Elektritarbimine püsis mullu stabiilsena, toodang vähenes kuuendiku võrra

Eelmisel aastal tarbiti Eestis elektrit 8137 gigavatt-tundi ehk ligikaudu sama palju kui 2014. aastal, kuid elektri tootmismaht vähenes aasta kokkuvõttes 17 protsenti 9062 gigavatt-tunnini.

Elektritarbimine ületas 2014. aasta taset perioodil märtsist oktoobrini, samas kui talvisel perioodil jäid tarbimismahud 2014. aasta samade kuude tasemest allapoole.

Toodangu vähenemise peamine põhjus oli madalam elektri börsihind, mille taga oli odavama elektri sissevool Põhjamaadest. Aasta keskmine hind oli möödunud aastal 31,08 eurot, võrreldes 37,61 euroga aasta varem. Hoolimata toodangu langusest, ületas elektritoodang aasta kokkuvõttes sisemaist tarbimist 11 protsendi ulatuses, andes elektribilansi ülejäägiks 925 gigavatt-tundi. Aasta jooksul Eestit läbinud transiitvood kasvasid kolmandiku ja moodustasid 4939 gigavatt-tundi. Elektri sisemaise ülekandeteenuse maht püsis 2014. aasta tasemel.

Taastuvatest allikatest toodeti aasta jooksul elektrit 1507 gigavatt-tundi, mis moodustas elektri kogutarbimisest 16,7 protsenti.

Lätis kasvas elektritootmine aastases arvestuses kaheksa protsenti ja tarbimine vähenes ühe protsendi. Läti elektribilanss oli 1,76 teravatt-tunni ulatuses defitsiidis, mis on eelneva aastaga võrreldes 22 protsenti võrra madalam näitaja. Tarbimise katmiseks vajamineva elektri importis Läti Eesti elektrisüsteemi kaudu.

Leedus kasvas tootmine kümnendiku, tarbimine vähenes kaks protsenti ning elektribilansi defitsiidiks kujunes 7,18 teravatt-tundi. Leedus toodetud elektri osakaal sisemaise tarbimise katmisel oli 31 protsenti. Defitsiit kaeti 55 protsendi ulatuses impordiga Läti kaudu ning 45 protsendi ulatuses impordiga kolmandatest riikidest.

Baltikumi summaarne elektritootmine vähenes aastases arvestuses kuus protsenti 17,65 teravatt-tunnini. Summaarne tarbimine moodustas kokku 25,67 teravatt-tundi, langedes 2014. aastaga võrreldes ühe protsendi. Baltimaade elektribilansi defitsiit moodustas kokku 8,01 teravatt-tundi, süvenedes aasta varasemaga võrreldes 13 protsendi võrra. Puudujääk moodustas kolme riigi elektritarbimisest 31 protsenti. Baltikumi elektri defitsiit kaeti hinnanguliselt 61 protsendi ulatuses impordiga Põhjamaadest ning 39 protsendi ulatuses impordiga kolmandatest riikidest.

Põhjamaade elektritoodang ületas tarbimist nelja protsendiga, andes elektribilansi ülejäägiks 15,86 teravatt-tundi.

Täispika elektrisüsteemi aastakokkuvõttega on võimalik tutvuda siin.