Eleringi elektrivõrk oli 2023. aastal 99,99 protsenti töökindel

Eleringi eelmise aasta majandustulemuste põhjal lähenes Eesti elektri ülekandevõrgu töökindlus maksimumile. 

Kogu aasta jooksul kandis Eleringi ülekandevõrk üle 8,1 miljonit megavatt-tundi elektrienergiat, tagades 99,99 protsendi energia tarnimise. „2023. aastal suutsime põhivõrgu kümne aasta keskmise tarnimata energia taseme hoida jätkuvalt ajalooliselt madalal,“ sõnas Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk ja lisas, et metoodiline lähenemine elektrivõrgu töökindluse kasvatamisel on olnud igati tulemuslik. 

Gaasivõrgus jõudis klientideni kogu gaas, mida nad soovisid võrgust võtta ja tarnimata gaasi kogus oli 0 megavatt-tundi nagu ka eelneval aastal. Varustuskindlus oli 2023. aastal tagatud vaatamata ka asjaolule, et 8. oktoobril 2023 toimunud Balticconnectori gaasitoru vigastus katkestas ühenduse Eesti ja Soome vahel. Eesti tarbijate gaasivarustus on jätkuvalt olnud tagatud Eesti ja Läti vahelise ühenduse kaudu. „Taristu võimalike kahjustumiste ja riketega arvestame kogu aeg ja energiasüsteem ongi üles ehitatud selliselt, et mõne olulisema elemendi ootamatu kaotuse korral sellest varustuskindlus häiritud ei oleks,“ selgitas Kilk.

Eesoleva aasta vaates on üheks olulisimaks ülesandeks Balti riikide elektrisüsteemide lahtiühendamine Venemaa elektrisüsteemist ja Mandri-Euroopa võrguga sünkroniseerimine, mis on energiajulgeoleku seisukohast vaadatuna viimase 30 aasta kõige olulisem areng. „2023. aasta jooksul valmisid mitmed väga olulised liiniehitused ja kaks sünkroonkompensaatorit kolmest, mistõttu on meil suur kindlus, et jõuame ka ülejäänud projektid 2025. aasta alguseks ilusasti valmis ning samuti on meil vahepealsel ajal piisav meelerahu ootamatu Venemaa ühepoolse Balti riikide eraldamise riski vastu,“ sõnas Kalle Kilk. Viimane, Viru sünkroonkompensaator võetakse ehitajalt vastu tänavu kevadel, millega on Eesti nende oluliste võrguelementide valmimisel teistest Balti riikidest oluliselt eespool. Sünkroniseerimine toimub Balti riikide kokkuleppel 2025. aasta veebruaris. 

Riigi seatud eesmärgi kohaselt peab aastaks 2030 Eestis olema juba sellises koguses taastuvelektrit, mis suudab kohaliku tarbimise aasta lõikes katta. Kliimaneutraalse ja taskukohase varustuskindluse tagamiseks on Elering kokku pannud konkreetse plaani, mis tagab, et soodsamatest taastuvatest allikatest elektrit tootvad jaamad ühendatakse õigeaegselt ülekandevõrguga ja taskukohane energia jõuab igal ajahetkel tarbijani. Selleks on Elering välja töötanud elektrivõrgu eelarendamise kontseptsiooni, mille rakendamine muudab uute tootmisvõimsuste liitmise võrguga lihtsamaks ja kiiremaks ning võimaldab 2030. aasta taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks vajalikud uued tootmisvõimsused õigeaegselt elektrivõrku liita.

Eleringi juht kinnitas, et Elering on valmis vajalike elektrivõrgu eelarendamise investeeringuid alustama juba 2025. aastal eeldusel, et riigikogu võtab Eleringi elektrivõrgu eelarenduse kontseptsiooni rakendamiseks vajalikud seadusemuudatused vastu 2024. aasta jooksul. „Et suuremas mahus elektrijaamu liita selle kümnendi viimastel aastatel, tuleb vajalike tugevduste rajamisega ülekandevõrgus pihta hakata hiljemalt 2025. aastal. Selleks tuleb elektrivõrguga liitumise loogikat muuta ja võrku tuleb hakata ette ehitama juba aastaid enne seda, kui mõni konkreetne liituja oma liitumistaotlusega Eleringini jõuab,“ selgitas Kilk.  

Vajalike elektrijaamade võrku liitmiseks tuleb võrguinvesteeringuid teha hinnanguliselt 300 miljoni euro ulatuses. Põhiosa tugevdusest puudutab olemasolevat 110-kilovoldise pingega võrku, millega liitub suurem osa kuni 2030 lisanduvatest tootmisvõimsustest. „Kuigi uue kontseptsiooni rakendamine tõstab keskmise elektri eratarbija võrguteenuse kulusid suurusjärgus viie euro võrra aastas, alandab soodsama hinnaga taastuvenergia suurem osakaal kokkuvõttes tarbija kulusid elektrile,“ kinnitas Kilk. 

Auditeeritud majandustulemuste andmetel langesid Eleringi tulud eelneva aastaga võrreldes 36 protsenti 254,8 miljonit euroni (2022: 387) ja kulud 40 protsenti 226,5 miljoni euroni (2022: 378,2). Aruandeaasta ärikasumiks kujunes 28,3 miljonit eurot (2022: 19,9). Aasta jooksul investeeris Elering põhivarasse 183,8 miljonit eurot (2022: 118,8), sellest elektri- ja gaasivõrgu töökindluse säilitamiseks investeeriti 42,3 miljoni eurot (2022: 16,4). Jätkuvad investeeringud sünkroniseerimise projekti ja ühenduste tugevdamise projektidesse taastuvenergia liitmise võimekuse tõstmiseks. Eleringi varade maht ulatus aruandeaasta lõpu seisuga 1,468 miljardi euroni (2022: 1,461), omakapital oli 414 miljonit eurot (2022: 399,5) ning võlakohustuste maht 77,5 miljonit eurot (2022: 314).

Eleringi 2023. aasta majandusaasta aruanne