Elektri tootmine kasvas juunis üheksa ja tarbimine kaks protsenti

Elektri tootmise suurenemise peamiseks põhjuseks oli elektri ekspordi mõningane kasv võrreldes aastataguse perioodiga, mida toetas süsinikdioksiidi kvoodi jätkuvalt madal hind.  

Elektri kaubanduslik eksport kasvas eelmise perioodiga võrreldes 6 protsenti 421 gigavatt-tunnini. Ekspordi osakaalud jäid seejuures aastataguse võrreldes samaks – 97 protsenti Läti suunas ning 3 protsenti Soome. Elektri import vähenes seevastu 30 protsenti 144 gigavatt-tunnini. Elektri import Soomest moodustas juunis 92 protsenti ja import Eesti-Läti piiril oli 8 protsenti.

Lätis kasvas elektrienergia toodang juunis mullusega võrreldes 14 protsenti 368 gigavatt-tunnini. Toodangu mahu suurenemisele aitas kaasa suurenenud hüdroenergia tootmine – Daugava hüdroelektrijaamade kaskaad tootis juunis 8 protsenti rohkem elektrienergiat kui aasta tagasi. Läti elektrisüsteemi bilanss osutus aga toodangu kasvust hoolimata 158 gigavatt-tunni ulatuses negatiivseks.

Leedus kahanes elektrienergia toodang 28 protsenti 166 gigavatt-tunnini. Kodumaine toodang võimaldas juunis katta vaid 21 protsenti tarbimisest ning kokkuvõttes kujunes juunikuu elektribilansi puudujäägiks 641 gigavatt-tundi.

Balti riikide elektri tarbimine kasvas esialgsetel andmetel 5 protsenti 1877 gigavatt-tunnini. Kolme riigi elektrienergia kaubanduslikuks puudujäägiks osutus juunis 526 gigavatt-tundi vaatamata suhteliselt kõrgetele hindadele, mis oleks pidanud võimaldama tootjatel Lätis-Leedus käivitada täiendavaid tootmisseadmeid. Antud puudujääk oli 9 protsenti suurem eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.

Elektrisüsteemi juuni täispika kokkuvõttega on võimalik tutvuda siin.