Liigu edasi põhisisu juurde

Eesti elektritootmine kasvas juulis aastatagusega võrreldes seitse protsenti 822 gigavatt-tunnini. Samuti kasvas aastases võrdluses tarbimine kuue protsendi võrra, ulatudes juulis 606 gigavatt-tunnini.

Taastuvenergiat toodeti juulis aastatagusega võrreldes 15 protsendi võrra rohkem ehk 115 gigavatt-tundi. Sealjuures toodeti biomassist ja -gaasist energiat ligi veerandi võrra rohkem kui aasta tagasi, kuid tuuleenergia tootmine langes kaks protsenti ning hüdroenergia tootmine Eesti energiabilansis juulikuus sisuliselt ei kajastunud. Kogu taastuvenergiast toodeti ligi 29 protsenti tuule abil ning 69 protsenti biomassist ja -gaasist. Sisemaisest tarbimisest moodustas taastuvenergia juulis 17 protsenti.

Elektri kaubanduslik import langes möödunud kuul poole võrra, ulatudes 136 gigavatt-tunnini. Elektri impordist tuli 86 protsenti Soomest ja ülejäänud Lätist. Kaubanduslik eksport langes ligemale veerandi võrra 351 gigavatt-tunnini, sellest 73 protsenti eksporditi Lätti ja 27 protsenti Soome. Elektrikaubandusbilanss oli möödunud kuul ülejäägis ehk eksporditi 216 gigavatt-tunni võrra rohkem kui imporditi.

Lätis kasvas elektritootmine juulikuus neli protsenti 374 gigavatt-tunnini, Leedus 15 protsenti 186 gigavatt-tunnini. Tarbimine kasvas Lätis möödunud kuul sarnaselt Eestile kuus protsenti ning tarbiti 569 gigavatt-tundi elektrienergiat. Leedus kasvas elektritarbimine möödunud aastaga võrreldes viiendiku võrra 959 gigavatt-tunnini.

Kokku jäi Baltikum juulikuus defitsiiti ehk tarbiti 753 gigavatt-tunni ulatuses rohkem elektrienergiat kui toodeti.

Põhjamaade elektribilanss oli juulikuu kokkuvõttes puudujäägis, kuna tarbiti 509 gigavatt-tunni ulatuses rohkem energiat kui toodeti. Tootmine langes aastases arvestuses kaheksa protsenti ning tarbimine kasvas protsendi võrra.

Seotud teemad