõikidele potentsiaalsetele müüjatele. Ligipääs andmetele loob eelduse elektrituru efektiivsemaks toimimiseks turu täielikul avanemisel 2013. aastal.

Kasvavate energiahindade tingimustes on oluline võtta kasutusele meetmed, mis aitavad kaasa elektri tõhusamale tootmisele ja mõistlikumale kasutamisele. Nutivõrk tähendab elektrivõrgu innovatiivseid lahendusi ja teenuseid koos intelligentse seire, juhtimise ja andmesidega, mis võimaldavad reguleerida, näiteks, erinevate seadmete elektritarbimise mahtusid ja aega sõltuvalt antud hetke vajadusest ja elektri hinnast.

Elektrituru täielikul avanemisel 2013. aastal peab olema tagatud sujuv informatsiooni liikumine tarbijate ja elektri müüjate vahel, et igal kliendil tekiks reaalne võimalus valida omale elektrimüüja. Eesti tänane turg on ühe tootja-müüja keskne, konkurentsi parandamiseks tuleb uutele tulijatele muuta turule sisenemine võimalikult lihtsaks. Selle võimaldamiseks töötatakse Eleringis välja andmevahetusplatvorm, mis on kõikidele elektrituru osapooltele võrdsetel tingimustel kättesaadav.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi kommenteeris, et esimesel nutivõrgu arendamise koosolekul lepitakse kokku konkreetsed sammud andmevahetusplatvormi loomiseks. „See on äärmiselt oluline tagamaks turu avanemisel erinevatele turuosalistele võrdne stardipositsioon ja info turule sisenemiseks ning pakub tarbijatele võimalusi võrrelda infot erinevate pakkumiste kohta. Loodava IT-lahenduse näol tekib ostu-müügi keskkond, mis võimaldab müüjatel teha suunatud pakkumisi ja igal tarbijal valida endale elektrimüüja, nii nagu see täna toimib mobiili- või internetiteenuse osutaja valikul. „Samas on kindlasti oluline iga nutivõrguga seonduva projekti raames väga täpselt kaaluda selle projekti sotsiaal-majanduslikku efekti, sest teiste riikide kogemuse põhjal on kõrge risk teha valesid asju, mida hiljem tarbija peab kinni maksma“, lisas ta.

Eleringi kompetentsikeskuse ümarlaual osalevad koostööpartneritena lisaks Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium, Konkurentsiamet, turuosaliste esindajad ning Tallinna Tehnikaülikool.