Elering: uuringutele tuginevalt on Eesti elektri varustuskindlus tagatud aastani 2030

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul on nii Euroopa elektrisüsteemi piisavuse uuringu kui Eleringi poolt tellitud ja teostatud erinevatele metoodikatele tuginevate uuringute järgi Eesti tarbijate elektriga varustuskindlus tagatud turupõhiselt vähemalt 2030. aastani ja tänaste teadmiste kohaselt ei ole põhjendatud tarbijatele taastuvenergia tasuga sarnaste täiendavate tasude kehtestamine elektritootjatele toetuse maksmiseks.  

Üleeuroopalise analüüsi andmetele tuginevalt on aastal 2030 Euroopas üle 800 gigavati kindlaid tootmisvõimsusi. Samas jääb talvine tiputarbimine alla 700 gigavati. Euroopas on tootmisvõimsused Euroopa tarbijate elektriga varustamiseks olemas ja Eestil on ligikaudu 2500 megavati ulatuses välisühendusi, võrreldes ligi 1700-megavatise Eesti tiputarbimisega. Viimase kümnendi Eleringi elektrivõrgu töökindlus on olnud eeskujulik - ca 99,9 protsenti, mis annab kindlustunde, et elekter jõuab suuremate tarbimiskeskusteni.

Kõigi Euroopa „eleringide“ ühise analüüsi tulemusena võib esineda Eestis olukord, kus tarbimine jääb turupõhiselt tootmisega katmata keskmiselt 0,8 tunnil ja keskmiselt 0,14 gigavatt-tunni ulatuses aastas. See on olulisel määral vähem Eesti soovituslikust varustuskindluse standardist 9 tundi, mille puhul osaline turuhindadest lähtuv tarbimise allakoormamine on ühiskonnale odavam kui uute tootmisvõimsuste ehitamine.

Eleringi poolt Tallinna Tehnikaülikoolilt tellitud uuring näitas Eesti juhitava tarbimise potentsiaalseks mahuks sõltuvalt aastaajast 200-400 megavatti, mis on kordades suurem kui tootmise-tarbimise tasakaalu saavutamiseks vajalik paindlikkus igal süsteemi opereerimise tunnil.

„Koos süsteemipiisavusega vaatame lisaks kriisistsenaariume, millest kõige reaalsem võib olla Balti riikide erakorraline eraldumine Venemaast ja saartalitusse langemine. Sellise olukorra jaoks vajame Eestisse 1000 megavatti kindlaid tootmisvõimsuseid, et süsteemi töökindlalt opereerida võimalikes kriisides koos Läti ja Leedu kolleegidega. Eesti elektritootjate esitatud andmete põhjal on ka 2030. aastal selline kogus võimsusi Eestis jätkuvalt olemas,“ selgitas Veskimägi.

Tootmise ja ülepiiriliste ühendusvõimsuste piisavuse kõrval analüüsib Elering varustuskindluse hindamiseks ka elektri ülekandevõrgu piisavust, võrgu töökindlust ja küberturvalisuse olukorda. Elering on viimasel kümnendil arendanud Eesti põhivõrku suure intensiivsusega ja kuni 2025. aasta lõpuni on elektrisüsteemi arendamise fookuses Venemaa elektrisüsteemist eraldumine ja Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga liitumine. Elering investeerib neisse projektidesse võrgutasu tõstmata pea 300 miljonit eurot. Sünkroniseerimise ja teiste võrguarenduse projektide realiseerimisel võib Eesti elektrivõrgu liinikilomeetrite maht väheneda ligikaudu 800 km võrra.

Varustuskindluse tagamisel on Veskimägi sõnul kasvav roll täita tuuleelektrijaamadel, millest lähtuvalt on sünkroniseerimise kõrval kerkimas teiseks oluliseks võrgu arendamise prioriteediks Läänemere avamere võrgu rajamine. Selline võrk lisab ühendusi teiste riikidega ja võimaldab samal ajal liituda võrguga avamere elektrijaamadel.

Elering on sõltumatu ja iseseisev elektri ja gaasi ühendsüsteemihaldur, mille peamiseks ülesandeks on tagada Eesti tarbijatele kvaliteetne energiavarustus. Elering koostab igal aastal elektrisüsteemi varustuskindluse aruande. Värskelt valminud aruanne on leitav Eleringi kodulehelt.