Elering käivitas sünkroniseerimisega seotud pea 300 miljoni eurose hankeprogrammi

Elering alustas hankeid Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga liitumiseks vajalike sünkroonkompensaatorite ehitamiseks ja kolme Eestit läbiva 330kV õhuliini rekonstrueerimiseks.

Elering alustas hankeid rajamaks sünkroonkompensaatorid Viru, Püssi ja Kiisa alajaamade juurde. Sünkroonkompensaatoreid kasutatakse sageduse juhtimiseks. Nende funktsioon on lisada süsteemi inertsi, et aeglustada sageduse muutust ja anda võimalus järgmiste meetmete rakendamiseks sageduse juhtimise protsessis näiteks avariide puhul. Praegu Eesti elektrisüsteemis sünkroonkompensaatoreid ei ole.

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul on sünkroonkompensaatorite rajamine ja Eesti-Läti õhuliinide rekonstrueerimine ühene eeltingimus hoidmaks Eestis tuled põlemas Balti riikide elektrisüsteemide Mandri-Euroopa sagedusalaga liitmisel. „Järgnevatel aastatel sünkroonkompensaatoritesse ja liinidesse tehtavad investeeringud orienteeriva kogumahuga ligikaudu 300 miljonit eurot võimaldavad lisaks elektrisüsteemi Venemaast lahti ühendamisele pakkuda tööd paljudele energiasektori ettevõtetele,“ nentis Veskimägi. Sünkroonkompensaatorite ja liinide ehituse tööd algavad kava järgi juba järgmise aasta alguses ja kestavad kuni 2025. aastani.

Aprillis alustas Elering juba riigihanget, et leida ehitaja Tartu-Valmiera 330-kilovoldise kõrgepingeliini rekonstrueerimiseks Tartust kuni Eesti-Läti piirini. Lähiajal on algamas hanked ka Balti-Tartu ja Viru-Tsirguliina 330-kilovoldiste liinide rekonstrueerimiseks. Liinide trassikoridorid ei muutu, küll asendatakse üle 50 aasta vana taristu tänapäevasega.

Liinide rekonstureerimise tööd vältavad praeguse kava kohaselt 2021. kuni 2025. aastani. Liinide uuendamine on vajalik põhja-lõunasuunaliste ülekandevõimsuste tugevdamiseks, mis on samuti oluline eeldus Mandri-Euroopa elektrisüsteemi ja sagedusalaga ühinemiseks.

Kirjeldatud investeeringute rahastamiseks kasutab Elering Euroopa Liidu abi ning piiriülestelt võimsustelt laekuvat oksjonitulu, mistõttu pole antud investeeringuid vaja rahastada tarbijatelt kogutavast võrgutasust. Esimene etapi investeeringute finantseerimise toetus Euroopa Ühendamise Rahastust on juba heaks kiidetud, kus Elering saavutas maksimaalse 75% kaasfinantseerimise määra, kattes pea 187 miljoni eurosest investeeringust 140 miljonit antud vahenditest. Teise etapi rahastamistaotluse esitab Elering Euroopa Komisjonile koos Läti, Leedu ja Poolaga lähiajal.

Plaani kohaselt peavad Balti riikide Mandri-Euroopa elektrisüsteemi liitumise tööd olema tehtud 2025. aasta lõpuks. Hetkel on Balti riikide elektrisüsteemid osa Venemaa ühendatud elektrisüsteemist, kus sagedust juhib Venemaa ülekandevõrk. Üleminek Mandri-Euroopa sagedusalasse annab Balti riikidele täieliku kontrolli oma elektrisüsteemi üle.