Elering esitas järgmise taotluse sünkroniseerimise kaasrahastamiseks ELi eelarvest

Elering esitas teisipäeval koos Läti, Leedu ja Poola elektrisüsteemihalduritega Euroopa Ühendamise Rahastule (CEF) taotluse Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimiseks vajalike investeeringute teise etapi kaasrahastamiseks Euroopa Liidu (EL) eelarvest. 

Neli süsteemihaldurit taotlevad EL-ilt toetust alalisvoolu ühenduse Harmony Link ehitamiseks Leedu ja Poola vahele, sünkroonkompensaatorite rajamiseks, sisemaiste võrkude tugevdamiseks ning elektrivõrkude juhtimissüsteemide uuendamiseks. Nimetatud investeeringud on vajalikud Balti riikide elektrisüsteemi ühendamiseks Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga.

Sünkroniseerimise teise etapi investeeringute kogumaht nelja riigi peale kokku ulatub 1,2 miljardi euroni, millest 521 miljonit kulub kava kohaselt Poolas, 462 miljonit Leedus, 111 miljonit Eestis ja 100 miljonit Lätis. Süsteemihaldurid loodavad saada Euroopa Liidult kavandatud investeeringutele kõrgeima võimaliku toetusmäära – 75 protsenti.

Elering rahastab sellest taotlusvoorust saadava toetusega eelkõige sünkroonkompensaatorite ehitust. Sünkroonkompensaatoritesse tehtav investeering on pikaajaline ning hangitav lahendus tagab kõrge varustuskindluse ning võrgu toimekindluse. „Otsustasime sünkroonkompensaatorid rajada võrgu integreeritud osana, kuna 2019. aastal läbi viidud turutesti tulemusel sai selgeks, et turult ei ole võimalik vajaliku kvaliteediga teenust tarbijale mõistliku hinnaga osta,“ selgitas Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. „Eleringile kuuluvad sünkroonkompensaatorid tagavad vaieldamatult tarbijale parima hinnaga kvaliteetse teenuse, hoidmaks Eesti inimeste kodudes tuled põlemas. Kõik turulahendused läheks tarbijale maksma palju enam. Seda kinnitas ka Konkurentsiamet,“ lisas ta.

Lisaks sünkroonkompensaatorite pakutavale inertsile vajavad süsteemihaldurid elektrisüsteemi juhtimiseks sünkroniseerimise järel veel erinevaid sageduse juhtimise reserve. „Elektrisüsteemi töös hoidmiseks vajalikud automaatsed ja käsitsi käivitatavad reservid on meil kavas turult teenusena sisse osta. Turuosalised saavad seal näidata enda võimekust selliseid teenuseid pakkuda. Vastavate turgude käivitamise eeltööna alustame juba septembris turuosalistega avalikku konsultatsiooni, et paika panna uute turgude reeglistik,“ märkis Veskimägi.

Sünkroniseerimiseks vajalike investeeringute esimese etapi osas tegi Euroopa Komisjon otsuse 2019. aastal. Esimese etapi investeeringute maht on Eestis, Lätis ja Leedus kokku 430 miljonit ja Euroopa Liidu toetus 75 protsenti ehk 323 miljonit eurot. Eestis investeerib Elering tööde esimese etapis eelkõige elektriliinide uuendamisse 187 miljonit eurot, millest EL katab 140 miljonit eurot.

Viimase kaheksa aasta jooksul on Elering kokku kaasanud koos partneritega strateegiliselt olulistesse projektidesse ligi 800 miljonit Euroopa Liidu vahendeid, sealhulgas on rahastuse saanud EstLink 2 ühendus Eesti ja Soome vahel, Eesti-Läti kolmas õhuliin, sünkroniseerimise esimese etapi investeering. Need summad on kõik täienduseks Eesti riigile eraldatud üldisele toetuspaketile Euroopa liidu eelarvest.

Plaani kohaselt peavad Balti riikide Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga liitumise tööd olema tehtud 2025. aasta lõpuks. Hetkel on Balti riikide elektrisüsteemid osa Venemaa ühendatud elektrisüsteemist, kus sagedust juhib Venemaa ülekandevõrk. Üleminek Mandri-Euroopa sagedusalasse annab Balti riikidele täieliku kontrolli oma elektrisüsteemi üle. Samuti paranevad võimalused elektrikaubanduseks Balti riikide ning teiste Mandri-Euroopa sagedusalasse kuuluvate riikide vahel.